„Totaalne elumuutus läbi KonMari korrastusmeetodi“

KonMari meetod Õnnelik naine, õnnelik ema

Kodu - koht, kus leiad või kaotad iseenda

Blogipostitus on kirjutatud veebiloengu „Kodu – koht, kus leiad või kaotad iseenda“  (Katri Muller) põhjal. Septembrikuus on virtuaalses kogukonnas teemaks –

Kuidas ruum meie energiat mõjutab?

KonMari meetod Õnnelik naine, õnnelik ema

Alguses on kindlasti oluline ära öelda, et KonMari meetod ei ole sobilik kõikidele inimestele. See ei ole üks ja ainus õige viis ning kõikide inimeste puhul see ei toimi. Meetod eeldab, et pead muuhulgas tegema endaga ka vaimset tööd ja kõik ei ole selleks valmis. 

Meetodi tulemuslikule kasutamisele aitab kaasa see, kui korrastamisel on Su motivatsioon kõrgel. Näiteks loe korrastamiskunsti kohta raamatuid või vaata Netflixis Marie Kondo sarja.

KonMari 6 põhireeglit:

  1. Pühendu korrastamisele – Kui teed ühte kindlat kategooriat, siis pühendu sellele ja ära lase välisel ennast segada. ole valmis endaga silmitsi seisma, et raskeid otsuseid vastu võtta – mis jääb ja mis ei jää. 
  2. Visualiseeri ideaalset elustiili – Mis on sinu eesmärk? Millises kodus sa elada tahad või millist elu tahad elada?
  3. Enne hoiustamist tegele asjade äraviskamisega – Ära mõtle otsuse tegemisel, kuhu ma selle panen. Mõtle ainult sorteerimisele – kas pakub rõõmu või ei paku?
  4. Korrasta kategooria, mitte asukoha järgi – Näiteks too riided välja kõikidest kohtadest – riidekapp, esiku garderoob, jne. 
  5. Järgi õiget kategooriate järjekorda – Ära rutta ette ega jäta midagi vahelt ära. Järjekord on loodud põhimõtte, et alustad sellest, mida on kõige lihtsam korrastada.  
  6. Küsi endalt, kas see ese pakub sulle rõõmu.

Oluline pole ära antavate asjade hulk, vaid alles jäävate asjade väärtus, mida nad Sinu elule annavad.

Alusta asjadest, mis kindlalt Sulle rõõmu pakuvad ja mille Sa alles jätad.  Kui tekib kahtlus, kas pakub rõõmu, siis esita endale täiendavaid küsimusi – miks ma sellest kinni hoian? On sellel mingi oma lugu, väärtus, emotsioon?

Korrastusega alustades võta üks kast, kuhu pane kõikidest kategooriatest need asjad, millel on sentimentaalne väärtus. Need jätad protsessi kõige lõppu ning vaatad üle viimase kategooriana. Siis on sul juba rohkem kogemust ja oskad paremini otsustada, kas neid on vaja ning tead, kuidas neid vääriliselt hoiustada.

Neid asju, millest sa loobud, ära paku enda lähedastele. Kui pakud neid teistele, siis tekitad kohustust neid vastu võtta. Ära hoia asju ka igaks juhuks alles, sest lihtsam on vajadusel osta uus asi, kui hoida asju alles mõttega, et äkki läheb kunagi vaja.

KonMari korrastusmeetod:

Korrasta üksi ja vaid enda asju

Dialoog iseendaga

Korrasta vaikuses

Alusta korrastamisega varahommikul

3 komponenti, mis asjadele väärtust määravad:

  • funktsioon
  • informatsioon
  • emotsionaalne side

KonMari kategooriad ja nende järjekord

  1. RIIDED  – kogu kõik riided ühte kohta kokku ning võid ka ära sorteerida – särgid, seelikud, püksid.
  2. RAAMATUD – võta kogu kõik raamatud kokku ning jaga liikide kaupa – kokaraamatud, ilukirjandus, jne.
  3. PABERID – jaga paberid kolme kategooriasse: a) igavesti alles hoida b) tihti kasutatavad c) tuleb tegeleda. 
  4. KOMONO  – mitmesugused väiksemad kategooriad (nt juhtmed, CD-d, kosmeetika)
  5. KÖÖK – kolm alamkategooriat: a) tööriistad toidu valmistamiseks b) tööriistad söömiseks c) toiduained
  6. SENTIMENTAALSED ASJAD – need, mis panid korrastusprotsessi käigus eraldi kasti – nt diplomid, kirjad, päevikud, mälestusesemed, fotod.

Septembris virtuaalses kogukonnas
"Õnnelik naine, õnnelik ema"
KUIDAS RUUM MEIE ENERGIAT MÕJUTAB?

Veebiloeng “Totaalne elumuutus läbi KonMari korrastusmeetodi” Marie Pärkma, on järelvaadatav kogukonnas.

“Suhted perekonnas ja nende mõju lapse vaimsele tervisele” Rita Rätsepp

Kuidas mõjutavad peresisesed suhted lapsi?

Ümbritsev keskkond ja lähedased täiskasvanud mõjutavad lapse arengut, sh aju arengut ning vaimset ja füüsilist tervist. Me peaksime selle keskkonna võimalikult mõnusaks tegema nii palju, kui võimalik on. 

Mitte kunagi mitte ükski lapsevanem ei tee lapsele meelega halba. Ta teeb parima nende oskuste ja ressurssidega, mis ta sellel hetkel oskab. 18-aastaselt peaks olema vanemate poolt vundament paigas ning sealt edasi hakkab lapse (noore) enda vastutus.  Perekond annab sulle suuna kätte, kuid oluline on õppida iseennast tundma, et saada aru, kes oled Sina.

Kogu perekonna süsteemi juures on oluline, et suhted oleksid vastastikku toetavad, lugupidavad ja austavad.

Toetavad suhted täiskasvanuga annavad lapsele tugeva aju struktuuri ning on tugeva mõjuteguriga. Silmside, märkamine, kallistamine, hea sõna ütlemine – kõik need tekitavad lapse ajus tugevad närviühendused. Head suhted aitavad lapsel toime tulla stressiga, reguleerida oma emotsioone ja käitumist.

Kui laps viibib peresüsteemis, milles  on pikka aega olnud stressireaktsioonide rohke olemine, siis see mõjutab lapse toimetulekut, sest tema ärevuse foon on kõrgel. Ta ei saa aru, mis toimub ning ärevus on pidev pinge, millele laps hakkab otsima lõdvestust talle kättesaadaval viisil – jonnib, lööb, karjub. Stressiallikate vähendamisel on suur mõju lapse tervisele. Kui stressiolukordi peres vähendada, siis aega lapse jaoks on rohkem ja stabiilne keskkond aitab tal paremini stressiga toime tulla.

Lapse jaoks on kõige olulisem, et ta pere oleks terve. 

Üldoskuste arendamine toimub vanemate jälgimise kaudu. Laps õpib mudeli järgi ehk seda nähes. Lapse oskusi arendab see, kui kaasata last koduste asjade planeerimisse – reisiasjad, sisustamine, olukordade lahendamine. Lapsi ei peaks kasvatama vati sees – neile tuleb anda vastutust ja koduseid kohustusi. Nii nad tunnevad, et on osa süsteemist ning laps jälgib ka seda, kuidas vanemad omavahel kohustusi jagavad.

Millised on lapse emotsionaalsed vajadused ja kuidas saab lapsevanem neid täita?

Emotsionaalsed vajadused on vajalikud nii lapse kui täiskasvanu vaimse tervise heaks. Üksikisiku tunne mõjutab kogu peresüsteemi. Kas lapsel on luba näidata välja oma tundeid, kas tal on olemas objekt, kellega seda teha ja kas ta saab vastu tunnet, et teda armastatakse? Oluline pole see, et ta teab seda, vaid ka reaalselt seda välja näidata – väiksele lapsele füüsiliselt, suurele lapsele sõnadega. Peame tundma peres ennast kaitstuna ning turvatunne on lapse jaoks kõige olulisem ja selle peab andma talle täiskasvanud inimene. Kui laps näeb, et vanemad on üksteise suhtes austavad ja armastavad, siis selle kaudu laps õpib suhtlema teiste inimestega enda ümber ja oma vanematega.

Laps õpib meie tegude, mitte sõnade järgi. See, kuidas perekonnas lahendatakse mingeid probleeme, mõjutab lapse probleemilahendusoskusi ja toimetulekut tulevikus täiskasvanuna. Peaks lõpetama ebasobiva käitumise ja peale seda ka arutama tema käitumist ja leidma koos lahendusi. Kui ainult ebasobiv käitumine lõpetada, tekib lapsel arusaam, et talle on tunne keelatud ja hakkab seda mustrit ka tulevikus kordama. Seetõttu ongi oluline õpetada, kuidas lahendame probleeme ning laps õpiks toime tulema probleemide lahendamisega ja tunnetega enda sees.

Aega saab alati võtta, lihtsalt peab prioriteedid paika panema.

Aeg ja ajapuudus on kinni meie enda mõtlemises. Kui vanemal puudub lapse jaoks aeg, siis ta ei saa ka lapsele olulisi ja vajalikke väärtusi kaasa anda. Kui me teeme muid asju, siis meil ei ole kontakti lapsega ja kontrolli oma lapse tegevuste üle. Ajapuudust ei tohiks mitte kunagi suhtlemisel tekkida – peaksime alati aja leidma, eriti mis puudutab meie pere ja peresuhteid. Aeg on suhtlemisel oluline komponent. Võtke aega päriselt suhelda.

Läbi tundekeha õpetame lapsele aru saama seda, mida ta enda sees tunneb. Laps käitub, sest tema sees tekib mingi tunne ja ta ei oska muud moodi seda väljendada. Oluline on ebasobiv käitumine lõpetada ja lapsega arutada, mis juhtus ja mis tema sees toimub. Kui laps õpib oma tunnetest aru saama, siis ta õpib suhtlema ja ka ise teiste tunnetest paremini aru saama. Suhtlemise alus on arusaamine iseendast ning et laps oskaks luua paremaid tööalaseid suhteid, sotsiaalseid suhteid ja partnerlussuhteid, peab ta mõistma iseennast. 

Artikkel on kirjutatud Rita Rätseppa 11.05.2022 veebiloengu “Suhted perekonnas ja nende mõju lapse vaimsele tervisele” põhjal.

Veebiloeng “Laps vajab piire – miks ja milliseid?” toimub juba 04. oktoobril

SOOVIN VEEBILOENGUL OSALEDA

Veebiloeng “Miks mu laps käitub nii nagu ta käitub?” toimub 18. oktoobril

SOOVIN VEEBILOENGUL OSALEDA

Lapse tunnetega toimetuleku e-loengute pakett (2 loengut)

SOOVIN VEEBILOENGUTEL OSALEDA

„Kodu – koht, kus leiad või kaotad iseenda“

Õnnelik naine, õnnelik ema

Kodu - koht, kus leiad või kaotad iseenda

Blogipostitus on kirjutatud „Kodu – koht, kus leiad või kaotad iseenda“  (Katri Muller) veebiloengu põhjal. Septembrikuus on virtuaalses kogukonnas “Õnnelik naine, õnnelik ema” teemaks – Kuidas ruum meie energiat mõjutab?
Õnnelik naine, õnnelik ema

Mõnikord on meil tunne, et elus on raskem periood ja me justkui kaotame enda. see võib juhtuda just siis, kui oleme palju kodus – oled väikese lapsega kodus, teed kodus tööd, vms. On paradoksaalne, et just kodu võib aidata meil sellises olukorras uuesti endaga kontakti saada.

Kui vaatad enda ümber ringi, siis mis on see märksõna, mis sulle sinu ümber oleva ruumiga pähe tuleb? Esimesed märksõnad on tavaliselt visuaaliga seotud, sest tihti kirjeldame esmalt just seda, mida silmadega näeme. Samas on ruumi lisaks visuaalile võimalik näha tohutu suure ressursina. Kui võtame ruumi ressursina kasutusele, siis meil on võimalik palju rohkem kogeda toetust ja rahulolu oma igapäevaelus ja meil on lihtsam liikuda oma eluga soovitud suunas. 

Holistilises sisekujunduses vaadatakse inimest ja ruumi üheskoos ehk ühe tervikuna ja omavahel ühenduses. Holistilise sisekujundusega saame luua ruume, mis on esteetilised ja funktsionaalsed, kuid lisaks toetavad ka inimese vaimset ja füüsilist tervist. Oluline on ka see, mis tuleb pärast ruumi loomist. Me pidevalt taasloome ruumi ja hoiame kodus energiat liikumises. Kodu võiks olla harmoonias sellega, kes sa ise oled ja kus sa oma elus praegu ise oled ning kuhu suunas soovid edasi liikuda.

Kuidas ja millega peegeldab kodu seda, et seal elad SINA?

Holistilisel sisekujundusel on omad meetodid, et aidata ruumi muuta toetavamaks. Saad neid kasutada nii alles kodu loomisel, remontimisel või juba valmis kodu muutmisel.

Oleme jõudnud ajajärku, kus elu on liikunud selles suunas, et veedame rohkem aega kodus. Meie kodud on muutunud miniuniversumiks, pakuvad meile peaaegu kõiki maailma kogemusi ilma, et peaksime kodust lahkuma. Kodu on ka ruum, mis kõikidest ruumidest mõjutab meid kõige enam. See peegeldab kõike seda, millesse sa usud ja seda, mida sa usud enda kohta.

Meie võimalused luua enda ümber toetavat ruumi on suuremad kui kunagi varem. Kurb on see, et keskendume siiski rohkem ruumi funktsioonile ja esteetikale ning me ei anna ruumile võimalust meid toetada ja jõustada ning ei kasuta ära ruumi täielikku potentsiaali.

Holistilise sisekujundusega kodu loomine

Holistile kodu loomisega lähme mööbli ja disaini füüsilisest maailmast sügavamale. Me läheme teemadesse nagu ruumi energia, ruumi psühholoogia, kliendi rahulolu, teadlikum elamine ja loodusega ühenduses olemine.

Holistilise kodu puhul on erinevaid tehnikaid ja distsipliine, mida kasutatakse toetava ruumi loomisel:

värvipsühholoogia

valguse ja varju teadlik kasutamine

feng shui filosoofia

NEUROESTEETIKA​

MINDFULNESSI TEHNIKA​​

WELLNESS PÕHIMÕTTED​

rohe-elu põhimõtted

asendiplaanid

numeroloogia

õhukvaliteet

alateadlik sümbolism

kristallid

lõhnad

helid

oma rituaalide loomine

väikese pühamu/püha ruumi loomine

Oleme jõudnud ajajärku, kus elu on liikunud selles suunas, et veedame rohkem aega kodus. Meie kodud on muutunud miniuniversumiks, pakuvad meile peaaegu kõiki maailma kogemusi ilma, et peaksime kodust lahkuma. Kodu on ka ruum, mis kõikidest ruumidest mõjutab meid kõige enam. See peegeldab kõike seda, millesse sa usud ja seda, mida sa usud enda kohta.

Asjad on energia ning tasub hoolikalt mõelda, millega sa end kodus ümbritsed ning kuidas need asjad sinuni on jõudnud (kas sina oled need valinud). Kas need asjad peegeldavad sind ja kui ei, siis see tegelikult kogu aeg mõjutab sind. Asjad, mis meile kingitakse, pärandatakse või oleme kuskilt saanud, ei pruugi sageli peegeldada seda, kes meie oleme. kuid sageli ei suuda me nendest asjadest ka loobuda. Siis tasub mõelda, kas meie valiksime need või kas me vajame neid?

Kuidas luua endale kodu, mis toetab sind?

Üks võimalus on teha seda holistilise sisekujundaja või nõustaja abiga. Samuti saad ka iseseisvalt muuta ruumi ennast toetavamaks. Alustuseks küsi enda käest, kuidas sa enda praegusesse koju sattusid? Kas see oli päriselt sinu valik ning kas see sobib sulle praegu?

Teiseks küsi endalt, millist tunnet ma tahaks oma kodus tunda? Tihti mõtleme ruumi peale praktilise vaatega ehk kas see on piisavalt suur, kas see asub meie jaoks mugavas kohas, kas kõik vajalikud asjad on olemas, jne.

Peamised 4 tunnet, mida inimesed tahavad kodus tunda:

LÕÕGASTUS

ÕNNETUNNE​

RAHU

TURVATUNNE

Kuidas nendele tunnetele lähemale saada ja neid teadlikumalt endale koju luua?

  • Lõõgastus – vähenda visuaalseid stimulante ruumis (valgus, luba tuppa varje). 
  • Õnnetunne – püüa kodus taasluua seda hetke minevikust, kui olid õnnelik.
  • Rahu – saa ühendus loodusega, teadlikult aeglusta oma tegevusi, loo omale rahunurk.
  • Turvatunne – toetavad värvid, tekstuurid, mööbli paigutus ruumis.

Kolmas küsimus, mille peale mõelda, on see, mis sinu kodu juures tekitab kõige rohkem stressi. Võiks proovida likvideerida olukordi, mis tekitavad stressi. Need võivad olla lihtsad ja väikesed asjad – nt leia kindel koht, kuhu paned võtmed.

 

Holistilise sisekujunduse puhul ei räägita lihtsalt asjade süsteemi loomisest või asjade ära andmisest, vaid tehakse tähenduslikkuse auditi – mida ja miks me alles hoiame, mida see meie jaoks tähendab, kas see annab meile midagi või pigem võtab ära. 

Näe ruumi loominguna – ruum on meie väljendus, see on meie kui inimese pikendus, oleme oma koduga energeetiliselt seotud. Näe kodu suure ressursina, mis saab sind jõustada ja võimestada juhul, kui ta on kooskõlas sinuga. Sul on lihtsam liikuda selles suunas, kuhu tahad ja sul on lihtsam pakkuda maailmale seda, mis sul on, kui sa oled toetavas ruumis. 

Septembris virtuaalses kogukonnas
"Õnnelik naine, õnnelik ema"
KUIDAS RUUM MEIE ENERGIAT MÕJUTAB?

Katri Muller Ruus

Veebiloeng „Kodu – koht, kus leiad või kaotad iseenda“​ Katri Muller, on järelvaadatav kogukonnas.

“Miks kiirustamine on ajaraisk?” Grete Arro

Kas me soovime olla oma lastele eeskujuks kui kiirustav täiskasvanu? Või tahame olla hoopis midagi rikkalikumat – inimene, kes oskab nii kiirustada, süveneda, puhata kui ka niisama molutada? 

Ja kas Sina tead, kust see kiirustamine tuleb? Miks Sina kiirustad? Et hoida elu toimimas, ongi see täis pidevat askeldamist. Lisaks on meil on uskumus, et korralik inimene peabki kogu aeg midagi tegema ja niisama ei vedelda. Samuti on meil välised mõjutajad – peame olema õigeks ajaks koolis, tööl vms.

Mida õppiv ja leiutav aju tegelikult vajab?

Millise keskkonna me loome enda ümber nii endale kui oma lastele – kas sellise, kus saab õppida ja leiutada või hoopis sellise, kus seda ei ole võimalik teha? Aju vajab aeglast olemist, sest mälu talletab siis paremini. Infokillud, mis meieni jõuavad peavad olema pärast kättesaadavad ja lisaks paindlikud ehk ülekantavad erinevatesse uutesse olukordadesse. Kiirustades ei saa infole need tunnused tekkida ning seetõttu me neid ei mäletagi hiljem.

Kiirustades õpitud info ei jõua meie pikaajalisse mällu. Pikaajalisse mällu jäämiseks on oluline, et näiteks kui räägid õpitu kellelegi edasi, siis aju töötab kaasa info läbitöötlemisel ehk sa meenutad mingit infot unustamise tagant. Unustamine aga võtab aega ehk õppimiseks proovi loengus kuuldud infot paar päeva pärast loengut proovi oma pikaajalisest mälust kätte saada. Mälu on vaja õpetada sisu otsima pikaajalisest mälust ehk meenutades hakkab õppimise funktsioon tööle. 

Aeglusega anname ajule märku, et see, mida meenutame pausi järel, on oluline ning on vajalik seetõttu püsivaks teadmiseks muuta. Seepärast on hea selle asemel, et õppida pikalt jutti, hoopis venitada õppimine pikemale ajale. Siis saab aju vahepeal puhata ning kui aju puhkab, saavad erinevad ühendused ajus aktiveeruda. 

Oled sa olnud olukorras, kus oled kellelegi mingit asja 100 korda öelnud aga ikka talle ei jää meelde? Selle põhjuseks ongi see, et inimesel endal ei teki seda teadmist pikaajalisse mällu, vaid Sina iga kord ütled talle seda ehk tal pole vajadust seda endale mällu jätta. Aga mis siis töötaks? Lahenduseks on meenutada, et mis asju ma pidin meenutama 🙂 Näiteks ütle, et proovi meenutada, mis asjad pidid kooli kaasa võtma. Ehk ära ütle ette, mida laps pidi tegema või kaasa võtma, vaid aita tal endal seda meenutada. 

Üks hea nipp on “Stop and think” võte – tee ukse juures paus enne, kui välja astud. Tee endale näiteks nimekiri, mida pead alati poodi minnes kaasa võtma ehk alguses võiks olla nimekiri, kuid hiljem juba saad meenutada nimekirja peast. Nimekiri võiks olla “sinu sees”.

Kuidas õpime uusi kontseptsioone?

Kuidas aru saada asjadest, mis tunduvad keerulised? Ka siin on aja võtmisel (aeglusel) oma roll. 

  • Mõtle õpitu üle järele – see tekitab uusi seoseid.
  • Teadmise arenguks on vaja aega, nii et kiirem lahendus ei pruugi alati hea olla. See, mis on kiire, ei pruugi alati olla tõhus. 
  • Mõtlemiskogemus tekib siis, kui on keerulised ülesanded, millele ei ole lihtsaid lahendusi.
  • Õppimise ajal on vaja ka vigu ja eksimist – see õpetab. Hätta jäämise või vea tegemise hetkel toimub uue teadmise õppimine läbi vea analüüsi. 
  • Pikaajaline õppimine programmeerib sisse ka eksimisi ja seega tõhusamat õppimist. Kiirel õppimisel ei osata teadmisi uutes olukordades rakendada.

Tõhusa õppimise alustingimused

Õppija aju on aktiivne

Õppija konstrueerib uue teadmise oma peas

Õppija mõtlemine on tehtud nähtavaks –

toimub pidev mõtete sõnastamine, suhtlemine, arutelu, vaidlus

Õppijal on ülesanded, mis võimaldavad teha vigu, et ta saaks neid vigu analüüsida

Ülesanded on mõtlemisele pigem väljakutsuvad-keerukad, kui lihtsad

Õppija teadvustab, et ta peaks oma intuitiivseid arusaamu ja ideid pidurdama

Õpisituatsioonis puudub igasugune stress, hirm, pinge või ärevus

Läbimurdelised ideed ja laiskus

Molutamine – see on see aeg, kui sa teadlikult oma peaga ei tööta ja uut infot peale ei saa. Siis võivad sinu peas tekkida mõtted, mis lahendavad mingi probleemi. On vajalik rohkem võtta aega, kus me otseselt ei tee midagi, siis saavad head mõtted tulla.

Meie pea saab töötada kahes režiimis – keskendunud mõtlemine ja molutamine. Me ei saa olla kahes režiimis korraga. Keskendunud mõtlemine on see, kui sa tead, kuidas asja lahendatakse. Molutamine ehk hajusmõtlemine on siis, kui meil on probleem, aga me ei tea, kuidas seda lahendada ning just see seisund on mittestandardsete lahenduste leidmise protsessis oluline.

Artikkel on kirjutatud Grete Arro 05.07.2022 toimunud veebiseminari “Miks kiirustamine on ajaraisk?” põhjal.

Juulis räägime kogukonnas “KUIDAS TEADLIKULT PUHATA?”. Veebiloenguid viivad läbi hariduspsühholoog Grete Arro ning tööõnne uurija, koolitaja ja konsultant Tiina Saar-Veelma.

Vaata emadele ja naistele mõeldud virtuaalse kogukonna "Õnnelik naine, õnnelik ema" kohta siit

"Õnnelik naine, õnnelik ema" virtuaalne kogukond

“Hirmude ja takistuste ületamine” Katre Kulbok, 28.06.2022

Mis hirmud on Sinul? Mis takistusi Sa endale maha müüd?

Hirmud on lood meie sees ning nende lugude eesmärk on meid kaitsta. Need on evolutsiooniliselt meie sisse jäänud, kuid põhjused, miks hirmud tekivad või mida me kardame, on muutunud. Hirmu eesmärk on hoida Sind turvalises tsoonis, et su elu ei oleks ohus.

Kõik, mis on mugavustsoonist välja minemised, on meie meele jaoks kohe streik, et meid tagasi hoida ja meie meel teeb seda üllal eesmärgil. Kui me endale seda ei teadvusta ja lahti ei seleta, siis me ei liigu edasi ning ei saa olla õnnelikud ja rahul oma eluga.

Hirmusid tuleb küsitleda ehk igal hirmul on juurpõhjus ja hea on vaadata, mis on see, mis Sind tagasi hoiab või mida Sa vajad. Hirm ei kao kuhugi, kuid eesmärk sellest hirmust üle olla, on palju suurem ning ei lase hirmul Sind tagasi hoida.

Me oleme sündinud kahe hirmuga – hirm kukkuda ja hirm valjude häälte ees. Kõik teised hirmud on õpitud ehk tulnud kaasa keskkonnast, kus oleme üles kasvanud või inimestelt, kes meie ümber on.

Hirmud on seotud minevikuga ja ärevus tulevikuga

"Hirmude ja takistuste ületamine"

Hirmuga sõbraks saamiseks on vaja see ära teha. Ei saa mediteerida või käia teraapias, et hirmust üle saada. Sellest ei saa edasi ega üle enne, kui sa ei lähe sellest läbi. Kui sa selle sammu astud, siis ei tundu see enam nii hirmus.

Hirm teadmatuse ees on see, mis meid kõige rohkem hävitab. Sa ei tea kunagi järgmist hetke ega päeva. Peaksime leppima ja aktsepteerima seda, et kõik on muutuses ja sa ei tea kunagi, mida järgmine hetk toob.

Hirmul on alati juurpõhjus. See on saanud alguse lapsepõlvest läbi erinevate olukordade ja programmeeringu. Kasvades saab sellest osa meie iseloomust, mustritest ja harjumustest.

Leia näiteid enda ümber, kes juba teevad seda, mida sa tahaksid teha. Meil on kuuluvusvajadus ning sageli kardame midagi teisiti teha, sest siis meid hüljatakse ja nö visatakse hõimust välja.

Mis on Sinu hirmu juurpõhjus? Mida see täna Sinult röövib?

Hirmudega me kujutleme ette tulevikku, kuid seda tegelikult ei eksisteeri ja me kujutame seda endale lihtsalt ette. Hirmud võivad hakata ka meie tervisele – ärevused, foobiad, füüsilised vaevused. Kuna kõik hirmud on õpitud, siis on sul võimalus see vastupidiseks keerata ja ära unustada. Vajalik on valmidus sellega tööd teha.

Hirmu ületamise võti on armastus ja eelkõige iseenda armastamine. Õpi end armastama tingimusteta ning aktsepteeri ennast ja oma hirmusid nii nagu need on. See annab võimaluse näha hirmust kaugemale. 

Kas ma kunagi kahetseksin seda, et ma mingit asja täna ei teeks? Kui vastus on jah, siis annab see jõudu astuda hirmule vastu ja oma soovid täide viia. Ära lase hirmudel, mida tegelikult üldse ei eksisteeri, takistada oma elu. 

Meil on igapäevaselt mingid eesmärgid, kuid see tähendab, et on ka igapäevaselt mingid hirmud, mis meid takistavad. Meid takistab ka näiteks motivatsioon, sest me ootame motivatsiooni tulemist ja lükkame asju edasi. Tegelikult on tegutsemise loogika selline, et kõigepealt tegutsen, siis tuleb ka motivatsioon ning see motivatsioon annab meile juurde uut indu: tegutsemine → motivatsioon → veel rohkem motivatsiooni 🙂 

Ära ole autopiloodil ja ära ela kellegi teise elu – loo enda seiklused ja ela seda elu, mida Sina tahad. Vajadusel küsi abi – mis on see, mis Sind toetab edasi liikumisel? Otsi endale kogukond, vastutuspartner, coach või treener.

Mis on sinu MIKS, et oma hirmu muuta? Miks on selle hirmuga oluline tegeleda, mida see tagasi hoiab? Iga uus samm on alati hirmus, sest see on tundmatus või seos mingi varasema kogemusega. Meid ei ole õpetatud tegelema tundmatusega. 

Kui meil on hirm, siis meil on sees programm, et me leiame alati lahenduse. Kui meid on pandud ebamugavasse situatsiooni, kust on vaja välja tulla, siis me hakkame leidma lahendusi. Võid enda jaoks mängida läbi ka kõige hullemad versioonid ning leida sinna juurde kohe ka lahendused. See tõstab enesekindlust ning vähendab hirmu teadmatuse ees.

Artikkel on kirjutatud Katre Kulbok, 28.06.2022 veebiloengu “Hirmude ja takistuste ületamine” põhjal.

Juuni oli kogukonnas ENESEARMASTUSE kuu. Meile tuli külla enesearmastuse, edu ja elu coach Katre Kulbok. Katre õpetas meile enesearmastuse kasvatamist ja hoidmist. Lisaks tegime koos Katrega praktilise hingamise töötoa. Kõiki veebiloenguid ja töötuba saab järele vaadata “Õnnelik naine, õnnelik ema” virtuaalses kogukonnas.

Vaata emadele ja naistele mõeldud virtuaalse kogukonna "Õnnelik naine, õnnelik ema" kohta siit

"Õnnelik naine, õnnelik ema" virtuaalne kogukond

“Rahaga sõbraks” Liina Vettik

Rahaga sõbraks Liina Vettik
Rahaga sõbraks Liina Vettik

Kus on sinu fookus: puudus vs küllus? 

Raha teemaga kaasneb sageli halb maik, tihti on raha stressi allikas ning arvatakse, et raha teeb inimesed õelaks. Alateadlikult tekib uskumus, et mina selline inimene olla ei taha ja ei taha negatiivset tähelepanu. Nii oledki olukorras, et justkui tahaks rikkaks saada ja nagu ei tahaks ka. 

Kui sa oma igapäeva elu peale mõtled, siis milline on sinu üldine suhtumine rahasse? Sellest saab kõik alguse. Kui sinu suhtumine rahasse on selline, et seda kogu aeg pole, raha on nõme, ma ei taha sellega tegeleda, ma ei saa sellest aru, siis kutsud sellega endale juurde seda, mida sul pole. Kui su suhtumine on selline, et raha on äge ja see vastutus on minul ja sõltub minust, kui palju mul seda on, siis hakkavad asjad muutuma. Kas raha on sõber või vaenlane? Ja kui on vaenlane, siis miks ta on vaenlane? Kus on fookus – kas negatiivsel või positiivsel?

Kui su suhtumine on negatiivne, siis sinu energiaväli on ka negatiivne ning ka sinu tegutsemine on passiivne. Kui oled positiivselt meelestatud, mis siis sinu aktiivsusega toimub? Siis on jõudu ja tahtmist teha! 

  • Teadlik teadvus – mõtlemine, mis kontrollib sind, loogiline mõtlemine.
  • Alateadvus – ei kontrolli, mida laseb sisse või mida mitte, vaid võtab vastu kõik, mis teadlikut teadvuselt tuleb. Alateadvus mõtleb emotsioonides ja kontrollib sinu keha emotsioonidega ning sinu keha loob emotsioonidel põhinevad tulemused. Ja vastavalt tulemustele me reageerime ja loome uuesti oma mõtted. 

Kui alateadvusega on sulle lapsepõlvest kaasa tulnud negatiivsed mõtted, siis see on su tulemus ja siis sa reageerid sellele tulemusele ja oledki nõiaringis “Raha on halb”. Kui sa ei kasuta teadlikult oma pead ja ei suuna oma mõtteid selles suunas, miks raha on hea, siis oled autopiloodi peal ja elu loob kogu aeg ühte ja sama tulemust.

Kuidas seda muuta? 

Me peame looma positiivse pildi selleks, et see looks head emotsiooni alateadvuses ja alateadvus looks vibratsiooni, mis paneb meid tegutsema. Kuidas saame emotsiooni muuta enda sees? Emotsioon saab alguse pildist – me oleme selles kinni. Teadliku teadvuse abil saad muuta seda visiooni ja luua omale pildi sellest, mida sa päriselt tahad. Kui mõtled lihtsalt raha numbri peale, siis see ei loo emotsiooni. Mõtle sellele pildile, mida sa selle raha eest saad! See, mis hakkab toimuma homme, on uus pilt sinu peas, kui sa teadlikult seda muudad ja ei lange tagasi alateadvuse autopiloodi peale.

Loo omale selge nägemus sellest, mis on see hea, mida sa päriselt tahad!

Fookus peab olema positiivsel nägemusel. Enamus inimesi teavad, mida tuleb teha. Aga nad ei tee! Ja miks me ei tee? Sest neil on emotsioon mujal. Teadmine on väga oluline, kuid oluline on muuta alateadvuse pilte. 

Visualiseeri nii, et ise joonistad selle pildi reaalselt paberile. Kujuta ennast selles olukorras juba ette ja joonista seda, kuidas juba oled seal. Joonistamise ajal kujuta ennast pildi sisse ja sellega kaasneb emotsioon alateadvuses.

Visiooni loomisel on oluline vastata jaatavalt kahele küsimusele:

  • Kas ma olen võimeline seda visiooni looma? Kas ma usun endasse piisavalt? Kas ma usun, et see on minu jaoks võimalik?
  • Kas ma olen nõus ja valmis panustama ja vajadusel millestki loobuma, et see visioon ellu läheks?

Kui inimesel on tugev enesekindlus ja ta on võimeline seda visiooni ellu viima, kuid sisimas ta ei ole valmis selleks, siis ta ei jõua tulemuseni, mida ootab. Nendele küsimustele mõtlemine aitab sul jõuda selleni, miks sa veel täna ei ole seda pilti ellu viinud. Fokuseeri sellele, mida sa päriselt tahad! 

Rahaga sõbraks Liina Vettik2

Harjutused, mis teevad sind rahaga sõbraks.

Raha ei ole midagi meist väljaspool, vaid see, kui palju meil raha on, sõltub kõik meist endist. Rahaga sõbraks saamiseks tee läbi 4 harjutust, mis aitavad muuta mõtlemist, et raha oleks justkui halb.

Koosta 4 nimekirja, milles igas vähemalt 10 punkti. Mõtle iseenda jaoks need punktid läbi, siis see tekitab head emotsiooni ja tekitab soovi olla rikas. See aitab kujuneda uskumusel, et rikkus ei ole halb, vaid rahal on suur väärtus.

Nimekiri nr 1 – Mille eest ma tänulik olen?

Kui sa tahad raha juurde, siis pead tõstma oma vibratsiooni ja tänulikkus on väga hea vahend vibratsiooni tõstmiseks. 

Nimekiri nr 2 – Miks on mulle hea, et mina olen rikas?

  • Rikkus on kindel summa raha või asjad, mida oman.
  • Jõukus on see, kui kaua ma saan elada seda elustiili, mida ma tahan või oman, ilma et peaksin tööl käima. 

Nimekiri nr 3 – Mida on maailmas head tänu rahale?

Nimekiri nr 4 – Kuidas loob see väärtust teistele, kui mina olen rikas?

Artikkel on kirjutatud  Liina Vettikuga läbi viidud töötoa “Rahaga sõbraks” põhjal.

Tule saa osa kogukonnas “Õnnelik naine, õnnelik ema”  toimuvatest veebiloengutest, ostes loenguid ka eraldi, ilma kogukonnaga liitumata.

Töötuba Liina Vettikuga “Rahaga sõbraks” on järelevaadatav kuni 9. maini

VAATAN TÖÖTOA KOHTA SIIT

Kolme loengu + 1 tasuta loengu paketi saad soetada siit.

SOOVIN LOENGUTE PAKETTI

“Raha kui energia” Liina Vettik

Liina Vettik
Liina Vettik

Miks on raha energia?

Kuidas enne seda, kui raha välja mõeldi, said inimesed omale asju, mida vaja oli? Siis tehti vahetuskaupa. Näiteks rätsep oskas hästi õmmelda ja kalur kala püüda. Ülikonna õmblemisse pandud energia vahetas rätsep kaluri energia vastu, mille kalur oli pannud kalapüüki. 

Aga mis sai siis, kui kalur tahtis veel ühte ülikonda saada, kuid rätsep rohkem kala ei soovinud? 

Siis tuligi mängu raha. Nii tekkis võimalus, et ka keegi, kellel ei ole kalurile anda midagi, mida kalur soovis, sai vahetada kala raha vastu. Seega ta vahetas oma energia (ehk raha) kalade vastu. Ja kalur saab nüüd omakorda anda raha rätsepale, et saada vastu veel üks ülikond. 

Seepärast öeldaksegi “Raha loob võimalusi”.

Raha tekkimisel sai ka keegi neljas vahetada raha ülikonna vastu ning see tähendab, et raha ehk energia on pidevas liikumises. Raha on energia ja raha tahab olla liikumises. Kui sa hoiad raha kinni, siis sa ei saa seda endale juurde luua.

Kui sul on mõtteviis, et mul on vähe raha, siis sa ei saa seda teistele anda ja hoiad rahaenergiat kinni.

Investeerimismaailm soovitab, et maksa kõigepealt endale ja minimaalselt 10% oma sissetulekutest. Mida see aga sisuliselt tähendab? See ei tähenda seda, et paned raha kõrvale ja kogud seda ning siis annad ära näiteks juuksurile või ostad endale midagi, sest mõtlesid, et see on sulle hea (emotsioon, et ma olen seda väärt). Tegelikult viivitusega ikkagi maksad kellelegi teisele. Siis tekibki paha tunne, et ma ju kogusin endale ning tunned, et see, mida sa vastu saad, pole korrelatsioonis sellega, mis energia kulus sul selle raha kogumiseks.

See, mida välja annad, peab olema korrelatsioonis sellega, mida vastu saad.

Päriselt tähendab endale maksmine seda, et raha, mida endale maksad, peab minema investeeringuteks ehk see on raha, mis toob Sulle raha tagasi. Näiteks koolitused on küll vajalikud investeeringud iseendasse, aga see 10% on mõeldud investeeringuks, mis hakkab tegema raha. Kõigepealt tuleb ennast väärtustada ja see summa endale maksta, siis hakkab raha tulema.

Mis blokeerib meil raha tegemist?

Alateadvus kontrollib 80% meie igapäevast mõtlemist ja tegutsemisest. Alateadvus on loodud selleks, et hoida meid elus ehk eemal kõigest, mis tundub ähvardavana. Muutused ja liikumine hirmutavad alateadvust ningt ta hoiab meid seal, kus on turvaline. Saame küll tegutseda tahtejõuga, kuid üks hetk tahtejõud murdub ning liigume tavapärasesse ellu, kus tunneme ennast turvalisena. 

Selleks, et luua rohkem raha, pead minema mugavustsoonist välja ning mõtlema ja tegutsema teisiti kui siiani.

See aga loob paljudele inimestele takistusi, sest nad ei julge mugavustsoonist välja astuda. Kuidas siis saada liikuma? Peame mõistma, mida alateadvus kardab ehk tegema koostööd, et saada teda liikuma. Sageli on nii, et kui tahame rohkem raha, siis hakkame suruma – rohkem töötama – kuid meie tahtejõud murdub ja sageli jääme näiteks haigeks. Lahenduse leidmiseks võta aeg maha ning vaata, mis päriselt Sind takistab? Mida sa tegelikult kardad? Kus on see teine võimalus Sul avatud, mida sa ei märka? Mine seda teed, mis Sind enda poole tõmbab ja tundub kergem.

Mille eest alateadvus meid kaitseb? Meil kõigil on tõekspidamised raha suhtes. Oleme need uskumused saanud oma elukogemusest ja peamiselt lapsepõlvest. Meie turvatsooon on see, kus oleme lapsepõlves kasvanud. Meie alateadvus ei luba sealt turvatsoonist välja minna, kuna see tundub talle ohtlik. 

Mõtle korraks tagasi oma lapsepõlve ja meenuta, kas seal on mingi uskumus või tõekspidamine, mis võiks Su alateadvust hirmutada ja Sind rahast eemal hoida.

Millised on sinu uskumused lapsepõlvest raha kohta?

  • Raha tuleb raske tööga.
  • Raha on piiratud koguses.
  • Raha teeb mind armastusväärseks.
  • Raha teeb inimesed kurvaks.
  • Rikkad on halvad. 
  • Raha ei kasva puu otsas.

Milline oli vanemate suhtumine rahasse, kuidas pani raha neid ennast tundma?

  • Hoiti rahast kinni (oldi liiga kokkuhoidlik)
  • Mõeldi iga kord, kas seda asja ikka on vaja.
  • Kui on raha, siis on inimesed rõõmsad ja kui raha pole, on inimesed stressis.
  • Oli kaks äärmust ja ebastabiilsus – raha kas on või ei ole
  • Kui pidi raha välja andma, siis see tuli halva emotsiooniga (minult võetakse ära).

Kuidas saada raha energia liikuma?

Läbi raha saad mõelda, miks see sinu jaoks oluline on? Mis on seal taga need põhjused, mille jaoks sul seda raha vaja on? Selleks, et midagi saada, pead sa andma. Kui palju Sa oled valmis andma, et saada seda, mida tahad?

Mõtle KUIDAS ma saan seda endale lubada, mitte KAS ma saan seda endale lubada.

Rahaenergia liikuma saamiseks peame vaikselt tegema endale nö upgrade´i ehk tegutsema väikeste sammudega. See tekitab meile hea tunde, see tekitab head vibratsiooni ja me hakkame tegutsema ning see loob meile veel rohkem võimalusi. Hea emotsioon paneb keha tegutsema ja läbi tegutsemise tulevad tulemused.

Kuidas saame head emotsiooni tekitada? Selleks kasuta visualiseerimise tehnikat ja avatud küsimust:

  • PILT – loo peas omale pilt sellest, mida päriselt tahad ning ole ja tegutse seal visioonis. 
  • AVATUD KÜSIMUS – küsi endalt “Kuidas ma saan seda endale lubada?” ning hakkad nägema lahendusi.

Milline on Sinu rahaenergia tase?

Igal inimesel on miinimum ja maksimum rahaenergia tase. Miinimum on see, kust allapoole meie alateadvus ei lase langeda ning see on hea, kuna hoiab meid turvalises hakkamasaamise tsoonis. Kuid miks meil on rahaenergia ülemine piir? Meedias on palju negatiivset rikastest ja rikkusest. Kui sinu sees on keel, et rikas olla ei ole hea, siis tekitabki see Sinu alateadvusele maksimum taseme rahaenergias. 

Vaata näiteks pangast oma viimase 5 aasta sissetulekuid (käivet kontol). Sealt tuleb Sinu graafik – pane need numbrid kirja ning kui rahavood on kasvutrendis, on hästi. Reeglina on sealt näha aga Sinu raha energiatase ehk termostaat, mida sa hoiad – kindel vahemik, mis võib kõikuda paari tuhandega. Maksimum taseme ületamiseks on sul vaja mõista oma alateadvust. Mida ta kardab? Miks ta ei lähe üle selle maksimumi joone? Mis on see takistus? Mis on su uskumused?

See töö endaga ning oma hirmude ja uskumustega on vaja ära teha, et saada järgmisele tasemele ja astuda oma maksimumi joonest üle. See töö võtab aega ja seda tuleb teha vähehaaval väikeste sammudega. 

Alusta sellest, et pane kirja, mismoodi Sina mõtled rahast! Ole enda vastu aus. Leia sealt need asjad, mis võib olla see negatiivne pool ja takistavad uskumused. 

Leia vastus küsimusele: “Mida sellist ma ei ole valmis täna vastu võtma, mis vastasel juhul võrduks täieliku küllusena?”

Artikkel on kirjutatud  Liina Vettikuga läbi viidud töötoa “Raha kui energi” põhjal.

Tule saa osa kogukonnas “Õnnelik naine, õnnelik ema”  toimuvatest veebiloengutest ostes loenguid ka eraldi, ilma kogukonnaga liitumata.

Juba 19. aprillil toimub töötuba Liina Vettikuga “Rahaga sõbraks”

VAATAN TÖÖTOA KOHTA SIIT

Loengud eraldi saad soetada siit.

SOOVIN VEEBILOENGUL OSALEDA

Kolme loengu + 1 tasuta loengu paketi saad soetada siit.

SOOVIN LOENGUTE PAKETTI

Mariliisi reisiblogi: kolme lapsega Tenerfiel I osa

Reisiblogi

London-Tenerife 14.03 – 16.04 2022. 

Kaks täiskasvanut – Silver ja Mariliis, ja kolm väikest last – 6.5 aastane Kristella, 4.5 aastane Simo ja 4 kuune Brianna (reisi lõpuks peaaegu 6 kuune). 

Lubatud unistuse täitmine 🙂 Juba lausa 5 aastat olime rääkinud, et võiks minna paariks kuuks mujale elama (reisima). Nüüd kui Kristella läheb sügisel kooli, siis hakkas meil eriti kiire. Alles ta oli ju pisike beebi ja mõtted lapse kooliskäimisest olid kaugel, kaugel. 

 

Esialgu oli mõttes Mehhiko ja Guatemala, kuid kuna ma tahtsin kindlasti ka oma õe juures Londonis olla (keda ma polnud pea 3 aastat näinud), siis leida lendu nii, et ei peaks läbi USA või Kanada tagasi tulema, oli mission impossible. Ämma kergenduseks 😛 valisime Tenerife hoopiski. Kuigi ma esmalt vaimustuses polnud, sest olin ju ise siin saarel olnud 2007. aastal (vist) koos sõpradega ja paketireisiga nädalakese. Siis oli pidu esikohal 😛 ja veetsime enamus ajast turismipiirkonnas, seega etteruttavalt öeldes oli mul täiesti vale mulje sellest saarest. 

 

Kuidas (lastega) planeerida aega lennukile jõudmiseks?

 

Startisime Londonist 14.03, olime seal olnud juba lausa 2 nädalat. Suurlinna elu väikeste lastega on minu närvikava jaoks too much, aga sellest kirjutan mõni teine kord. Londonist lennates oli pluss see, et lend kestis kõigest 3h 45 min. Algus siis Gatwickist. 

 

Lennujaama minek õe kodust ülimalt lihtne. Lihtsalt üks rong otse Gatwicki. Minu kindel soov oli, et me jõuaksime lennujaama kindlasti 3 tundi varem. Esiteks sellepärast, et me elus esimest korda reisime kolme väikse lapsega ja annan endast kõik, et saaksime võimalikult rahulikus tempos liikuda. Eestis on okei jõuda 2h enne, välismaal ma sellega kunagi ei riski (enam). 

 

Eelnevad kaks nädalat Londonis oli meile näidatud, kui tahame rongile õigeks ajaks jõuda, siis viie lapsega (õelapsed ka), siis tuleb varuda vähemalt + 5 min normaalsest mineku ajast, ja lõpuks isegi 10 minutit, et saaks rahulikult liikuda. Sest ikka leidub keegi, kes ei leia üles oma mütsi, kellel tuleb viimasel hetkel pissihäda, kes ei taha kõndida jne. Ja no Simo riidesse panek panek (pigem siis selle tegevuse puudumine) pani minu närvikava ikka korduvalt tugevalt proovile. Eks see oli minu võimalus areneda, mida ta nii lahkelt mulle pakkus 😀

 

Soovitus – hakkasin lõpuks aru saama, et aega hoiab pisutki kokku see, kui panen riided neile kõik ühte kohta valmis. Tegelikult arusaadav, sest asjad olid kuskil kohvrites ja vahepeal lausa mööda kolme korrust laiali. Ei saa lastelt seda oodata, et nad võõras kohas suudaksid orienteeruda. Seega chill, küll kodus saavad jälle ise hakkama oma asjade leidmise ja riidesse panekuga. Lohutuseks, eks.

 

Nii, aga kogemusest johtuvalt olin ma arvestanud, et kui rong läheb kell 10:44, millega saab otse Gatwicki, siis kohvritega kõndimine ca 15 min peaks andma meile varu küll ka ootamatusteks. Ja need ei jäänud tulemata. Jõudsime rongijaama ja õde helistas oma mehele (ta oli korduvalt mulle helistanud, aga ma polnud kuulnud), kes meid saatma tuli, et ma olin prillid maha unustanud. Jah, lennureisil kannan kindlalt läätsesid, sest mask ees ja prillid on minu jaoks ikka väga haige kooslus. Kogu aeg on klaasid udused ja no pole suutnud leida õiget nippi, kuidas need kaks ebameeldivat asja ühendada. 

 

Nii, minutiks jooksis juhe ikka täiesti kokku. Ja no täitsa päriselt. Olin lihtsalt paigale tardunud, sõnagi suust ei tulnud ja õele vastata ei osanud midagi. Lapsed ei saanud ka aru, mis toimub nüüd. Ilmselt ma vajasin seda hetke, et mitte arutult ringi hakata jooksma. Ühel hetkel siis vaatasin kella – kell oli 10:31, rong väljus kell 10:44, ca 15 min kõndida tavalises tempos tagasi.

 

Jõudsin ka mõelda, et nii, kas ma saaksin kuu aega ilma prillideta. Omg, ei saa juu. Või noh saaks, aga läätsed ei ole toredad (prillid ka pole), aga see oleks olnud ikka palju jamamist õiged läätsed leida jne. Silver hakkas jooksma 10:33 ja tagasi oli 10:43. Minuti pealt jõudsime rongile. Mul ärevus ikka täiega laes. Kui me oleks maha jäänud, siis tegelikult oleksime saanud küll teise rongiga, aga ümberistumisega ning oleksime napilt jõudnud, sest lennujaamas protseduurid võtavad ikka palju aega. 

 

Lastega reisimise plussid on kindlasti see, et lennujaamas juhatati meid turvakontrolli, mis oli mõeldud peredele ja seal oli mõnusalt rahulik tempo. Kuigi olime ju varunud lausa 3h aega lennujaamas varem olla, siiski saime käia WC-s ja süüa paar võileiba kui juba meid kutsuti väravasse, kuhu me jõudsime suht viimastena. Saime küll jälle ettepoole, aga no see ei hoidnud ära seda, mis lennukis juhtus. 

 

Nimelt esiteks juhatati meid ja ka paljusid teisi lennukisse täiesti valest uksest. Ehk et meie kohad olid täiesti alguses, aga meid suunati lennukile tagantpoolt. Mis tähendas seda, et ühel hetkel lihsalt eest tulid inimesed, kelle kohad oli täiesti lõpus ja tagant need, kelle kohad oli alguses ning keegi ei saanud liikuda. Lisaks oli mingi täielik segadus sellega, et meie kohad olid muudetud ja nii, et mina oleksin pidanud istuma beebiga kahe võõra vahel, Silver ühe lapsega meie taga ning üks laps täiesti üksi võõrastega kuskil paar vahet eemal. 

 

Brianna oli mul kõhukotis ja nuttis juba hüsteeriliselt. Kui Kristella nägi, et peab üksi istuma hakkas samuti täiest kõrist nutma ja karjuma, keeldus sinna istumast ning ma pidin veel inimesi mööda laskma, lapsi rahustama ja kohti otsima 😀 Paras kaos ja täielik brain ma ei tea mis asi 😀 

Siis tuli stjuardess, kellele ma püüdsin hingeldades üle karjuvate laste selgeks teha, et mis jama siin tehtud on. Õnneks oli lõpuks üks mees nõus vahetama nii, et sain siis kaks last enda kõrvale ning Silver istus siis meie ette keskele. Huhh 😀 Kui jooks alkoholi, siis see oleks olnud hetk, mil oleks veini jooma hakanud 😀

 

Lennule tegevused

Lend läks õnneks hästi, sest Kristella ja Simo isegi magasid. Brianna magas küll väga vähe kõhukotis, aga õnneks rinna otsas hoidmine oli tema meelistegevus, seega kisa ei tulnud kuskilt poolt enam.

Kuna lapsed on veel nutivabad (jah, multasid vaatame telekast), siis ei tahtnud ka lennukis neid lastele anda. Samas seda blogi kirjutades (aprillis :D) sain küll ühe hea mõtte veebist. Et kui muidu lapsevanemad telefone kodus ikka üldiselt annavad lastele, siis just nendes kohtades, kus seda päriselt oleks vaja, seda ei tee. Ehk et nutiseadme eesmärk ongi lasta lapsel seda kasutada siis, kui päriselt on vaja, ning ka vanemal sellevõrra lihtsam oleks. Võtan selle mõtte endaga kaasa 🙂

Jätkub kohalejõudmisega Tenerifele peagi…

“Ma enam ei jaksa ehk kuidas toetada lapse arengut nii, et kõik tunneks ennast hästi“ Lagle Reinup

Lagle Reinup
Lagle Reinup

Kõige esmasem on lapsevanemana aru saada, et Sa oled hea lapsevanem 🙂

Inimesed kasvavad selliseks, milliseks korduv käitumine neid kujundab.

Sündides on lapse ajus peaaegu sama palju närvirakke ehk neuroneid nagu täiskasvanud inimesel. Aju potentsiaal ei tule närvirakkude arvust, vaid nende omavahelisest koostööst ehk ühenduste hulgast. Mida enam tegevusi, sõnu või olukordi korrata, seda enam need ühendused tugevnevad. Aju areng ja täiustumine kestab terve elu läbi õppimise ja stimulatsiooni. 

Lastel on vaja korduvaid õppimisvõimalusi, et teha vigu ja sobimatult käituda ning seeläbi tagajärgedest õppida. Pidev keelamine ei anna lapsele võimalust näha loomulikke tagajärgi. Nii nagu peavad lapsel olema piirid, peab olema tal ka võimalus katsetada ja eksida. Las lapsed möllavad poris, kui see neile huvi ja rõõmu pakub. Kergem on lasta lapsel see järgi proovida Sinu seatud plaani ja piiride järgi kui saada nö ootamatu üllatuse osaliseks. Mänguline kaasamine korrigeerib 80% mittesoovitavast käitumisest, kui seda järjepidevalt teha. Läbi mängu on kontakt lapsega parem, ajukeemia rohkem tasakaalus ja uute oskuste omandamine kergem.

Enesekontroll on nagu muskel, mis kasutamisel muutub tugevamaks, mittekasutamisel muutub väiksemaks.

Eesajukoor areneb kuni 25. eluaastani ning enesekontrolli jaoks on see aju tähtsaim osa. Kõige raskem on seda aju osa juhtida ärevuse korral, kuna eesajukoor väsib väga kiirelt. Lisaks mõjutavad seda tugevalt stress ja kõrge ärevus. Samuti kahjustavad eesajukoore arengut ning toimimist alkohol ja muud mõjuained. Eesajukoor ei pruugi välja areneda, kui väga varajases eas on toimunud trauma või ei ole vanemaga/hooldajaga tekkinud kiindumussuhet.

Suhte kvaliteedi eest vastutab alati täiskasvanu

Lastel puudub piisav kogemus ja teadmised, mistõttu on suhtes vastutav alati täiskasvanu. On võimatu eeldada, et laps suudaks alati käituda nii nagu lapsevanem temalt ootab. Lapsed õpivad läbi imiteerimise ja jagades oma emotsionaalset kogemust, see on hiljem aluseks ka empaatiavõime kujunemisel. Vanema või hooldajaga on laps üks ühele nii emotsioonides kui käitumises valdavalt esimese eluaasta jooksul, sealt edasi lisanduvad teiste imiteerimised. Koolieas läheb tähtsus üle emalt sõpradele.

Autoritaarse kasvatuse puhul jääb laps alati ka alluvaks, sest ei kehtesta ennast.

Soovides, et laps meid alati kuulaks, oleks kuulekas ning täidaks alati täpselt ette antud korraldusi, ei teki lapsel harjumust ise otsustada ega saada iseseisvaks. Anna lapsele võimalusi ise edu saavutada. Vanema roll on toetamine ja suunamine, see annab alati suurema autoriteedi. Lapsed, kes tunnevad, et vanemad mõistavad või üritavad neid mõista, teevad rohkem koostööd. Kui Sa ei saa lapselt seda, mida ma tahad, pead vaatama, miks Sa selle andmise lapsele raskeks teed. Miks lapsel ei ole võimalik Sind kuulata?

Kui laps pöördub Sinu poole ebaviisakal tooni, siis saad soojalt vastates õpetada last kasutama “häid sõnu”. Näiteks, kui laps midagi nõuab, siis vastad rahumeelselt ”Kas Sa käsid või palud?” Nii reageerid lapse emotsiooni aktsepteerides, kuid näitad, et soojalt ja rahumeelselt käitudes on temal endal kergem ja parem.

Ärevus on vajalik ellujäämiseks 

Kui meil ei tekiks ärevust, siis ei tajuks me ka ohtu enda elule ja tervisele. Tänapäeval on aga ärevust palju ka olukordades, kus vaja ei ole ja need muutuvad meile häirivaks.

Tungiv sundolek lapsevanema või hooldajana, et ma pean olema hea lapsevanem, minu laps peab olema sõnakuulelik ja viisakas, on enese eksitamine. See pidev iseendalt nõudmise tõttu pinges olek takistab lapse arengut. Lapsed on rohkem vihased ja ärevad, kui nad pidevalt ebaõnnestuvad ja saavad vanemate pahameelt.

Füsioloogilised vajadused ehk eeldused heaks enesetundeks. Lagle Reinup

Emotsionaalsete kogemuste jagamine on alus empaatia kujunemisel.

Ka iseenda tunnete väljendamisel on vajalik olla lapse ees aus. Kuid kindlasti peab jälgima, et väljendamisel on eristatud isiksus ja käitumine. Samuti tuleb emotsioonide väljendamisel märgata, et ei lõhuks kõrvalolevate laste turvatunnet.

Aita lapsel edu saavutada.

Märka, tunnusta ja täna last märkuste ja märkamiste eest. Ole alati tänulik ja kiida last. Ka siis, kui ta on teiste või enda käitumises midagi märganud. Olgu see kasvõi sinu eksimus lapsevanemana. Tihti tekib koheselt „kana õpetab muna” reaktsioon, mis aga peegeldab lapsele valeinfot. 

Tänades märgatud vea eest ja vabandades, saab ka lapse aju sama harjumuse.

Lapsel on vajalik õppida nägema enda tehtud vigade loomulikke tagajärgi. Karistamine tekitab süütunnet, et olen ebaõnnestunud. See mõjutab lapse käitumist ja enesehinnangut. Vältima peab emotsiooni järgi käitumist. Emotsioon on tunne, mitte olukord või situatsioon.

Artikkel on kirjutatud Lagle Reinupi veebiloengu “Ma enam ei jaksa ehk kuidas toetada lapse arengut nii, et kõik tunneks ennast hästi“ põhjal.

***Tegelikkuses ei ole laste kasvatamist, vaid on hoopis kooskasvamine, sest me õpime iga päev***

Veebiloeng „Ma olen nii vihane ehk kuidas iseenda ja lapse viha paremini ja turvalisemalt juhtida” toimub juba 7. aprillil.

SOOVIN VEEBILOENGUL OSALEDA

“Ma enam ei jaksa ehk kuidas toetada lapse arengut nii, et kõik tunneks ennast hästi“ veebiloeng on järelvaadatav kuni 31. maini 2022.

SOOVIN VEEBILOENGUT JÄRELE VAADATA

Lapse emotsionaalset arengut toetavate e-loengute pakett (2 loengut)

SOOVIN LOENGUTE PAKETTI

“Asi pole rahas, vaid sinus – kuidas me iseendale rikkuse loomisel kaikaid kodaratesse loobime?”

Liina Vettik
Liina Vettik
Kuidas meie uskumused ja tõekspidamised rahast meid piiravad?

Meil kõigil on raha suhtes miinimum ja maksimum level. Oma mõttemustrite ja uskumustega ei suuda oma nö rahakatust ületada. Miinimum on selles mõttes hea, et ta hoiab meid teatud tasemel ja ei lase allapoole langeda. Maksimum level ehk nö katus on takistuseks, miks meile ei tule rohkem raha. 

Maksimumist üle saamiseks peab minema sügavamale ja vaatama neid põhjuseid, mida me tegelikult rahaga seoses kardame.

Kuidas hirm takistab mul rahaga sõbraks saamist?

Hirmud on seotud meie mugavustsooniga ja lisaks tulevad takistavad uskumused meie lapsepõlvekogemustest. Me oleme lapsepõlves kasvanud selles perekonnas ja meid mõjutab kõik, millest meile räägiti või ei räägitud. 

Kõik see tekitab meile turvatsooni ehk arusaama, mis on normaalsus rahaga ja mis ei ole normaalsus. Kui ma lähen alla selle, siis lähen mugavustsoonist välja ning samamoodi on ka selle ületamisel ehk rikkuse suurenemisel me ei tea, mis juhtub ja me alateadvus hakkab kartma. 

Sellises olukorras läheb meie alateadvus kaitsesse ja tõmbab meid alla ka kõrgemalt level´ilt, sest meil on uskumus, et mina rohkem ei saa.

Põhilised tõekspidamised, mis raha kohta on levinud ning meid piiravad:
  • ”Raha tuleb raske tööga”

Jah, vanasti see tõesti nii oli, kuid tänapäeval enam ei tule raha alati raske tööga. Sinna juurde on levinud ka uskumus, et kui ma teen rasket tööd, siis mind armastatakse ja ma saan kaastunnet oma lähedastelt. 

  • “Raha on piiratud koguses”

See uskumus kujuneb välja sellest, kui lastele öelda, et meil ei ole raha. Selle asemel ütle näiteks: “Kallis, ma väga tahan, et sa saaksid kõike, mida soovid. Ma aitan sul seda ise luua”. Mõelge koos lapsega selle peale, mida saaksite ära teha, et ta saaks endale selle asja. Sageli mõtlevad ka täiskasvanud, et kas ma saan seda endale lubada, kuid selle asemel võiksid endalt küsida: “Kuidas ma saan seda endale lubada?”

  • “Aeg võrdub raha” 

See uskumus põhineb tõekspidamisel, et pean panustama oma aega, et vastu saada raha. See on nn. keskklassi üks tüüpilisemaid uskumusi. 

  • “Töö võrdub väärtus” 

Uskumuse aluseks on mõtteviis, et ma olen väärtuslik siis, kui ma teen tööd ning kui ma tööd ei tee, siis mul ei ole õigust raha saada. Samuti kuuluvad siia alla uskumused, et kui ma olen jõukas, siis mul ei ole häid suhteid perega või sõpradega ning kardetakse kaotada kogukonda, kellega ollakse harjunud suhtlema. 

Uskumuste murdmiseks hakka otsima tõendeid selle kohta, mida head on raha maailmas loonud ja see võib hakata muutma Sinu suhtumist rahasse.

Kuidas on eneseväärtustamine seotud raha loomisega?

Eneseväärtustamist ei tohi segamini ajada egoismiga. Eneseväärtustamine on mõtteviis, et ma armastan Sind ja ma armastan ka ennast. Ma ei too ennast madalamale ega pane ka kõrgemale teistest inimestest. Egoism on see, kui pead ennast kõige tähtsamaks. Egoismi taga on sageli hirm, kuid eneseväärtustamise taga on armastus.

Eneseväärtustamise näited:

  • kui ma vajan puhkust, siis ma luban endale seda ning ei sunni ennast tube koristama või muid kohustusi täitma;
  • Ma panen paika piirid oma abikaasaga, lastega või kolleegidega ning ma väljendan seda läbi armastuse;
  • kui mul on ideed, siis ma väljendan neid, mitte ei hoia endale kartusega, et see on teiste arvates nõme idee või keegi varastab selle ära; 
  • ka tervislik toitumine on eneseväärtustamine;
  • selle asemel, et skrollida sotsiaalmeedias, ma teen ära oma müügikõne, sest ma olen väärt paremat elustiili, mida tööga saavutan;
  • kui ma teenusepakkujana tõstan oma teenuse hinda, siis ma väärtustan oma tööd ja seda, mida kliendid minult saavad;
  • ma väärtustan ennast sellega, et mul on kindel tööaeg ja nädalavahetustel pühendun perele. 
  • ma väärtustan ennast läbi selle, kus on mu fookus – kas sotsiaalmeedias jälgijate arvu kasvatamine (kes raha sisse ei too) või panen fookuse tegevustele, mis mu firmale raha toovad. 

  • Sinu netoväärtus võrdub sinu eneseväärtusega. See, milline on sinu rahaline maksimum ja miinimum on seotud sellega, kuivõrd sa ennast väärtustad. Raha või rikkuse loomisel ei ole midagi halba, vaid see on hea. 

Kuidas saame rahaga piiravaid mustreid ja uskumusi murda?

Kõige lihtsam on minna ajas tagasi ja mõelda selle peale, mida rääkisid minu vanemad rahast. Kui kodus ei räägitud rahast, siis milline oli suhtumine rahasse, kuidas vanemad rahaga ümber käisid? Ja mida Sina täna raha kohta usud? 

Üks viis uskumusi muuta on otsida tõestusi, et on ka teistmoodi võimalik. Otsin tõestusi näiteks sellest, kuidas Sul on võimalik raha rohkem luua – kirjuta endale üles 20 võimalust, kuidas saaksid raha juurde luua.

Uskumuste muutmise juurde käib ka inimeste lugude lugemine, et kuidas on tuldud erinevatest situatsioonidest välja. Samuti toimuvad erinevad veebinarid, kus sellest teemast räägitakse. 

Ümbritse ennast nende inimestega, kelle sarnaseks sa tahad saada. Taaskord on see eneseväärtustamine, kui sa julged elada oma elu teistmoodi, kui tegi sinu perekond. On olemas erinevad kogukonnad, kus on koos inimesed, kes tahavad muutuda ja asju teistmoodi teha. Samuti on olemas mastermind grupid. Lisaks ka raamatute lugemine – kui sa kogu aeg samal teemal loed raamatuid, siis see lõpuks muudab su mõttemaailma. 

Sügavamate uskumusteni ma kahjuks sageli ise ei jõua, kuid siis saab kasutada coachi abi, kes aitab kaevata sügavamale, et mis siis on need uskumused, mis sind takistavad. Vajadusel küsi abi ning võta seda kui investeeringut endasse, mitte kui kulu. 

Levinud on ka uskumus, et raha pole oluline ja raha ei tee inimesi õnnelikuks. Mõtle, mida raha Sulle annab ja mis on rahas head. Ole raha eest tänulik. Paljud on raha peale pahased, sest raha on alati puudu. Aga võta hoopis raha kui sõpra ja suhtu rahasse nii, nagu suhtuksid enda heasse sõpra. Saa rahaga sõbraks, sest ta võimaldab Sulle paremat elukvaliteeti. Raha loob meile väärtust.

Laps ja raha
Milliseid häid rahauskumusi oma lastele õpetada?

Lapsele peab õpetama enesekindlust ja usku, et ta on võimeline endale ise looma seda, mida soovib. Õpeta lapsele rahatarkust ja seda, kuidas raha luuakse. Kasvata tema enesekindlust läbi selle, et mõtlete koos, kuidas sa saaksid seda endale lubada. 

Ka see ei loo enesekindlust, kui sa lubad enda raha eest kõike lapsele. Püüa lapsele õpetada ka seda, et ta on väärtuslik sellepärast, kes ta on, mitte sellepärast, mida ta omab. Kui lapsele õpetada enesekindlust, siis ta saab aru, et on okei olla ka teistsugune või kui ta soovid on teistsugused.

Artikkel on kirjutatud Inspiratsoonipäeval 03.02.2022 Liina Vettikuga läbi viidud intervjuu põhjal.

Kui soovid rahauskumuste teemal sügavamale minna, siis aprillis 2022 on “Õnnelik naine, õnnelik ema” kogukonnas raha uskumuste kuu ning Sinul on võimalus sellest osa saada ostes loenguid ka eraldi, ilma kogukonnaga liitumata.

Loengud eraldi saad soetada siit.

SOOVIN VEEBILOENGUL OSALEDA

Kolme loengu + 1 tasuta loengu paketi saad soetada siit.

SOOVIN LOENGUTE PAKETTI