“Rahaga sõbraks” Liina Vettik

Rahaga sõbraks Liina Vettik
Rahaga sõbraks Liina Vettik

Kus on sinu fookus: puudus vs küllus? 

Raha teemaga kaasneb sageli halb maik, tihti on raha stressi allikas ning arvatakse, et raha teeb inimesed õelaks. Alateadlikult tekib uskumus, et mina selline inimene olla ei taha ja ei taha negatiivset tähelepanu. Nii oledki olukorras, et justkui tahaks rikkaks saada ja nagu ei tahaks ka. 

Kui sa oma igapäeva elu peale mõtled, siis milline on sinu üldine suhtumine rahasse? Sellest saab kõik alguse. Kui sinu suhtumine rahasse on selline, et seda kogu aeg pole, raha on nõme, ma ei taha sellega tegeleda, ma ei saa sellest aru, siis kutsud sellega endale juurde seda, mida sul pole. Kui su suhtumine on selline, et raha on äge ja see vastutus on minul ja sõltub minust, kui palju mul seda on, siis hakkavad asjad muutuma. Kas raha on sõber või vaenlane? Ja kui on vaenlane, siis miks ta on vaenlane? Kus on fookus – kas negatiivsel või positiivsel?

Kui su suhtumine on negatiivne, siis sinu energiaväli on ka negatiivne ning ka sinu tegutsemine on passiivne. Kui oled positiivselt meelestatud, mis siis sinu aktiivsusega toimub? Siis on jõudu ja tahtmist teha! 

  • Teadlik teadvus – mõtlemine, mis kontrollib sind, loogiline mõtlemine.
  • Alateadvus – ei kontrolli, mida laseb sisse või mida mitte, vaid võtab vastu kõik, mis teadlikut teadvuselt tuleb. Alateadvus mõtleb emotsioonides ja kontrollib sinu keha emotsioonidega ning sinu keha loob emotsioonidel põhinevad tulemused. Ja vastavalt tulemustele me reageerime ja loome uuesti oma mõtted. 

Kui alateadvusega on sulle lapsepõlvest kaasa tulnud negatiivsed mõtted, siis see on su tulemus ja siis sa reageerid sellele tulemusele ja oledki nõiaringis “Raha on halb”. Kui sa ei kasuta teadlikult oma pead ja ei suuna oma mõtteid selles suunas, miks raha on hea, siis oled autopiloodi peal ja elu loob kogu aeg ühte ja sama tulemust.

Kuidas seda muuta? 

Me peame looma positiivse pildi selleks, et see looks head emotsiooni alateadvuses ja alateadvus looks vibratsiooni, mis paneb meid tegutsema. Kuidas saame emotsiooni muuta enda sees? Emotsioon saab alguse pildist – me oleme selles kinni. Teadliku teadvuse abil saad muuta seda visiooni ja luua omale pildi sellest, mida sa päriselt tahad. Kui mõtled lihtsalt raha numbri peale, siis see ei loo emotsiooni. Mõtle sellele pildile, mida sa selle raha eest saad! See, mis hakkab toimuma homme, on uus pilt sinu peas, kui sa teadlikult seda muudad ja ei lange tagasi alateadvuse autopiloodi peale.

Loo omale selge nägemus sellest, mis on see hea, mida sa päriselt tahad!

Fookus peab olema positiivsel nägemusel. Enamus inimesi teavad, mida tuleb teha. Aga nad ei tee! Ja miks me ei tee? Sest neil on emotsioon mujal. Teadmine on väga oluline, kuid oluline on muuta alateadvuse pilte. 

Visualiseeri nii, et ise joonistad selle pildi reaalselt paberile. Kujuta ennast selles olukorras juba ette ja joonista seda, kuidas juba oled seal. Joonistamise ajal kujuta ennast pildi sisse ja sellega kaasneb emotsioon alateadvuses.

Visiooni loomisel on oluline vastata jaatavalt kahele küsimusele:

  • Kas ma olen võimeline seda visiooni looma? Kas ma usun endasse piisavalt? Kas ma usun, et see on minu jaoks võimalik?
  • Kas ma olen nõus ja valmis panustama ja vajadusel millestki loobuma, et see visioon ellu läheks?

Kui inimesel on tugev enesekindlus ja ta on võimeline seda visiooni ellu viima, kuid sisimas ta ei ole valmis selleks, siis ta ei jõua tulemuseni, mida ootab. Nendele küsimustele mõtlemine aitab sul jõuda selleni, miks sa veel täna ei ole seda pilti ellu viinud. Fokuseeri sellele, mida sa päriselt tahad! 

Rahaga sõbraks Liina Vettik2

Harjutused, mis teevad sind rahaga sõbraks.

Raha ei ole midagi meist väljaspool, vaid see, kui palju meil raha on, sõltub kõik meist endist. Rahaga sõbraks saamiseks tee läbi 4 harjutust, mis aitavad muuta mõtlemist, et raha oleks justkui halb.

Koosta 4 nimekirja, milles igas vähemalt 10 punkti. Mõtle iseenda jaoks need punktid läbi, siis see tekitab head emotsiooni ja tekitab soovi olla rikas. See aitab kujuneda uskumusel, et rikkus ei ole halb, vaid rahal on suur väärtus.

Nimekiri nr 1 – Mille eest ma tänulik olen?

Kui sa tahad raha juurde, siis pead tõstma oma vibratsiooni ja tänulikkus on väga hea vahend vibratsiooni tõstmiseks. 

Nimekiri nr 2 – Miks on mulle hea, et mina olen rikas?

  • Rikkus on kindel summa raha või asjad, mida oman.
  • Jõukus on see, kui kaua ma saan elada seda elustiili, mida ma tahan või oman, ilma et peaksin tööl käima. 

Nimekiri nr 3 – Mida on maailmas head tänu rahale?

Nimekiri nr 4 – Kuidas loob see väärtust teistele, kui mina olen rikas?

Artikkel on kirjutatud  Liina Vettikuga läbi viidud töötoa “Rahaga sõbraks” põhjal.

Tule saa osa kogukonnas “Õnnelik naine, õnnelik ema”  toimuvatest veebiloengutest, ostes loenguid ka eraldi, ilma kogukonnaga liitumata.

Töötuba Liina Vettikuga “Rahaga sõbraks” on järelevaadatav kuni 9. maini

VAATAN TÖÖTOA KOHTA SIIT

Kolme loengu + 1 tasuta loengu paketi saad soetada siit.

SOOVIN LOENGUTE PAKETTI

“Raha kui energia” Liina Vettik

Liina Vettik
Liina Vettik

Miks on raha energia?

Kuidas enne seda, kui raha välja mõeldi, said inimesed omale asju, mida vaja oli? Siis tehti vahetuskaupa. Näiteks rätsep oskas hästi õmmelda ja kalur kala püüda. Ülikonna õmblemisse pandud energia vahetas rätsep kaluri energia vastu, mille kalur oli pannud kalapüüki. 

Aga mis sai siis, kui kalur tahtis veel ühte ülikonda saada, kuid rätsep rohkem kala ei soovinud? 

Siis tuligi mängu raha. Nii tekkis võimalus, et ka keegi, kellel ei ole kalurile anda midagi, mida kalur soovis, sai vahetada kala raha vastu. Seega ta vahetas oma energia (ehk raha) kalade vastu. Ja kalur saab nüüd omakorda anda raha rätsepale, et saada vastu veel üks ülikond. 

Seepärast öeldaksegi “Raha loob võimalusi”.

Raha tekkimisel sai ka keegi neljas vahetada raha ülikonna vastu ning see tähendab, et raha ehk energia on pidevas liikumises. Raha on energia ja raha tahab olla liikumises. Kui sa hoiad raha kinni, siis sa ei saa seda endale juurde luua.

Kui sul on mõtteviis, et mul on vähe raha, siis sa ei saa seda teistele anda ja hoiad rahaenergiat kinni.

Investeerimismaailm soovitab, et maksa kõigepealt endale ja minimaalselt 10% oma sissetulekutest. Mida see aga sisuliselt tähendab? See ei tähenda seda, et paned raha kõrvale ja kogud seda ning siis annad ära näiteks juuksurile või ostad endale midagi, sest mõtlesid, et see on sulle hea (emotsioon, et ma olen seda väärt). Tegelikult viivitusega ikkagi maksad kellelegi teisele. Siis tekibki paha tunne, et ma ju kogusin endale ning tunned, et see, mida sa vastu saad, pole korrelatsioonis sellega, mis energia kulus sul selle raha kogumiseks.

See, mida välja annad, peab olema korrelatsioonis sellega, mida vastu saad.

Päriselt tähendab endale maksmine seda, et raha, mida endale maksad, peab minema investeeringuteks ehk see on raha, mis toob Sulle raha tagasi. Näiteks koolitused on küll vajalikud investeeringud iseendasse, aga see 10% on mõeldud investeeringuks, mis hakkab tegema raha. Kõigepealt tuleb ennast väärtustada ja see summa endale maksta, siis hakkab raha tulema.

Mis blokeerib meil raha tegemist?

Alateadvus kontrollib 80% meie igapäevast mõtlemist ja tegutsemisest. Alateadvus on loodud selleks, et hoida meid elus ehk eemal kõigest, mis tundub ähvardavana. Muutused ja liikumine hirmutavad alateadvust ningt ta hoiab meid seal, kus on turvaline. Saame küll tegutseda tahtejõuga, kuid üks hetk tahtejõud murdub ning liigume tavapärasesse ellu, kus tunneme ennast turvalisena. 

Selleks, et luua rohkem raha, pead minema mugavustsoonist välja ning mõtlema ja tegutsema teisiti kui siiani.

See aga loob paljudele inimestele takistusi, sest nad ei julge mugavustsoonist välja astuda. Kuidas siis saada liikuma? Peame mõistma, mida alateadvus kardab ehk tegema koostööd, et saada teda liikuma. Sageli on nii, et kui tahame rohkem raha, siis hakkame suruma – rohkem töötama – kuid meie tahtejõud murdub ja sageli jääme näiteks haigeks. Lahenduse leidmiseks võta aeg maha ning vaata, mis päriselt Sind takistab? Mida sa tegelikult kardad? Kus on see teine võimalus Sul avatud, mida sa ei märka? Mine seda teed, mis Sind enda poole tõmbab ja tundub kergem.

Mille eest alateadvus meid kaitseb? Meil kõigil on tõekspidamised raha suhtes. Oleme need uskumused saanud oma elukogemusest ja peamiselt lapsepõlvest. Meie turvatsooon on see, kus oleme lapsepõlves kasvanud. Meie alateadvus ei luba sealt turvatsoonist välja minna, kuna see tundub talle ohtlik. 

Mõtle korraks tagasi oma lapsepõlve ja meenuta, kas seal on mingi uskumus või tõekspidamine, mis võiks Su alateadvust hirmutada ja Sind rahast eemal hoida.

Millised on sinu uskumused lapsepõlvest raha kohta?

  • Raha tuleb raske tööga.
  • Raha on piiratud koguses.
  • Raha teeb mind armastusväärseks.
  • Raha teeb inimesed kurvaks.
  • Rikkad on halvad. 
  • Raha ei kasva puu otsas.

Milline oli vanemate suhtumine rahasse, kuidas pani raha neid ennast tundma?

  • Hoiti rahast kinni (oldi liiga kokkuhoidlik)
  • Mõeldi iga kord, kas seda asja ikka on vaja.
  • Kui on raha, siis on inimesed rõõmsad ja kui raha pole, on inimesed stressis.
  • Oli kaks äärmust ja ebastabiilsus – raha kas on või ei ole
  • Kui pidi raha välja andma, siis see tuli halva emotsiooniga (minult võetakse ära).

Kuidas saada raha energia liikuma?

Läbi raha saad mõelda, miks see sinu jaoks oluline on? Mis on seal taga need põhjused, mille jaoks sul seda raha vaja on? Selleks, et midagi saada, pead sa andma. Kui palju Sa oled valmis andma, et saada seda, mida tahad?

Mõtle KUIDAS ma saan seda endale lubada, mitte KAS ma saan seda endale lubada.

Rahaenergia liikuma saamiseks peame vaikselt tegema endale nö upgrade´i ehk tegutsema väikeste sammudega. See tekitab meile hea tunde, see tekitab head vibratsiooni ja me hakkame tegutsema ning see loob meile veel rohkem võimalusi. Hea emotsioon paneb keha tegutsema ja läbi tegutsemise tulevad tulemused.

Kuidas saame head emotsiooni tekitada? Selleks kasuta visualiseerimise tehnikat ja avatud küsimust:

  • PILT – loo peas omale pilt sellest, mida päriselt tahad ning ole ja tegutse seal visioonis. 
  • AVATUD KÜSIMUS – küsi endalt “Kuidas ma saan seda endale lubada?” ning hakkad nägema lahendusi.

Milline on Sinu rahaenergia tase?

Igal inimesel on miinimum ja maksimum rahaenergia tase. Miinimum on see, kust allapoole meie alateadvus ei lase langeda ning see on hea, kuna hoiab meid turvalises hakkamasaamise tsoonis. Kuid miks meil on rahaenergia ülemine piir? Meedias on palju negatiivset rikastest ja rikkusest. Kui sinu sees on keel, et rikas olla ei ole hea, siis tekitabki see Sinu alateadvusele maksimum taseme rahaenergias. 

Vaata näiteks pangast oma viimase 5 aasta sissetulekuid (käivet kontol). Sealt tuleb Sinu graafik – pane need numbrid kirja ning kui rahavood on kasvutrendis, on hästi. Reeglina on sealt näha aga Sinu raha energiatase ehk termostaat, mida sa hoiad – kindel vahemik, mis võib kõikuda paari tuhandega. Maksimum taseme ületamiseks on sul vaja mõista oma alateadvust. Mida ta kardab? Miks ta ei lähe üle selle maksimumi joone? Mis on see takistus? Mis on su uskumused?

See töö endaga ning oma hirmude ja uskumustega on vaja ära teha, et saada järgmisele tasemele ja astuda oma maksimumi joonest üle. See töö võtab aega ja seda tuleb teha vähehaaval väikeste sammudega. 

Alusta sellest, et pane kirja, mismoodi Sina mõtled rahast! Ole enda vastu aus. Leia sealt need asjad, mis võib olla see negatiivne pool ja takistavad uskumused. 

Leia vastus küsimusele: “Mida sellist ma ei ole valmis täna vastu võtma, mis vastasel juhul võrduks täieliku küllusena?”

Artikkel on kirjutatud  Liina Vettikuga läbi viidud töötoa “Raha kui energi” põhjal.

Tule saa osa kogukonnas “Õnnelik naine, õnnelik ema”  toimuvatest veebiloengutest ostes loenguid ka eraldi, ilma kogukonnaga liitumata.

Juba 19. aprillil toimub töötuba Liina Vettikuga “Rahaga sõbraks”

VAATAN TÖÖTOA KOHTA SIIT

Loengud eraldi saad soetada siit.

SOOVIN VEEBILOENGUL OSALEDA

Kolme loengu + 1 tasuta loengu paketi saad soetada siit.

SOOVIN LOENGUTE PAKETTI

Mariliisi reisiblogi: kolme lapsega Tenerfiel I osa

Reisiblogi

London-Tenerife 14.03 – 16.04 2022. 

Kaks täiskasvanut – Silver ja Mariliis, ja kolm väikest last – 6.5 aastane Kristella, 4.5 aastane Simo ja 4 kuune Brianna (reisi lõpuks peaaegu 6 kuune). 

Lubatud unistuse täitmine 🙂 Juba lausa 5 aastat olime rääkinud, et võiks minna paariks kuuks mujale elama (reisima). Nüüd kui Kristella läheb sügisel kooli, siis hakkas meil eriti kiire. Alles ta oli ju pisike beebi ja mõtted lapse kooliskäimisest olid kaugel, kaugel. 

 

Esialgu oli mõttes Mehhiko ja Guatemala, kuid kuna ma tahtsin kindlasti ka oma õe juures Londonis olla (keda ma polnud pea 3 aastat näinud), siis leida lendu nii, et ei peaks läbi USA või Kanada tagasi tulema, oli mission impossible. Ämma kergenduseks 😛 valisime Tenerife hoopiski. Kuigi ma esmalt vaimustuses polnud, sest olin ju ise siin saarel olnud 2007. aastal (vist) koos sõpradega ja paketireisiga nädalakese. Siis oli pidu esikohal 😛 ja veetsime enamus ajast turismipiirkonnas, seega etteruttavalt öeldes oli mul täiesti vale mulje sellest saarest. 

 

Kuidas (lastega) planeerida aega lennukile jõudmiseks?

 

Startisime Londonist 14.03, olime seal olnud juba lausa 2 nädalat. Suurlinna elu väikeste lastega on minu närvikava jaoks too much, aga sellest kirjutan mõni teine kord. Londonist lennates oli pluss see, et lend kestis kõigest 3h 45 min. Algus siis Gatwickist. 

 

Lennujaama minek õe kodust ülimalt lihtne. Lihtsalt üks rong otse Gatwicki. Minu kindel soov oli, et me jõuaksime lennujaama kindlasti 3 tundi varem. Esiteks sellepärast, et me elus esimest korda reisime kolme väikse lapsega ja annan endast kõik, et saaksime võimalikult rahulikus tempos liikuda. Eestis on okei jõuda 2h enne, välismaal ma sellega kunagi ei riski (enam). 

 

Eelnevad kaks nädalat Londonis oli meile näidatud, kui tahame rongile õigeks ajaks jõuda, siis viie lapsega (õelapsed ka), siis tuleb varuda vähemalt + 5 min normaalsest mineku ajast, ja lõpuks isegi 10 minutit, et saaks rahulikult liikuda. Sest ikka leidub keegi, kes ei leia üles oma mütsi, kellel tuleb viimasel hetkel pissihäda, kes ei taha kõndida jne. Ja no Simo riidesse panek panek (pigem siis selle tegevuse puudumine) pani minu närvikava ikka korduvalt tugevalt proovile. Eks see oli minu võimalus areneda, mida ta nii lahkelt mulle pakkus 😀

 

Soovitus – hakkasin lõpuks aru saama, et aega hoiab pisutki kokku see, kui panen riided neile kõik ühte kohta valmis. Tegelikult arusaadav, sest asjad olid kuskil kohvrites ja vahepeal lausa mööda kolme korrust laiali. Ei saa lastelt seda oodata, et nad võõras kohas suudaksid orienteeruda. Seega chill, küll kodus saavad jälle ise hakkama oma asjade leidmise ja riidesse panekuga. Lohutuseks, eks.

 

Nii, aga kogemusest johtuvalt olin ma arvestanud, et kui rong läheb kell 10:44, millega saab otse Gatwicki, siis kohvritega kõndimine ca 15 min peaks andma meile varu küll ka ootamatusteks. Ja need ei jäänud tulemata. Jõudsime rongijaama ja õde helistas oma mehele (ta oli korduvalt mulle helistanud, aga ma polnud kuulnud), kes meid saatma tuli, et ma olin prillid maha unustanud. Jah, lennureisil kannan kindlalt läätsesid, sest mask ees ja prillid on minu jaoks ikka väga haige kooslus. Kogu aeg on klaasid udused ja no pole suutnud leida õiget nippi, kuidas need kaks ebameeldivat asja ühendada. 

 

Nii, minutiks jooksis juhe ikka täiesti kokku. Ja no täitsa päriselt. Olin lihtsalt paigale tardunud, sõnagi suust ei tulnud ja õele vastata ei osanud midagi. Lapsed ei saanud ka aru, mis toimub nüüd. Ilmselt ma vajasin seda hetke, et mitte arutult ringi hakata jooksma. Ühel hetkel siis vaatasin kella – kell oli 10:31, rong väljus kell 10:44, ca 15 min kõndida tavalises tempos tagasi.

 

Jõudsin ka mõelda, et nii, kas ma saaksin kuu aega ilma prillideta. Omg, ei saa juu. Või noh saaks, aga läätsed ei ole toredad (prillid ka pole), aga see oleks olnud ikka palju jamamist õiged läätsed leida jne. Silver hakkas jooksma 10:33 ja tagasi oli 10:43. Minuti pealt jõudsime rongile. Mul ärevus ikka täiega laes. Kui me oleks maha jäänud, siis tegelikult oleksime saanud küll teise rongiga, aga ümberistumisega ning oleksime napilt jõudnud, sest lennujaamas protseduurid võtavad ikka palju aega. 

 

Lastega reisimise plussid on kindlasti see, et lennujaamas juhatati meid turvakontrolli, mis oli mõeldud peredele ja seal oli mõnusalt rahulik tempo. Kuigi olime ju varunud lausa 3h aega lennujaamas varem olla, siiski saime käia WC-s ja süüa paar võileiba kui juba meid kutsuti väravasse, kuhu me jõudsime suht viimastena. Saime küll jälle ettepoole, aga no see ei hoidnud ära seda, mis lennukis juhtus. 

 

Nimelt esiteks juhatati meid ja ka paljusid teisi lennukisse täiesti valest uksest. Ehk et meie kohad olid täiesti alguses, aga meid suunati lennukile tagantpoolt. Mis tähendas seda, et ühel hetkel lihsalt eest tulid inimesed, kelle kohad oli täiesti lõpus ja tagant need, kelle kohad oli alguses ning keegi ei saanud liikuda. Lisaks oli mingi täielik segadus sellega, et meie kohad olid muudetud ja nii, et mina oleksin pidanud istuma beebiga kahe võõra vahel, Silver ühe lapsega meie taga ning üks laps täiesti üksi võõrastega kuskil paar vahet eemal. 

 

Brianna oli mul kõhukotis ja nuttis juba hüsteeriliselt. Kui Kristella nägi, et peab üksi istuma hakkas samuti täiest kõrist nutma ja karjuma, keeldus sinna istumast ning ma pidin veel inimesi mööda laskma, lapsi rahustama ja kohti otsima 😀 Paras kaos ja täielik brain ma ei tea mis asi 😀 

Siis tuli stjuardess, kellele ma püüdsin hingeldades üle karjuvate laste selgeks teha, et mis jama siin tehtud on. Õnneks oli lõpuks üks mees nõus vahetama nii, et sain siis kaks last enda kõrvale ning Silver istus siis meie ette keskele. Huhh 😀 Kui jooks alkoholi, siis see oleks olnud hetk, mil oleks veini jooma hakanud 😀

 

Lennule tegevused

Lend läks õnneks hästi, sest Kristella ja Simo isegi magasid. Brianna magas küll väga vähe kõhukotis, aga õnneks rinna otsas hoidmine oli tema meelistegevus, seega kisa ei tulnud kuskilt poolt enam.

Kuna lapsed on veel nutivabad (jah, multasid vaatame telekast), siis ei tahtnud ka lennukis neid lastele anda. Samas seda blogi kirjutades (aprillis :D) sain küll ühe hea mõtte veebist. Et kui muidu lapsevanemad telefone kodus ikka üldiselt annavad lastele, siis just nendes kohtades, kus seda päriselt oleks vaja, seda ei tee. Ehk et nutiseadme eesmärk ongi lasta lapsel seda kasutada siis, kui päriselt on vaja, ning ka vanemal sellevõrra lihtsam oleks. Võtan selle mõtte endaga kaasa 🙂

Jätkub kohalejõudmisega Tenerifele peagi…

“Ma enam ei jaksa ehk kuidas toetada lapse arengut nii, et kõik tunneks ennast hästi“ Lagle Reinup

Lagle Reinup
Lagle Reinup

Kõige esmasem on lapsevanemana aru saada, et Sa oled hea lapsevanem 🙂

Inimesed kasvavad selliseks, milliseks korduv käitumine neid kujundab.

Sündides on lapse ajus peaaegu sama palju närvirakke ehk neuroneid nagu täiskasvanud inimesel. Aju potentsiaal ei tule närvirakkude arvust, vaid nende omavahelisest koostööst ehk ühenduste hulgast. Mida enam tegevusi, sõnu või olukordi korrata, seda enam need ühendused tugevnevad. Aju areng ja täiustumine kestab terve elu läbi õppimise ja stimulatsiooni. 

Lastel on vaja korduvaid õppimisvõimalusi, et teha vigu ja sobimatult käituda ning seeläbi tagajärgedest õppida. Pidev keelamine ei anna lapsele võimalust näha loomulikke tagajärgi. Nii nagu peavad lapsel olema piirid, peab olema tal ka võimalus katsetada ja eksida. Las lapsed möllavad poris, kui see neile huvi ja rõõmu pakub. Kergem on lasta lapsel see järgi proovida Sinu seatud plaani ja piiride järgi kui saada nö ootamatu üllatuse osaliseks. Mänguline kaasamine korrigeerib 80% mittesoovitavast käitumisest, kui seda järjepidevalt teha. Läbi mängu on kontakt lapsega parem, ajukeemia rohkem tasakaalus ja uute oskuste omandamine kergem.

Enesekontroll on nagu muskel, mis kasutamisel muutub tugevamaks, mittekasutamisel muutub väiksemaks.

Eesajukoor areneb kuni 25. eluaastani ning enesekontrolli jaoks on see aju tähtsaim osa. Kõige raskem on seda aju osa juhtida ärevuse korral, kuna eesajukoor väsib väga kiirelt. Lisaks mõjutavad seda tugevalt stress ja kõrge ärevus. Samuti kahjustavad eesajukoore arengut ning toimimist alkohol ja muud mõjuained. Eesajukoor ei pruugi välja areneda, kui väga varajases eas on toimunud trauma või ei ole vanemaga/hooldajaga tekkinud kiindumussuhet.

Suhte kvaliteedi eest vastutab alati täiskasvanu

Lastel puudub piisav kogemus ja teadmised, mistõttu on suhtes vastutav alati täiskasvanu. On võimatu eeldada, et laps suudaks alati käituda nii nagu lapsevanem temalt ootab. Lapsed õpivad läbi imiteerimise ja jagades oma emotsionaalset kogemust, see on hiljem aluseks ka empaatiavõime kujunemisel. Vanema või hooldajaga on laps üks ühele nii emotsioonides kui käitumises valdavalt esimese eluaasta jooksul, sealt edasi lisanduvad teiste imiteerimised. Koolieas läheb tähtsus üle emalt sõpradele.

Autoritaarse kasvatuse puhul jääb laps alati ka alluvaks, sest ei kehtesta ennast.

Soovides, et laps meid alati kuulaks, oleks kuulekas ning täidaks alati täpselt ette antud korraldusi, ei teki lapsel harjumust ise otsustada ega saada iseseisvaks. Anna lapsele võimalusi ise edu saavutada. Vanema roll on toetamine ja suunamine, see annab alati suurema autoriteedi. Lapsed, kes tunnevad, et vanemad mõistavad või üritavad neid mõista, teevad rohkem koostööd. Kui Sa ei saa lapselt seda, mida ma tahad, pead vaatama, miks Sa selle andmise lapsele raskeks teed. Miks lapsel ei ole võimalik Sind kuulata?

Kui laps pöördub Sinu poole ebaviisakal tooni, siis saad soojalt vastates õpetada last kasutama “häid sõnu”. Näiteks, kui laps midagi nõuab, siis vastad rahumeelselt ”Kas Sa käsid või palud?” Nii reageerid lapse emotsiooni aktsepteerides, kuid näitad, et soojalt ja rahumeelselt käitudes on temal endal kergem ja parem.

Ärevus on vajalik ellujäämiseks 

Kui meil ei tekiks ärevust, siis ei tajuks me ka ohtu enda elule ja tervisele. Tänapäeval on aga ärevust palju ka olukordades, kus vaja ei ole ja need muutuvad meile häirivaks.

Tungiv sundolek lapsevanema või hooldajana, et ma pean olema hea lapsevanem, minu laps peab olema sõnakuulelik ja viisakas, on enese eksitamine. See pidev iseendalt nõudmise tõttu pinges olek takistab lapse arengut. Lapsed on rohkem vihased ja ärevad, kui nad pidevalt ebaõnnestuvad ja saavad vanemate pahameelt.

Füsioloogilised vajadused ehk eeldused heaks enesetundeks. Lagle Reinup

Emotsionaalsete kogemuste jagamine on alus empaatia kujunemisel.

Ka iseenda tunnete väljendamisel on vajalik olla lapse ees aus. Kuid kindlasti peab jälgima, et väljendamisel on eristatud isiksus ja käitumine. Samuti tuleb emotsioonide väljendamisel märgata, et ei lõhuks kõrvalolevate laste turvatunnet.

Aita lapsel edu saavutada.

Märka, tunnusta ja täna last märkuste ja märkamiste eest. Ole alati tänulik ja kiida last. Ka siis, kui ta on teiste või enda käitumises midagi märganud. Olgu see kasvõi sinu eksimus lapsevanemana. Tihti tekib koheselt „kana õpetab muna” reaktsioon, mis aga peegeldab lapsele valeinfot. 

Tänades märgatud vea eest ja vabandades, saab ka lapse aju sama harjumuse.

Lapsel on vajalik õppida nägema enda tehtud vigade loomulikke tagajärgi. Karistamine tekitab süütunnet, et olen ebaõnnestunud. See mõjutab lapse käitumist ja enesehinnangut. Vältima peab emotsiooni järgi käitumist. Emotsioon on tunne, mitte olukord või situatsioon.

Artikkel on kirjutatud Lagle Reinupi veebiloengu “Ma enam ei jaksa ehk kuidas toetada lapse arengut nii, et kõik tunneks ennast hästi“ põhjal.

***Tegelikkuses ei ole laste kasvatamist, vaid on hoopis kooskasvamine, sest me õpime iga päev***

Veebiloeng „Ma olen nii vihane ehk kuidas iseenda ja lapse viha paremini ja turvalisemalt juhtida” toimub juba 7. aprillil.

SOOVIN VEEBILOENGUL OSALEDA

“Ma enam ei jaksa ehk kuidas toetada lapse arengut nii, et kõik tunneks ennast hästi“ veebiloeng on järelvaadatav kuni 31. maini 2022.

SOOVIN VEEBILOENGUT JÄRELE VAADATA

Lapse emotsionaalset arengut toetavate e-loengute pakett (2 loengut)

SOOVIN LOENGUTE PAKETTI

“Asi pole rahas, vaid sinus – kuidas me iseendale rikkuse loomisel kaikaid kodaratesse loobime?”

Liina Vettik
Liina Vettik
Kuidas meie uskumused ja tõekspidamised rahast meid piiravad?

Meil kõigil on raha suhtes miinimum ja maksimum level. Oma mõttemustrite ja uskumustega ei suuda oma nö rahakatust ületada. Miinimum on selles mõttes hea, et ta hoiab meid teatud tasemel ja ei lase allapoole langeda. Maksimum level ehk nö katus on takistuseks, miks meile ei tule rohkem raha. 

Maksimumist üle saamiseks peab minema sügavamale ja vaatama neid põhjuseid, mida me tegelikult rahaga seoses kardame.

Kuidas hirm takistab mul rahaga sõbraks saamist?

Hirmud on seotud meie mugavustsooniga ja lisaks tulevad takistavad uskumused meie lapsepõlvekogemustest. Me oleme lapsepõlves kasvanud selles perekonnas ja meid mõjutab kõik, millest meile räägiti või ei räägitud. 

Kõik see tekitab meile turvatsooni ehk arusaama, mis on normaalsus rahaga ja mis ei ole normaalsus. Kui ma lähen alla selle, siis lähen mugavustsoonist välja ning samamoodi on ka selle ületamisel ehk rikkuse suurenemisel me ei tea, mis juhtub ja me alateadvus hakkab kartma. 

Sellises olukorras läheb meie alateadvus kaitsesse ja tõmbab meid alla ka kõrgemalt level´ilt, sest meil on uskumus, et mina rohkem ei saa.

Põhilised tõekspidamised, mis raha kohta on levinud ning meid piiravad:
  • ”Raha tuleb raske tööga”

Jah, vanasti see tõesti nii oli, kuid tänapäeval enam ei tule raha alati raske tööga. Sinna juurde on levinud ka uskumus, et kui ma teen rasket tööd, siis mind armastatakse ja ma saan kaastunnet oma lähedastelt. 

  • “Raha on piiratud koguses”

See uskumus kujuneb välja sellest, kui lastele öelda, et meil ei ole raha. Selle asemel ütle näiteks: “Kallis, ma väga tahan, et sa saaksid kõike, mida soovid. Ma aitan sul seda ise luua”. Mõelge koos lapsega selle peale, mida saaksite ära teha, et ta saaks endale selle asja. Sageli mõtlevad ka täiskasvanud, et kas ma saan seda endale lubada, kuid selle asemel võiksid endalt küsida: “Kuidas ma saan seda endale lubada?”

  • “Aeg võrdub raha” 

See uskumus põhineb tõekspidamisel, et pean panustama oma aega, et vastu saada raha. See on nn. keskklassi üks tüüpilisemaid uskumusi. 

  • “Töö võrdub väärtus” 

Uskumuse aluseks on mõtteviis, et ma olen väärtuslik siis, kui ma teen tööd ning kui ma tööd ei tee, siis mul ei ole õigust raha saada. Samuti kuuluvad siia alla uskumused, et kui ma olen jõukas, siis mul ei ole häid suhteid perega või sõpradega ning kardetakse kaotada kogukonda, kellega ollakse harjunud suhtlema. 

Uskumuste murdmiseks hakka otsima tõendeid selle kohta, mida head on raha maailmas loonud ja see võib hakata muutma Sinu suhtumist rahasse.

Kuidas on eneseväärtustamine seotud raha loomisega?

Eneseväärtustamist ei tohi segamini ajada egoismiga. Eneseväärtustamine on mõtteviis, et ma armastan Sind ja ma armastan ka ennast. Ma ei too ennast madalamale ega pane ka kõrgemale teistest inimestest. Egoism on see, kui pead ennast kõige tähtsamaks. Egoismi taga on sageli hirm, kuid eneseväärtustamise taga on armastus.

Eneseväärtustamise näited:

  • kui ma vajan puhkust, siis ma luban endale seda ning ei sunni ennast tube koristama või muid kohustusi täitma;
  • Ma panen paika piirid oma abikaasaga, lastega või kolleegidega ning ma väljendan seda läbi armastuse;
  • kui mul on ideed, siis ma väljendan neid, mitte ei hoia endale kartusega, et see on teiste arvates nõme idee või keegi varastab selle ära; 
  • ka tervislik toitumine on eneseväärtustamine;
  • selle asemel, et skrollida sotsiaalmeedias, ma teen ära oma müügikõne, sest ma olen väärt paremat elustiili, mida tööga saavutan;
  • kui ma teenusepakkujana tõstan oma teenuse hinda, siis ma väärtustan oma tööd ja seda, mida kliendid minult saavad;
  • ma väärtustan ennast sellega, et mul on kindel tööaeg ja nädalavahetustel pühendun perele. 
  • ma väärtustan ennast läbi selle, kus on mu fookus – kas sotsiaalmeedias jälgijate arvu kasvatamine (kes raha sisse ei too) või panen fookuse tegevustele, mis mu firmale raha toovad. 

  • Sinu netoväärtus võrdub sinu eneseväärtusega. See, milline on sinu rahaline maksimum ja miinimum on seotud sellega, kuivõrd sa ennast väärtustad. Raha või rikkuse loomisel ei ole midagi halba, vaid see on hea. 

Kuidas saame rahaga piiravaid mustreid ja uskumusi murda?

Kõige lihtsam on minna ajas tagasi ja mõelda selle peale, mida rääkisid minu vanemad rahast. Kui kodus ei räägitud rahast, siis milline oli suhtumine rahasse, kuidas vanemad rahaga ümber käisid? Ja mida Sina täna raha kohta usud? 

Üks viis uskumusi muuta on otsida tõestusi, et on ka teistmoodi võimalik. Otsin tõestusi näiteks sellest, kuidas Sul on võimalik raha rohkem luua – kirjuta endale üles 20 võimalust, kuidas saaksid raha juurde luua.

Uskumuste muutmise juurde käib ka inimeste lugude lugemine, et kuidas on tuldud erinevatest situatsioonidest välja. Samuti toimuvad erinevad veebinarid, kus sellest teemast räägitakse. 

Ümbritse ennast nende inimestega, kelle sarnaseks sa tahad saada. Taaskord on see eneseväärtustamine, kui sa julged elada oma elu teistmoodi, kui tegi sinu perekond. On olemas erinevad kogukonnad, kus on koos inimesed, kes tahavad muutuda ja asju teistmoodi teha. Samuti on olemas mastermind grupid. Lisaks ka raamatute lugemine – kui sa kogu aeg samal teemal loed raamatuid, siis see lõpuks muudab su mõttemaailma. 

Sügavamate uskumusteni ma kahjuks sageli ise ei jõua, kuid siis saab kasutada coachi abi, kes aitab kaevata sügavamale, et mis siis on need uskumused, mis sind takistavad. Vajadusel küsi abi ning võta seda kui investeeringut endasse, mitte kui kulu. 

Levinud on ka uskumus, et raha pole oluline ja raha ei tee inimesi õnnelikuks. Mõtle, mida raha Sulle annab ja mis on rahas head. Ole raha eest tänulik. Paljud on raha peale pahased, sest raha on alati puudu. Aga võta hoopis raha kui sõpra ja suhtu rahasse nii, nagu suhtuksid enda heasse sõpra. Saa rahaga sõbraks, sest ta võimaldab Sulle paremat elukvaliteeti. Raha loob meile väärtust.

Laps ja raha
Milliseid häid rahauskumusi oma lastele õpetada?

Lapsele peab õpetama enesekindlust ja usku, et ta on võimeline endale ise looma seda, mida soovib. Õpeta lapsele rahatarkust ja seda, kuidas raha luuakse. Kasvata tema enesekindlust läbi selle, et mõtlete koos, kuidas sa saaksid seda endale lubada. 

Ka see ei loo enesekindlust, kui sa lubad enda raha eest kõike lapsele. Püüa lapsele õpetada ka seda, et ta on väärtuslik sellepärast, kes ta on, mitte sellepärast, mida ta omab. Kui lapsele õpetada enesekindlust, siis ta saab aru, et on okei olla ka teistsugune või kui ta soovid on teistsugused.

Artikkel on kirjutatud Inspiratsoonipäeval 03.02.2022 Liina Vettikuga läbi viidud intervjuu põhjal.

Kui soovid rahauskumuste teemal sügavamale minna, siis aprillis 2022 on “Õnnelik naine, õnnelik ema” kogukonnas raha uskumuste kuu ning Sinul on võimalus sellest osa saada ostes loenguid ka eraldi, ilma kogukonnaga liitumata.

Loengud eraldi saad soetada siit.

SOOVIN VEEBILOENGUL OSALEDA

Kolme loengu + 1 tasuta loengu paketi saad soetada siit.

SOOVIN LOENGUTE PAKETTI

“Tasakaalu loomine enda sees ja oma toidulaual”

  • Tasakaalu loomine läbi tsüklilise toitumise.

Kui vaatame loomade elu tsüklilisust ja toidulauda, siis kas on nii, et me saame aastaringi süüa täpselt samu asju? Kui jätame toidupoe võimaluse välja, siis tegelikult ei ole see võimalik. Erineval aastaajal on meil erinev toidulaud, sest looduses valmivad erinevad toorained. 

Evolutsiooniliselt ei ole me loodud sööma 365 iga päev samasuguseid toite. Meie menüü peaks aastaringselt muutuma.  

Kevadel saame süüa palju rohelist ja organismi puhastavaid taimi. Suvi on see aeg, kui loodus hakkab pakkuma süsivesikuid ning sügisel on süsivesikuid juba külluslikult. Nii saabki sügisel keha signaali talveks rasva koguda, et see nö näljaperiood üle elada. See signaal ei ole muutunud olenemata sellest, et meil on soojad majad, soojad riided ja poed toidukraami täis. Meie geneetikas ei ole jõudnud muutus tekkida, sest sellise suure muutuse tekkimiseks läheb ca miljon aasta aega. 

  • Miks ei ole olemas “ideaalset toidukorda”?

Osad vitamiinid ja mineraalained ei sobi omavahel kokku. Näiteks piimatooted takistavad raua imendumist organismi. Seetõttu ei olegi olemas ideaalset toidukorda. Looduses ei ole võimalik kõiki vitamiine korraga saada ja seda aastaringselt ühte ja samamoodi. Võimalik on leida endale ideaalne toidukord konkreetsel ajahetkel lähtudes sellest, millised on su keha vajadused (defitsiidid).

Kuidas ma tean, mida mu keha vajab?

  • Erinevatel defitsiitidel on erinevad sümptomid. Näiteks kui suunurgad on katki, siis on B-vitamiini vähe.
  • Võid lasta teha endale analüüsid, mis näitavad erinevate vitamiinide ja mineraalide taset su kehas. 
  • Saad kehaga nii hea kontakti, et sa ise tunnetad ära. Näiteks kui tunned vajadust millegi hapu järele, siis on tõenäoliselt nendel hetkedel C-vitamiini puudus. 

Ühiskonna poolt on loodud ootus, et me kehad peaksid olema kogu aeg ühesugused. Tegelikult on naise keha loodud muutuma. Ka looduses on keha olnud pidevalt muutuv – kevadel annab keha üleliigse rasva ära ning sügisel keha hakkab rasva koguma. 

  • Emotsionaalne söömine ja mida see meile tegelikult räägib?

Igakord, kui sa emotsiooni ajendil midagi söömiseks haarad, siis on see sõnum, mida saad tõlgendada ja läbi selle oma elukvaliteeti tõsta. 

Me tihtipeale sööme selleks, et saada tunda toiduga mingit emotsiooni, mida oleme kogenud varem selle toiduga koos.

  • Õpi tundma oma kuut emotsionaalset põhivajadust

6 emotsionaalset põhivajadust on meil kõigil olemas, lihtsalt igal inimesel on erinev nende hierarhia ning see võib ka ajas muutuda. Põhivajadused on seotud meie kõikide eluvaldkondadega ja üldise heaoluga, mitte ainult toiduga. Oluline on mõista, et neid vajadusi saab rahuldada ka muud moodi kui toiduga.

1. Kindlustunne

Millise toidu poole sinu käsi ulatab, kui vajad kindlustunnet? Tee endale nimekiri inimestest või tegevustest, mis peale toidu Su elus annavad kindlustunnet.

2. Variatiivsus (vaheldus)

See on tunne, kui tahaks midagi uut, sest oled väsinud ühest ja samas toidust. Paku endale variatiivsust millegi muuga – mine vaaterattaga sõitma või mine koju harjumatut rada pidi, sõida sõbrannale külla, mine reisile. 

 

3. Erilisuse ja olulisuse tunne 

Me tahame tunda end aeg-ajalt erilisena ja teiste jaoks olulisena ja väärtuslikuna. Tihti püüame seda vajadust katta toiduga, näiteks ostame midagi eriti maitsvat. 

4. Armastus ja kuuluvustunne. 

Tahame tunda, et oleme armastatud ja et me kuulume kuhugi – perekonda, sõpruskonda, kollektiivi. Inimesed tihti proovivad seda enda jaoks luua läbi toidu. 

5. Kasvamine ja arenemine 

Me kõik tahame õppida ja areneda. Toitumisega seoses väljendub see selles, et näiteks otsid uut retsepti või õpid mõne uue toiduvalmistamise oskuse selgeks. 

6. Panustamine

Soovime panustada enda ja teiste inimeste heaolusse ja see on tihedalt seotud ka armastuse väljendamisega. See on sageli põhjus, miks me külla minnes midagi söödavat kaasa võtame.

  • Kuidas alustada tervislikku toitumist nii et see päriselt püsima jääks?
  1. Kõige olulisem on teada MIKS – miks ma seda muuta tahan või mis on see, mida ma loodan saavutada, kui ma selle muutuse loon. 
  2. Alusta sellest, et hakka tähele panema, miks Sa mingit toitu sööd. Püüa mõista, miks mingid toidud Sulle kohe eriliselt maitsevad.
  3. Hakka suurendama heade toitude osakaalu oma menüüs. Kui Sul on kõht head kraami täis, siis Sa ei haara nii lihtsalt ebatervisliku toidu järgi. Oluline on ka veetarbimine – joo iga päev piisavalt vett. 
  4. Otsi endale ümber inimesed, kes on läbimas sama teekonda ja kellel on samad fookused ja väljakutsed. 
  5. Kui võimalus, siis kaasa ka tugispetsialist – toitumisnõustaja, terapeut, coach või psühholoog.

Artikkel on kirjutatud Piret Špitsmeistri veebiloengu “Tasakaalu loomine enda sees ja oma toidulaual” põhjal.

Veebiloeng “Tasakaalu loomine enda sees ja oma toidulaual” on järele vaadatav kuni 17. aprillini

SOOVIN JÄRELE VAADATA

“Tervislik toitumine – lihtne või keeruline?” Piret Špitsmeister

"Tervislik toitumine - lihtne või keeruline?" Piret Špitsmeister blogilugu
"Tervislik toitumine - lihtne või keeruline?" Piret Špitsmeister blogilugu
Mõistmisest algab muutus, sest me ei saa muuta midagi, mida me ei mõista. 

Kõigepealt on vaja mõista, miks sa sokolaadi armastad. Tihti vaadatakse toitumist eraldi teistest eluvaldkondadest. Kuid kõik meie toitumisotsused on mõjutatud teistest eluvaldkondadest – suhetest, elukeskkonnast, töökeskkonnast, uskumustest ja harjumustest ning ühiskonnas levivatest reeglitest.

Oluline on osata elus luua muutusi läbi selle, et lükata tahtejõuga omale hoog sisse ning töö iseendaga motiveerib niivõrd palju ja annab nii häid tulemusi, et sisemine motivatsioon kasvab ja tahtejõu vajadus langeb. Lõpptulemusena ei pea sa tahtejõuga enam ennast ebatervislikust eemale hoidma. 

Tahtejõud on nagu kummipael, mis teatud maani venib, kuid siis saad ikkagi mingi hetk kummipaelaga vastu näppe. Me vajame tahtejõudu, et muutust tegema hakata ja uuele harjumusele hoog sisse lükata. Seejärel sisemine motivatsioon kasvab ja tahtejõu vajadus langeb. 

Oluline osa muutuse loomisel on oskus ennast kiita ja märgata seda, mida sa hästi teed. Hoia fookus tervislikul toidul, mida sa sööd, mitte sellel, et hoida ennast eemal ebatervislikest valikutest. 

Inimesed sageli ütlevad, et nad ei taha millestki loobuda, sest nad tahavad, et neil oleks valikuvabadus. Me arvame, et meie vabadus on see, kui saame valida šokolaadi või koogi. Tõeline vabadus on see, kui sa saad jätta selle valimata.  

Üks sisemine motivaator võib olla soov muuta toitumisharjumusi oma laste pärast. Tervislik toitumine ei ole loodud ainult ülekaalulistele inimestele, me kõik peaksime tervislikult toituma. Leia endale tervislikuks toitumiseks muud põhjused, mitte soov kehakaalu vähendada.

Tervislik toitumine on vajalik selleks, et tunneksid ennast oma kehas hästi ja sul oleks energiat. Tervislik toitumine aitab sul elada oma elu kõrgema potentsiaali järgi ning sul ei jää midagi tegemata. Tervisliku toitumise eesmärk on anda sulle energiat kõigeks, mida sa tahad oma elus teha.

Toitumine mõjutab meie füüsilist enesetunnet, lisaks mõjutab see ka meie emotsioone ja tundeid ning meie mentaalset seisundit.

Miks on keeruline teha häid valikuid?
  • Toiduainetööstus teeb endast kõik oleneva, et sa sööksid võimalikult palju ja teeksid vähem häid valikuid. 
  • Evolutsiooniliselt on meie keha orienteeritud suhkrule ja soolale ja rasvale. 
  • Meie enda harjumused, uskumused ja reeglid.

Harjumused, uskumused ja reeglid. 

Kui me oleme mingit harjumust piisavalt kaua teinud, siis sellest areneb välja reegel. Siis hakkavad seda reeglit toitma uskumused ning kui see reegel on piisavalt kaua püsinud, siis kujuneb välja uskumus.

Peame töötama oma uskumustega, harjumuste ja reeglitega, et muuta oma toitumist. Peame teadvustama evolutsioonilist rolli, miks me teeme selliseid otsuseid nagu me teeme. Teadvusta endale, et kõik, mis on poelettidel, ei ole hea toit ning hakka märkama seda, kuidas reklaamid sind mõjutavad ja mis on toidusiltidele kirjutatud.

“Kuue nälja teooria”
  1. Janu – inimesed ajavad väga tihti janu ja nälja segamini. Iga kord kui tunned, et tahaks midagi süüa, siis joo esimesena vett ja vaata 10 minutit hiljem, kas on tegelikult kõht tühi.
  2. Variatiivsus – keha vajab erinevaid toitaineid. Selleks, et neid saada, on vaja süüa erinevaid tooraineid. Kartul või makaron erineva valmistamisviisiga või erinevate maitseainetega ei ole variatiivsus, sest tooraine on sama. 
  3. Madal veresuhkur – keha vajab ellujäämiseks nii süsivesikuid kui rasvasid. Meie keha läheb häiresse, kui veresuhkur on madal, kuid tegelikult meie keha ei vaja süsivesikuid selleks, et ellu jääda, vaid saaks kasutada ka rasvapõletust. Meie aga hakkame sellel hetkel süsivesikuid sööma, sest keha ei oska rasvapõletuse peale minna ja on segaduses. 
  4. Emotsionaalne nälg – meie keha ellujäämismehhanism. Tahame hea emotsiooniga seotud toitu ka tulevikus süüa, et seda sama emotsiooni uuesti kogeda.
  5. Tühja kõhu nälg – tühi kõht on lihtsalt füüsiline seisund, kus sinu magu on toidust tühjaks saanud. Kui sa oled pakkunud oma kehale head toitu ja kehale vajalikke toitaineid, siis tühi kõht ei tähenda, et su kehal oleks toitaine puudus. 
  6. Toitainenälg –  ainuke päris nälg ja päris põhjus, miks me peaksime sööma. Siis on kehal mingeid toitaineid juurde vaja. 

Enda nälgade kaardistamine.

Nüüd pühenda natuke aega iseendale selleks, et saada selgust, miks sina sööd ja millistes situatsioonides erinevad näljad juhivad sind sööma. Näiteks võid avastada, et kuna sa autosõidule veepudelit kaasa ei võta, siis  tahad teha peatusi, et tanklast midagi näksimist võtta. Samas võib see väga vabalt olla hoopis janu, mis sind sööma ajab. Võib olla avastad, et töö juures on sul emotsionaalne nälg, sest töö on pingeline või on emotsionaalne söömine sul kodus, sest väikeste lastega on keeruline. Madala veresuhkru nälja võid avastada näiteks trenni ajal või tabab tühi kõht sind just väljas liikudes.

Kui sa õpid oma nälgasid läbi nägema, siis sa saad hakata neid muutma.


Artikkel on kirjutatud Piret Špitsmeistri veebiloengu “Tervislik toitumine – lihtne või keeruline?” põhjal.

Veebiloeng "Tervislik toitumine - lihtne või keeruline" on järele vaadatav kuni 27. märtsini.

SOOVIN JÄRELE VAADATA

24. märtsil on Piret Špitsmeisteriga järgmine toitumist käsitlev veebiloeng "Tasakaalu loomine enda sees ja oma toidulaual".

VAATAN ROHKEM INFOT SIIT

Kui beebi otsustab tulla siia ilma pisut teistmoodi: minu kolmanda lapse erakordne sünnilugu!

sünnitamine

Suurim usaldus, mida siin maailmas kunagi kogenud olen, on minu kolmanda lapse, Brianna sünd.

 21. oktoober, 2021, täiskuu öö. Pisike Brianna otsustas siia ilma tulla pisut teistmoodi. Aga alustan natuke kaugemalt. 

Kõik meie lapsed on olnud oodatud ja “planeeritud.” Jaanuaris tegime otsuse, et JAH, oleme piisavalt hullud ja soovime ka kolmandat last olemasolevale 4 ja 6aastasele lisaks. Kui ma veebruaris lapseootusest teada sain, siis ma teadsin, et soovin sel korral (viimasel korral :D) kodusünnitust. Olin alati kodusünnitust tahtnud ja praegune pandeemia olukord tegi selle otsustamise (investeeringu) lihtsamaks. 

Kuid asja uurima hakates sain ma teada, et kahjuks mina siiski kodus sünnitada ei saa (esimene sünnitus oli planeeritud keisrilõige). Olin esialgu vihane ja pettunud. No mis mõttes. Siiski tegin üsna ruttu sellega rahu ning jäin lootma, et vettesünnitus tuleb ehk kõne alla siis.

Kui kodusünnitust ei saa, siis otsustasin sel korral võtta eraämmaenda. Arvestades, mis seisus haiglad on ning iial ei tea, kas Silver lastakse sünnituse juurde või ei, siis tundus see olevat mõistlik otsus. Meie ämmaemand oli imeline, soe ja toetav ning kuulas minu soove. Loomulikult olin hoolega koostanud ka sünnitusplaani. Hea oli enda jaoks teadlikult asjad ja otsused läbi mõelda, kuigi jah, siiski kasutada oma sünnitusplaani siiski ei saanud. 

Nüüd sisetunne ütles: "Kallis, me peame hakkama minema! Päriselt!"

Aga meie päris sünnitusloo juurde tagasi tulles. Tähtaeg oli 21. oktoober ning öösel kell 4 hakkasid kerged valud. Sellised, et sain veel pikali visata ja natuke puhata. Mõne aja pärast sain aru, et nii, nüüd ongi aeg, sest keha hakkas puhastuma. Tuhud olid 10 minutilise vahega ja ämmaemandaga otsustasime, et natuke on veel aega. Kella poole 6 ajal ajasin Silveri üles, kes helistas oma vanematele (nad pidid Virtsust tulema lapsi hoidma) ning tegi lastele putru ja meile mahla. Tuhud olid pigem hajusad ning valu suur polnud.

Ühel hetkel aga ütlesin Silverile, et nii, nüüd sisetunne ütleb, et me peame hakkama minema. Nüüd ja kohe!

Ta vaatas mind natuke üllatunult, sest mu keha ja olek ei näinud sellised, et kohe sünnitama hakkan. Tundus, et aega nagu on. Ajasime kiirelt lapsed üles, Silver pani pudrukausid neile lauale ja multika käima. Vanavanemaid veel polnud ja meil ei jäänud lihtsalt muud üle kui lapsed koju jätta (loodan, et lastekaitse meile külla ei tule nüüd 😀). 

Lastega toimetamine võttis omajagu veel aega ja selleks hetkeks, kui ma uksest välja sain, siis olid valud juba väga suured. Järsku. 

Nii et kui ma autosse läksin, siis Silver imestas, et miks ma istmele ei istu. Täpsustuseks, et meil on 7 kohaline auto ning sättisin end ilusasti teise ritta suurepärane sünnitusasend sees 😀 Silver hakkas sõitma ja helistas uuesti ämmaemandale, et 15 minuti pärast oleme haiglas, kus ta mind siis üle vaatab. 

Veel jõuds ta enda emale helistada öelda, et lapsed jäid üksi koju. Silver pidi ka naabrimehele helistama, et lapsed on kodus, et las käib enne tööd korra läbi, aga seda ta ei jõudnuki teha. Olles paar minutit sõitnud tulid mul veed ära ning pressid läksid väga tugevaks ja tihedaks…

Jõuame. Ei jõua. Jõuame. Ei jõua...

Hommikune liiklus kell 7:15 Tartu maanteel oli tihedam, kui oleksin arvanud. Mitte et ma palju oleks näinud, aga korraks viskasin pilgu spidomeetrile ja noh jah 😀  Siis tuli ristmik ja punane tuli ning Silver pidurdas järsult ja oi see mees sai sellise sõimu osaliseks. Sünnitav naine ja järsud pidurdused ei käi just hästi kokku. 

Pressid olid juba väga tugevad ning silme eest oli must. Tundsin, kuidas enam ei jaksa. Ütlesin Silverile, et helista nüüd kiirabisse, las tulevad vastu. Minu kahevahel olek ja soov väga olukorda mõistusega kontrollida lükkas arvatavasti kiirabi jõudmist edasi. Et ise veel mitmeid kordi dišpetserile öeldes, et me jõuame, jõuame, kuni ühel hetkel enam ei jõudnud… Sest ma ei suutnud ette kujutada, et nüüd ongi nii, et ma sünnitan autos. Ei ei, mina olin plaaninud ju teisiti. Kusjuures mäletan isegi, et hetkeks mõtlesin, et küll ma kinni hoian. 

Ükskõik kui palju ma seda hetke ja olukorda kontrollida püüdsin, siis ühel hetkel kui tundsin, et nüüd enam ei ole aega. Tundsin üle terve keha, kuidas altpoolt rebenes ning laps hakkab ilmale tulema. Tihti on meil ka elus nii, et planeerimisele kulub niipalju energiat, et see tegevus ise lõpuks sel ajahetkel jääb kogemata. 

See oli hetk, kus lasin lahti kontrollist ja astusin täielikku usaldusse. Usaldasin, et Silver võtab selle lapse turvaliselt vastu. Usaldasin, et lapsega on kõik korras. Usaldasin, et minuga on kõik hästi.

Dišpetser ütles valjult, et isa pargib nüüd auto ära ning läheb tagaistmele ja võtab lapse vastu. Naljakas mõelda, et ma isegi mäletan, et mõtlesin, et küll ma kinni hoian 😀 Et ma ei kavatse siin autos sünnitada. See tundus liiga ulme.

Aga Silver “kuulas sõna” parkis auto Tehnika tänava Kitseküla bussipeatusesse, pani ohutuled peale ning tuli oma kolmandat last, imelist tütart vastu võtma. Ka mina lõpuks alistusin ja aksepteerisin seda, et me ei jõua haiglasse ning lasin lapsel tulla ilmale seal autos. 

Kui pea oli väljas, siis olin täiesti läbi omadega, kuid lapse keha polnud veel ju väljunud. Dišpetser veel ütles valju häälega, et pressige nüüd veelkord. Beebi sündis kahe pressiga Silveri käte vahele. 

Usaldasin, et kiirabi ka ühel hetkel jõuab. Õnneks olin hommikul kaasa haaranud beebile froteerätiku, mille sai beebile ümber panna. Kuulsin, kuidas dišpetser ütles, et palju õnne, teie laps sündis 21.10 kell 7:40. Polnud ju meil kellast õrna aimugi. Kohe kui beebi oli sündinud, siis kuna kisa väga polnud, siis korraks ehmatas ära küll, aga õnneks beebi hakkas vaikselt nutma. 

Meid juhendati siis vaatamaks, et ega nabanöör ümber kaela pole ja mind ettevaatlikkusele, sest olime ju nabanööriga ühendatud, seega liikumisruumi mulle väga ei jäänud.

Esimesed eluminutid beebiga autos

Nii siis möödusid meie esimesed eluminutid autos oodates ja beebit jälgides pisut teistmoodi kui olime ette kujutanud ja planeerinud. Minusugusele planeerijale oli see paras väljakutse 🙂

Kiirabi saabus ca 6 minutit peale beebi sündi. Olen tänulik, et beebi ja minuga kõik korras oli, sest vastasel juhul oleks lugu võinud lõppeda kehvasti. Paras väljakutse kiirabile oli saada mind ja beebit ohutult kiirabiautosse. Oli ju õues vihmane ja tuuline ning meie autos ca 20 kraadi sooja, mis pole beebi sünni jaoks just sobivaim temperatuur. 

Kui meid lõpuks kiirabiautosse viidi ja beebi sooja saime, siis hetkeks käisid läbi mitmed emotsioonid – –pettumus iseendas, et kuidas siis nüüd nii läks? – Esimesed eluminutid kiirabiautos, Silver kiirabiauto akna taga piiludes ning hiljem undavate sireenide saatel haiglasse sõites. 

Ja kui tuli hetk, mil beebi oli ilusti rinnal ning hakkas sööma, siis need hirmud ja kahetsused kadusid hetkega. Astusin usaldusse. Usun, et seda tunnet on kogenud iga ema. 

Jõudsime Pelgulinna ja kõik olid juba kursis sünnilppga ja ootasid meid. Meie armas ämmaemand oli meile imeilusa sünnitustoa ette valmistanud. Noh, sünnitama enam ei pidanud, saime siis puhata seal. 

Südamesse läks kiirabitöötaja ilusad ja toetavad sõnad ning tal endal oli pisar silmis, sest ütles, et ta see on tal esimene selline kogemus. 

Beebi ja emmega on kõik korras ning olen ülimalt tänulik, et mu mees möku pole ja meie tütre selliselt külmanärviliselt seal autos ilmale aitas 🙂 

Vott sellised lood 🙂 

Ahjaa, ei väsi kordamast, et (väikelaste) esmaabi on see, mis peaks olema juba kooliprogrammides sees. Kahjuks seni kuni seda pole, siis korraldame meie oma heade koostööpartneritega neid loenguid. Nagu loost kuulsid, siis kiirabi ei oska ma jätkuvalt kutsuda 😀 Meil on saadaval pikk ja põhjalik esmaabi veebiloeng. Rohkem info leiad SIIT!

 

Loo autor: Mariliis Lukk

Loo ühtegi osa ei tohi kopeerida ega avaldada ilma autori nõusolekuta. 

“Naiselikkus ja seksuaalsus minu ümber ja sees” Epp Kärsin

Epp Kärsin
Epp Kärsin

“Naiselikkus ja seksuaalsus minu ümber ja sees”

Kokkuvõte intervjuust Epp Kärsiniga 27. aprillil inspiratsioonipäeval “Õnnelik naine, õnnelik ema.” Kokku kirjutas “Õnnelik naine, õnnelik mina” kogukonna looja Mariliis Lukk. Viimati uuendatud 21.09.21. 

Huvitav fakt Epu kohta – Epp pole päevagi kella 8-5ni töötanud ning tal on koguni kaks kõrgharidust.

Mida tähendab tõeline naine?

Igal naisel on oma arusaam, missugune on tõeline naine – kelle jaoks on tõeline naine õrn printsess, teise jaoks on tõeline naine, kes oskab kasutada haamrit. 

Minu jaoks on tõeline naine see, kes on kontaktis kõigi nelja arhetüübiga. Ta teab, millal olla kuninganna, tütarlaps, armastaja ja millal perenaine. See on komplekt, mis paneb naise ennast hästi tundma, sest ta oskab ennast väärtustada, ta oskab ennast kehtestada. Ta oskab olla armastav, paneb oma piirid paika, ja emana oskab koju luua armastuse ruumi. Nendest arhetüüpidest räägib põhjalikult Katrin Saali Saul oma raamatus “Naiseks olemise kunst.” Seda raamatut võiks iga naine lugeda. 

Mida sina mõtled, kui öeldakse, et ta on nii naiselik naine? Mis sinul sellega seostub?

Minu jaoks naiselikkus kiirgab välja, kui naine tuleb ruumi, on aru saada, et tal on kontakt iseendaga. Ta julgeb olla tema ise, ta armastab iseennast, tal on kontakt oma emotsioonidega, see lihtsalt kiirgab välja.

Naine, kes on seksuaalselt rahuldatud, on nagu päike, tema energiavibratsioon on tohutult kõrge, sest seksuaalenergia on meie eluenergia, kundalini energia. Kui naine laseb sellel välja paista, et ta julgeb oma mehega magamistoas olla hästi vaba, siis ma usun, et see seksuaalenergia muugib ka kõige kinnisema naise lahti, anna ainult võimalus.

Kolm asja, mida naisena teha, et oma naiselikkust hoida. 

  1. Ma ütlen ausalt, mina tantsin iga päev. Tants on kehaga kontaktis olek, julged ennast liigutada. Koristage, lapp käes, ja tantsige. Naise keha on plastiline ja pehme, ära häbene tantsida. 
  2. Igapäevased iluprotseduurid on tähtsad – kui palju sina enda jaoks lubad, kuidas sa alustad päeva, kuidas lõpetad päeva. Praegu me oleme ehk naisena ennast ära unustanud. Kuid sa ei saa perekonda toita armastusega, kui oled ise tühi sidrun. 
  3. Ära lase ennast tühjaks pigistada, ütle välja, et ma ei jaksa. Mehed on tegelikult mugavad, nad lasevad naisel nii kaua kummi venitada, kuni võib olla liiga hilja. Las teinekord paneb mees lapsi magama, aitab koristada. Kui julged ennast väljendada, siis see näitab, et tunned suhtes turvaliselt. 

Mis sa mõtled mõtte all “naise tervendav vägi?”

See on kogu kodune õhkkond. Ei ole enam seda, et on meeste tööd ja naiste tööd, ehkki mulle meeldib, et mees on mees ja tema jalas on püksid. Mina naisena võin arvamust avaldada ja leiame kompromissi, mees muidugi ei saa türann olla. 

Mina pean oluliseks naise tarkusest tulenevalt, et ta oskab luua mehele ja lastele armastuse ruumi. Kui mees tuleb töölt, siis kodu ei ole sõjatanner. Mul ei ole probleem võtta mehel jope seljast panna nagisse, kui ta koju tuleb, sest ma ootasin teda. Mees tunneb ennast oodatuna.

Võiks olla vähemalt 7 kallistust päevas ja ühel neist ka pilk, puudutus ja sõna. See näitab, et sa oled kohal 100% ja ütled talle midagi ilusat. See annab tunde, et ma olen oluline, me kõik tahame olla olulised ja märgatavad. 

Millal tuleb suhtesse argipäev – siis kui me võtame teineteist iseenesestmõistetavalt. 

Naistel on üldiselt parem kontakt iseendaga, sest neid on lapsepõlves rohkem hoitud ja lohutatud, meestele öeldi, et mehed ei nuta. 

Kui naise sees on lõputu armastus oma mehe vastu, siis varem või hiljem see mees sulab ära. Kui seal see on roostes konksud (tingimused: sa pead tooma raha, kingitusi, tegema nii nagu mina teen), siis mees kärbub, sest naine võtab mehe väe. 

Võib-olla me tahamegi rohkem tähelepanu ja meil ongi lapsepõlvehaavad.

80% meie suhteprobleemidest saab alguse lapsepõlvest, meie soove pole märgatud ega rahuldatud.

Ole julge ja tunnista seda, hakka sellega tegelema. Mees, kes naist armastab, teeb kõik selleks, et naine tunneks end õnnelikuna.

Harvardi ülikoolis tehti uuring, kus selgus, et paarisuhe on kõige tähtsam suhe, see mõjutab meie vaimset ja füüsilist tervist, edukust.

Väga oluline on tervendav puudutus. Kui me puudutame oma partnerit aeglaselt, läheb see väga hinge. Me vajame puudutusi palju, me oleme puudutuse puuduses. 

Mis on sinu soovitused tänastele lapsevanematele?

Julgege mehe ja naisena laste ees kallistada. Julgege näidata, et armastate teineteist, lapsed tunnevad seda. Kui vanemad on päeval tülitsenud ja lapsi pole kodus, nad saavad aru, et õhk on paks. 

Kallistage ka oma lapsi, hellitage neid sellega. Öelge oma lastele, et nad on teile kallid. Kui ta teeb mingi sigaduse, siis küsi, mida sa tunned, et sa niimoodi tegid, mitte ära hakka õiendama. 

Kui laps tuleb küsima, mis juhtus, nt. tüli puhul, siis vastatakse –  mitte midagi. Laps vastab sulle tulevikus aga samamoodi – “mitte midagi”, sest sa oled talle õpetnud, et tunnetest rääkimine ei ole õige. Sa võid jagada lapsega oma muresid, rõõme, kurbust. Julge olla ka lapse nähes haavatav, siis lood pinnase, et laps tuleb tulevikus toime nende tunnetega. 

Paljud mehed ei saa hakkama naise emotsioonidega. nad tahavad eemalduda, ära minna, aga kõige olulisem on jääda naise kõrvale, võta ta ümber kinni. See kontakt maandab naise ja samamoodi mehe. Aga raske on vihasena kallistada. 

Sa oleksid võinud lihtsalt öelda, et võta mind palun kaissu. Ärge arvake, et mehed on tundetud. Nad jätavad need enda sisse. Mis sa arvad, kui paljudel meestel on suhtevõrgustik, kellega jagavad suhteprobleeme. Nad ei jaga neid oma sõpradega. Mehed on kordades õrnemad kui naised. Ühiskonnas peab mees olema kõva mees, aga kui naine laseb tal olla nõrk, siis saab mees kasvada tugevaks. 

Iga puudutus on hästi erinev, aga me vajame ka rääkimist. Kui meil ei ole õhtul aega minna tundideks magamistuppa, võtke õhtul teleka ees, laste juuresolekul, tehke jalamassaaži, seljamassaaži vms. Võib ka terve perega massaaži teha, see maandab meid. Maandage teineteist. Naise vägi maandab mehe pinged ja vastupidi, see ongi see pluss ja miinus. 

Ärge kaotage kontakti teineteisega, puudutage iga päev teineteist. Võta tal käest kinni ja vaata silma. Millal sa seda tegid? Sellised väikesed asjad on hästi määravad, nii me laseme oma suhtel kasvada. Tülid ei tähenda, et oled koos vale inimesega, vaid ta leiab üles need valusad kohtad, kus sa pead kasvama. Kui sa seda tunnistad, siis hakkad sellega ka tegelema. Kui sa küsid, miks see mind ärritab, saad otsida vastuseid. 

Seksuaalsus

Kui naised tulevad mu koolitusele, siis nad valivad tavaliselt lingami massaaži või suuseksi. Ma teinekord ütlen ka, et kallid naised, alustage iseendast, siis saate ka meest juhendada. 

Näiteks rinnamassaaž – rinnad on meie tunnete ja emotsioonide tsoon. Kui mehed puudutavad naise rindasid, siis rinnad avavad tee naise südamesse. On väga rahustav rindu rahulikult, õrnalt masseerida. Ära häbene iseennast tundma õppida, uuri ennast peeglist, uuri ennast seestpoolt. 

Pärast sünnitust võib keha olla teistmoodi. Elundid, ka emakakael, võivad allapoole vajuda ning vahekord võib olla ebamugav. Kui vahekord on valus, räägi oma ämmaemandaga. 

Kui lihtne on mehel, kui naine ütleb, mida ta tahab. Olulised on ka suudlused, suudle pikalt oma mehega, ühes intiimses suudluses on peidus nii palju. 

Näidake teineteisele, kuidas ennast rahuldate, siis teine ka näeb, mis teile meeldib. 

Alguses on enda puudutamine ebamugav. Saa sellest häbist üle ja armasta oma keha, iga oma millimeetrit. 

Milline on terve ja väekas seksuaalsuhe?

Kui mõlemad pooled tunnevad, et on seksuaalselt rahuldatud. Seksuaalselt rahuldamata naised vinguvad, torisevad, klatšivad, on tigedad ja näägutavad. Kõik asjad ajavad teda närvi.

Ka mehed peavad julgema ennast puudutada, ennast rahuldada, naine samamoodi. Peab olema julge. Kui naine kogeb nädalas vähemalt 4 orgasmi, on ta nooruslikum ja noorem. Kiirgad õnnehormooni ja elutervet energiat enda seest. 

Väga palju minnakse lahku, sest on probleemid magamistoas. Rääkide enne kooselu läbi mitu korda nädalas seksida tahate. Ka rahaasjad peavad klaarid olema, samuti laste kasvatamise põhimõtted, ärge kartke nendest rääkida. 

Laste pärast ei ole mõtet koos elada. Paljud lapsed on hiljem öelnud, et miks sa minu pärast koos elasid. Ma ise olen ka lahku läinud, aga oskasime lahku minna, kui meil on vaja midagi küsida, jagada, saame normaaselt läbi.

Kui sa saad aru, et suhe ei tee sind õnnelikuks, siis lase see inimene vabaks.

Mida laps peaks nägema, kogema, et kujuneks terve seksuaalsus? 

Paari sõnaga on keeruline kokku võtta. Kui laps küsib seksi kohta, siis jää vastates neutraalseks, ära lükka teda ära. Kui ta tunneb, et ema tunneb ebamugavalt, siis ta ei tule enam küsima. Väga hea raamat on “Laste seksuaalkasvatus”, seal on vanuse kaupa ära seletatud, millal mis küsimused ja huvid tekivad. Mida vähem ise pinges oled, seda parem, laps ei mõtle sinna taha seksuaalsust. Nimeta ka asju õigete nimedega.

Väga hea ülevaate ja õpetused leiad ka Kristina Birk-Vellemaa veebiloengust “Lapse seksuaalsuse areng – kuidas oma last toetada sellel teekonnal?”

Kuidas lastele seksuaalsust avada?

Kui ta ise tuleb küsimustega, siis räägi. Kui ka pole valmis rääkima, siis võid võtta aja ja otsida vastused ja siis rääkida. Osa kirjutavad küsimused kausta ja siis kord nädalas ema-isa vastavad. 

Mida avatumalt räägid, seda lihtsam on teismeliseeas võimalike muredega hakkama saada. Ärge kartke, et kui räägite lapsega seksist, siis ta hakkab vara seksima. See ei ole tõsi. Mida rohkem räägib, seda hiljem alustab näitavad uuringud. 

Epp Kärsin oli üks esinejatest, kes osales virtuaalsel inspiratsioonipäeval “Õnnelik naine, õnnelik ema” 27. aprillil 2021.

Seksuaalsuse ja naiselikkuse teemadel räägime sügavamalt virtuaalses “Õnnelik naine, õnnelik ema” kogukonnas. 

Kuidas olla õnnelik naine, õnnelik ema seejuures iseennast kaotamata?

Õnnelik naine, õnnelik ema
Õnnelik naine, õnnelik ema

Õnnelikkuse eluhäkid – kuidas olla õnnelik naine, õnnelik ema seejuures iseennast kaotamata? 

8 tuntud inimest ja oma ala eksperti annavad soovitusi ning lisaks saad 2 intervjuud endale täiesti tasuta. 

 

Kuidas jõuda õnnelikkuseni? Kuidas armastada iseennast rohkem? Kuidas olla parem vanem oma lapsele ja armastav kaaslane oma partnerile?

Tihti me mõtleme, et õnn on midagi, mis tuleb väljastpoolt. See on tegelikult väga ohtlik tee jättes oma õnne eest vastutama kedagi teist.  Me ei saa juhtida teisi inimesi ning rahulolematus on kiirelt tulemas, kui teised ei vasta meie ootustele.  

Selleks, et inimene tunneks ennast päriselt õnnelikuna, peab ta aga vaatama enda sisse ja tegelema oma sisemaailmaga. Selleks tuleb aga aega leida ning lasti lasta eelarvamustest. 

Jagan Sinuga ideid ja inspiratsiooni õnnelikkuse teemal tuntud Eesti inimestelt.

Võttes kasvõi mõned mõtted ja ideed enda igapäeva ellu, aitavad need muuta sinu mõttemaailma selliseks, mis annavad sulle võimaluse jõuda rahuldust pakkuva õnnetundeni.

Epp Kärsin

Epp Kärsin
  • Naiselik naine on kontaktis iseendaga ja julgeb olla tema ise. Rahulolu kiirgab temast välja! 
  • Õpi tundma oma keha, siis oskad ka partnerit suunata! 
  • Armastav energia liigub läbi käte ja rinnad avavad tee naise südamesse. Tee ise endale vähemalt 1 kord nädalas rinnamassaaži!
  • Ära kaota igapäevast kontakti. Lihtsalt kallista! 
  • Kui pole aega õhtul tunniks ajaks magamistuppa minna, siis tehke teineteisele telekat vaadates massaaži. See maandab pingeid!
  • Lase naisena mehel olla nõrk, sest siis saab ka mees kasvada tugevamaks. Palu vabandust, siiralt ja ausalt!
  • Selgita välja, mis on sinu armastuse keel ja mis on sinu partneri armastuskeel!
  • Ära keskendu orgasmi saamisele, vaid naudi teekonda. Julge välja näidata, et sulle seks meeldib. Vürtsita oma voodielu mingi leluga. Ära karda oma seksuaalset fantaasiat. 
  • 4 x nädalas orgasmi aitab muuta nooruslikumaks, hoiab naha toonuses, parandab verevarustust, suurendab õnnehormooni taset.

3 soovitust naistele:

    • Tantsi – ole kontaktis oma kehaga, pane puusad tööle ja ära häbene!
    • Julge paluda abi, kui oled väsinud! Näiteks: palun pane sina täna lapsed magama, ma täna ei jaksa. 
    • Tuleb rääkida vähemalt 1x nädalas 5 minutit nii, et naine kuulab meest ja peegeldab tagasi.

Soovitused lapsevanemale:

    • Julge lapse ees kallistada ja ära häbene oma armastust!
    • Julge oma lapsi kallistada ja ütle miks ta on kallis!
    • Kui laps küsib emme, mis juhtus ja sa ütled EI MIDAGI, siis vastab tema sulle samamoodi. 
    • Jaga oma lapsega kurbust, rõõmu ja julge olla haavatud.

Lapsele seksuaalsusest rääkides:

    • Jää neutraalseks! Kui ta tunneb, et sul on ebamugav, siis ta ei tule enam küsima. 
    • Õpeta asju õigete nimedega! Näiteks kolme aastasele selgita kust lapsed tulevad, et emmel on munarakk, issil on seemnerakk ja siis need saavad kokku. 
    • Vanema lapse küsimustele vastates võta vajadusel buffer ja ütle, et pead tegema pisut ettevalmistustööd. 
    • Raamatusoovitus  – “Laste seksuaalkasvatus” Raissa Cacciatore.
Tiina Tiitus
  • Armastus on neutraalne tähelepanu! Lapsele on kõige valusam ilma jääda vanema tähelepanust. Soovitus –  koju jõudes kallista kõik üle!
  • 2 põhjust, miks suhe ei toimi on võimuvõitlus ja halb kommunikatsioon!
  • Me kõik oleme lapsepõlvest kaasa saanud kodeeringud, mille järgi alateadlikult käitume. Meie vanemad said need oma vanematelt jne. Vaata üle vanad tarkused, mis sind enam ei teeni.

 Näited kodeeringutest:

  • Võimuvõitlus, mis on pidev teineteisele ära tegemine 
  • Iseenesestmõistetavused, mida kunagi ei vaidlustata. 
  • Petmine algab sellest, et otsitakse põnevust, mis on seotud lapsepõlve kodeeringuga, et huvitavad asjad on seal kus mind ei ole. 
  • Tee enda lastele kingitus ja muuda oma kodeeringuid, sest siis ei anna sa neid oma lastele edasi. Esimene samm on märkamine. See on tohutu kingitus nii sinu lastele kui lastelastele.
  • Parim soovitus tülide puhul  – ära võta midagi isiklikult!
  • Suhe ei pea olema raske töö, vaid võib olla ka lihtne ja nauditav.
    Meil kõigil on võimalus valida, mida mõtleme ja tahame. Saame seda, mida usume. Õnnelikus suhtes ei pööra inimesed oma pahameelt, hirme ja viha oma partneri poole. 

Soovitused lapsevanematele:

  • Võta laps kaissu!
  • Märka, kui laps tahab sulle midagi öelda! 
  • Räägi lapsele tõtt!
  • Julge lapse ees jagada oma armastust oma partnerile.
  • Ära alahinda lapse tunnetust. Kui vanemad on päeval tülitsenud, siis lapsed tunnetavad seda.
  • Julge oma lapsi kallistada ja ütle miks ta on kallis.
  • Kui laps küsib, siis VASTA talle. Kui sa seda ei tee, vastab laps sulle samaga.
  • Jaga oma lapsega kurbust, rõõmu ja julge olla haavatud.

Katre Rajur ja Kristiina Laasi

Katre Rajur, Kristiina Laasi
  • Saa oma kõige lähedasema sõbrannaga sõbrannaks! 
  • Kõik algab otsusest, võtan oma keha tagasi!
  • Hoolitse kõigepealt enda eest!

Soovitused naistele, kuidas kehaga ühendust saada:

  • Võta aeg maha ja hinga häälega 3x sisse ja välja. Hinga kõhtu. Eriti hea oleks seda praktiseerida koos kaaslasega. 
  • Tee 10 minutit rinnamassaaži! Näiteks tee seda duši all, ole hetkes kohal, mitte ära mõtle mida pead poest ostma. Keskendu soojale veele, mida sa tunned oma kehal.
  • Keha annab teada, kui midagi on valesti. Oluline on seda tähele panna!

Raivo Juhanson ja Kristel Vokk

Kristel Vokk, Raivo Juhanson

Pane ennast esikohale! 

Partner on kingitus. Õnnelik suhe algab õnneliku suhte loomisest iseendaga. Partner on su peegeldaja. Tema aktiveerib sinus valukeha, mis on pärit lapsepõlvest või kogemusest. Selle asemel, et teda süüdistada, vaata enda sisse.

Kuidas partnerit toetada:

  • Küsi mida sa vajad? 
  • Toeta neid asju, mis talle meeldib teha
  • Tunnusta! Leia 10 asja juures, mis sind närvi ajab, 1 mida imetled! 

Tia Kuusk

Tia Kuusk
  • Teadvuse tasandid jagunevad loovaks ja hävitavaks energiaks
  • Loov energia on  julgus, neutraalsus, valmisolek, aktsepteerimine, eesmärk, armastus, rõõm, rahu ja valgustatus. 
  • Hävitav energia on  uhkus, viha, iha, nukrus, apaatia, süütunne ja häbitunne.
  • Mitmes erinevas tasandis ei ole võimalik üheaegselt olla. 
  • Kui oled tasanditest teadlik,  aitab see ennast ja teisi paremini mõista. 
  • Teadlikkus, millisel tasandil viibid aitab luua järgmist hetke, sest tõmbad sama ligi. 
  • Hirm on tagajärg, selle all on mingi põhjus.Tugevad inimesed on need kes ei karda hirmu, vaid julgevad sellest läbi tulla. 
  • Häbi tasand annab madala enesehinnangu. 99% jõuab tagasi lapsepõlve teemadele. 

Soovitused lapsevanemale:

  • Sina saad oma lapse jaoks seda mõjutada. Näiteks, kui laps jookseb pildiga vastu ja sina ütled, et oota mul pole aega, siis laps kuuleb, et tema pole oluline. 
  • Palu lapse käest vabandust, kui oled eksinud. Enne aga oled iseendaga kontaktis ja maha rahunenud!

Julguse tasandile saad sellega, kui teed ära mingi julge teo!

Jesper Parve

Ära kuula teiste inimeste soovitusi, vaid kuula oma südant!

  • Kui on kiire, siis kähkukas samal ajal kui laps lego klotsiga vastu ust loobib on parem kui mitte midagi! 😀

Soovitus meestele:

Kui soovid õhtul seksi saada, siis võta lapsed ja lase naine päeval metsa jalutama! 

  • Isadus õpetab vastutustundlikkust!
  • Sotsiaalmeedia ja meedia on tihti ainult fassaad,  ära usu kõike mida seal näed!
  • Tülisid ei pea alati lahendama kohe. Teinekord on parem minna õhtul magama ja lasta olukorral hommikuks maha rahuneda. Aga seda on oluline teha teadlikult. Mitte mossitades probleem sinnapaika jätta. 
Kui soovid igakuiselt saada inspiratsiooni ja häkke ning tehnikaid oma ala ekspertidelt, 
siis uuri lähemalt virtuaalse “Õnnelik naine, õnnelik ema” kogukonna kohta.