Skip to content

"Lapsepõlvetraumadest peresüsteemilt kaasa saadud mustriteni"

Blogipostitus on kirjutatud veebiloengu “Lapsepõlvetraumadest peresüsteemilt kaasa saadud mustriteni” (Laura Valk) põhjal. Oktoobrikuus on virtuaalses kogukonnas “Õnnelik naine, õnnelik ema” teemaks – Suhted minu ümber.

Sündides valime endale nii peresüsteemi kui isikliku saatuse, kuhu sünnime. Samas oleme me ikkagi täiesti puhas leht ja õpime kõik asjad oma vanemate pealt. Õpime sealt ka kõik muud asjad, mitte ainult sööma või kõndima – suhtlemisprobleemide lahendamise, väärtushinnangud (mis on hea ja mis on halb), jne. Kõik see, kes sina täna oled, on sind ümbritseva keskkonna tulemus.

Kõige raskemad suhted ongi õppimise koht.

Hakka enda eest seisma. Suhtest lahkudes ei saa sa kohe terveks. Paranemine võtabki aega ja alati ei osata ennast tervendada. Me peame lähtuma sellest, kuidas on minul hea olla – kas minul on siin suhtes hea või halb olla? Me saame arengusse minna ka kohast, kus meid väärkoheldakse – me ei pea ennast “korda tegema”, et lahkuda halvast suhtest.

Me saame arengusse minna ka kohast, kus meid väärkoheldakse - me ei pea ennast “korda tegema”, et lahkuda halvast suhtest.

Endaga tegelemine ei pea olema raske ja selleks ei pea hullult vaeva nägema. On vaja teha targad ja õiged liigutused ning pole vaja mõelda, justkui see peaks olema pikk tee õnneni. See on lihtsalt otsustamine, kas ma võtan vastutuse või mitte. Ei ole tervislik mõelda, et ei tohi tunda viha sellepärast, mis lapsepõlves oli. Ka teadlik inimene tohib olla vihane, kuid see viha tuleb elada endast välja, mitte alla suruda või endasse hoida.

Kui me ei taha vastutada, siis näeme raskusi kui suurt koormat, mille saime juba lapsepõlvest ja tunneme ennast ohvrimeelselt. Kuid tegelikult on see kõik meie ja meie emade, vanaemade kogemused ja kannatused. Saame neid kogemusi võtta ressursina. Teisalt võid oma eluraskusi vaadata pilguga, et “See on üliäge!”. Vaata seda koormat teadlikult ja rõõmusta, sest jäid ellu. Fookus peab olema sellel, et see muutis sind tegelikult tugevamaks ja saad kasutada seda oma ressursina.

Sisemine laps

Sisemine laps on väljamõeldud tegelane, kelle abil saame ennast tundma õppida. Näiteks uskumus, et sa pole piisavalt hea, on tulnud vanuses 0-7 eluaastat. Kui selle vanuse mälestusse tagasi lähed, siis näed, kus tekkis minitrauma. Kuna see valu on aktiivne, tervendamata ja käib meiega kaasas, siis täiskasvanu elus sama emotsiooni kogedes lähme tagasi lapsepõlve sellesse hetke, kui tundsime seda seal. 

Sisemise lapse uskumused võivad olla näiteks see, et ma ei ole armastust väärt, ma ei ole piisav, ma ei ole oluline, ma pean olema tugev ja ma pean kõik välja kannatama. Naistel on levinud uskumused, et ma pean olema tubli ja pean armastust välja teenima. Laiemalt peresüsteemist tulevad ka uskumused, et mehi ei saa usaldada, laste saamisel läheb elu raskeks, mehed lähevad ära ja naine jääb üksi lastega. Nende uskumustega tuleb kaasa hirm hülgamise ja üksinduse ees ning usaldamatuse tunne.

Kui kaugele oma minevikku peame kaevama?

Alateadvuse radadel on teraapia kaudu võimalik minna tagasi 8-9 põlve. Kuid enne seda peaksid läbi mõtlema ja teadvustama endale, mis on sinu elus sellist, mis ei toimi? Kui blokeeringud ei ole täna aktiivsed, siis me ei tegele nendega täna. Kui valu on aktiivne, siis on hea sellega töötada. Peab keskenduma sellele, millega ma oma elus täna rahul ei ole. 

Elada on ka vaja ja me elame siin reaalses maailmas ning elus on nii palju muud ka, kui ainult mineviku koorem. Kogu aeg ei ole vaja midagi protsessida – hinga, istu diivanil ja tunneta, kas sul on niimoodi hea olla. Teraapia võib muutuda ka põgenemiseks, et kogu aeg on vaja kusagil midagi lahendada ja midagi teha. Oluline on see, et mul peab täna ja siin olema hea. Hoia suund tulevikku. Peame aktsepteerima oma minevikku ja austama seda, mis varasemad põlved on läbi elanud, kuid elama tänases hetkes ja elama enda elu.

Miks me eelmiste põlvede valu enda kanda võtame?

Kõik enne meid on kannatanud ja sealt on tekkinud meie uskumused. Aeg on edasi läinud ning nüüd on võimalik tegeleda ka muude asjadega, kui ainult karmi ellujäämisega. Vanasti ei käidud teraapias ning kui siis oli trauma või valu, maeti kõik enda sisse ja valu ei märgatud. Nüüd need mustrid käivad mööda uusi põlvkondi, et keegi seda valu märkaks. 

Täna ei ole kõige tähtsam tegeleda ellujäämisega ning on lubatud olla ka nõrk ja nutta. Kui meil on mingi valu või ebamugavus, siis see tuleb näitama, et vaata enda sisse, seal on miski valesti. Ei saa olla teadlik inimene ja elada halva tundega mitu aastat, sest siis sa ei kuula iseennast.

Kuidas hakata iseenda saatust elama?

Me peame hakkama mõistma seda, et me ei pea kannatama nii nagu kannatasid meie vanemad. Millist elu ma siis tahan? Mina ei pea kannatama, minul on minu elu ja kõik, mis oli enne mind, on nende lahendada. Ma ei pea elama nii nagu minu ema või isa ja nende vanemad elasid. Minul on minu saatus. Mina olen vaba hing – ma ei vastandu oma vanematega, ma lihtsalt valin midagi kergemat. Meile on normaalsus kogeda erinevaid asju. Ma ei tulnud siia planeedile kannatama. Mina tulin siia selleks, et olla õnnelik. Elu peab olema kerge. Kui me õpime vahet tegema, mis on minu sisemine hääl ja mis on need uskumused, mille oleme lapsepõlvest kaasa saanud, siis hakkame elama oma saatust. 

Minu missioon on olla kõige parem versioon iseendast. Mina ise pean olema normaalne ja siis on mu ümber ka normaalsed inimesed. Kui minu ümber ei ole häid inimesi, siis on see minu vastutus, et mind ümbritseksid inimesed, kes kohtlevad mind hästi.

Parim asi, mida saad oma lastele teha, on olla ise õnnelik!

Ole näoga tuleviku suunas.

Ole oma laste jaoks emotsionaalselt kohal.

Ela seda elu, mida tahad elada.

Julge olla sina ise.

Ära ohverda ennast laste nimel.

Oktoobris virtuaalses kogukonnas
"Õnnelik naine, õnnelik ema"
SUHTED MINU ÜMBER.

Veebiloeng “Lapsepõlvetraumadest peresüsteemilt kaasa saadud mustriteni” Laura Valk, on järelvaadatav kogukonnas.

Blogipostitus on kirjutatud veebiloengu “Totaalne elumuutus läbi KonMari korrastusmeetodi” (Marie Pärkma) põhjal. Septembrikuus on virtuaalses kogukonnas “Õnnelik naine, õnnelik ema” teemaks – Kuidas ruum meie energiat mõjutab?
KonMari meetod Õnnelik naine, õnnelik ema

Alguses on kindlasti oluline ära öelda, et KonMari meetod ei ole sobilik kõikidele inimestele. See ei ole üks ja ainus õige viis ning kõikide inimeste puhul see ei toimi. Meetod eeldab, et pead muuhulgas tegema endaga ka vaimset tööd ja kõik ei ole selleks valmis. 

Meetodi tulemuslikule kasutamisele aitab kaasa see, kui korrastamisel on Su motivatsioon kõrgel. Näiteks loe korrastamiskunsti kohta raamatuid või vaata Netflixis Marie Kondo sarja.

KonMari 6 põhireeglit:

  1. Pühendu korrastamisele – Kui teed ühte kindlat kategooriat, siis pühendu sellele ja ära lase välisel ennast segada. ole valmis endaga silmitsi seisma, et raskeid otsuseid vastu võtta – mis jääb ja mis ei jää. 
  2. Visualiseeri ideaalset elustiili – Mis on sinu eesmärk? Millises kodus sa elada tahad või millist elu tahad elada?
  3. Enne hoiustamist tegele asjade äraviskamisega – Ära mõtle otsuse tegemisel, kuhu ma selle panen. Mõtle ainult sorteerimisele – kas pakub rõõmu või ei paku?
  4. Korrasta kategooria, mitte asukoha järgi – Näiteks too riided välja kõikidest kohtadest – riidekapp, esiku garderoob, jne. 
  5. Järgi õiget kategooriate järjekorda – Ära rutta ette ega jäta midagi vahelt ära. Järjekord on loodud põhimõtte, et alustad sellest, mida on kõige lihtsam korrastada.  
  6. Küsi endalt, kas see ese pakub sulle rõõmu.

Oluline pole ära antavate asjade hulk, vaid alles jäävate asjade väärtus, mida nad Sinu elule annavad.

Alusta asjadest, mis kindlalt Sulle rõõmu pakuvad ja mille Sa alles jätad.  Kui tekib kahtlus, kas pakub rõõmu, siis esita endale täiendavaid küsimusi – miks ma sellest kinni hoian? On sellel mingi oma lugu, väärtus, emotsioon?

Korrastusega alustades võta üks kast, kuhu pane kõikidest kategooriatest need asjad, millel on sentimentaalne väärtus. Need jätad protsessi kõige lõppu ning vaatad üle viimase kategooriana. Siis on sul juba rohkem kogemust ja oskad paremini otsustada, kas neid on vaja ning tead, kuidas neid vääriliselt hoiustada.

Neid asju, millest sa loobud, ära paku enda lähedastele. Kui pakud neid teistele, siis tekitad kohustust neid vastu võtta. Ära hoia asju ka igaks juhuks alles, sest lihtsam on vajadusel osta uus asi, kui hoida asju alles mõttega, et äkki läheb kunagi vaja.

KonMari korrastusmeetod:

Korrasta üksi ja vaid enda asju

Dialoog iseendaga

Korrasta vaikuses

Alusta korrastamisega varahommikul

3 komponenti, mis asjadele väärtust määravad:

  • funktsioon
  • informatsioon
  • emotsionaalne side

KonMari kategooriad ja nende järjekord

  1. RIIDED  – kogu kõik riided ühte kohta kokku ning võid ka ära sorteerida – särgid, seelikud, püksid.
  2. RAAMATUD – võta kogu kõik raamatud kokku ning jaga liikide kaupa – kokaraamatud, ilukirjandus, jne.
  3. PABERID – jaga paberid kolme kategooriasse: a) igavesti alles hoida b) tihti kasutatavad c) tuleb tegeleda. 
  4. KOMONO  – mitmesugused väiksemad kategooriad (nt juhtmed, CD-d, kosmeetika)
  5. KÖÖK – kolm alamkategooriat: a) tööriistad toidu valmistamiseks b) tööriistad söömiseks c) toiduained
  6. SENTIMENTAALSED ASJAD – need, mis panid korrastusprotsessi käigus eraldi kasti – nt diplomid, kirjad, päevikud, mälestusesemed, fotod.

Septembris virtuaalses kogukonnas
"Õnnelik naine, õnnelik ema"
KUIDAS RUUM MEIE ENERGIAT MÕJUTAB?

Veebiloeng “Totaalne elumuutus läbi KonMari korrastusmeetodi” Marie Pärkma, on järelvaadatav kogukonnas.

Kodu - koht, kus leiad või kaotad iseenda

Blogipostitus on kirjutatud „Kodu – koht, kus leiad või kaotad iseenda“  (Katri Muller) veebiloengu põhjal. Septembrikuus on virtuaalses kogukonnas “Õnnelik naine, õnnelik ema” teemaks – Kuidas ruum meie energiat mõjutab?
Õnnelik naine, õnnelik ema

Mõnikord on meil tunne, et elus on raskem periood ja me justkui kaotame enda. see võib juhtuda just siis, kui oleme palju kodus – oled väikese lapsega kodus, teed kodus tööd, vms. On paradoksaalne, et just kodu võib aidata meil sellises olukorras uuesti endaga kontakti saada.

Kui vaatad enda ümber ringi, siis mis on see märksõna, mis sulle sinu ümber oleva ruumiga pähe tuleb? Esimesed märksõnad on tavaliselt visuaaliga seotud, sest tihti kirjeldame esmalt just seda, mida silmadega näeme. Samas on ruumi lisaks visuaalile võimalik näha tohutu suure ressursina. Kui võtame ruumi ressursina kasutusele, siis meil on võimalik palju rohkem kogeda toetust ja rahulolu oma igapäevaelus ja meil on lihtsam liikuda oma eluga soovitud suunas. 

Holistilises sisekujunduses vaadatakse inimest ja ruumi üheskoos ehk ühe tervikuna ja omavahel ühenduses. Holistilise sisekujundusega saame luua ruume, mis on esteetilised ja funktsionaalsed, kuid lisaks toetavad ka inimese vaimset ja füüsilist tervist. Oluline on ka see, mis tuleb pärast ruumi loomist. Me pidevalt taasloome ruumi ja hoiame kodus energiat liikumises. Kodu võiks olla harmoonias sellega, kes sa ise oled ja kus sa oma elus praegu ise oled ning kuhu suunas soovid edasi liikuda.

Kuidas ja millega peegeldab kodu seda, et seal elad SINA?

Holistilisel sisekujundusel on omad meetodid, et aidata ruumi muuta toetavamaks. Saad neid kasutada nii alles kodu loomisel, remontimisel või juba valmis kodu muutmisel.

Oleme jõudnud ajajärku, kus elu on liikunud selles suunas, et veedame rohkem aega kodus. Meie kodud on muutunud miniuniversumiks, pakuvad meile peaaegu kõiki maailma kogemusi ilma, et peaksime kodust lahkuma. Kodu on ka ruum, mis kõikidest ruumidest mõjutab meid kõige enam. See peegeldab kõike seda, millesse sa usud ja seda, mida sa usud enda kohta.

Meie võimalused luua enda ümber toetavat ruumi on suuremad kui kunagi varem. Kurb on see, et keskendume siiski rohkem ruumi funktsioonile ja esteetikale ning me ei anna ruumile võimalust meid toetada ja jõustada ning ei kasuta ära ruumi täielikku potentsiaali.

Holistilise sisekujundusega kodu loomine

Holistile kodu loomisega lähme mööbli ja disaini füüsilisest maailmast sügavamale. Me läheme teemadesse nagu ruumi energia, ruumi psühholoogia, kliendi rahulolu, teadlikum elamine ja loodusega ühenduses olemine.

Holistilise kodu puhul on erinevaid tehnikaid ja distsipliine, mida kasutatakse toetava ruumi loomisel:

värvipsühholoogia

valguse ja varju teadlik kasutamine

feng shui filosoofia

NEUROESTEETIKA​

MINDFULNESSI TEHNIKA​​

WELLNESS PÕHIMÕTTED​

rohe-elu põhimõtted

asendiplaanid

numeroloogia

õhukvaliteet

alateadlik sümbolism

kristallid

lõhnad

helid

oma rituaalide loomine

väikese pühamu/püha ruumi loomine

Oleme jõudnud ajajärku, kus elu on liikunud selles suunas, et veedame rohkem aega kodus. Meie kodud on muutunud miniuniversumiks, pakuvad meile peaaegu kõiki maailma kogemusi ilma, et peaksime kodust lahkuma. Kodu on ka ruum, mis kõikidest ruumidest mõjutab meid kõige enam. See peegeldab kõike seda, millesse sa usud ja seda, mida sa usud enda kohta.

Asjad on energia ning tasub hoolikalt mõelda, millega sa end kodus ümbritsed ning kuidas need asjad sinuni on jõudnud (kas sina oled need valinud). Kas need asjad peegeldavad sind ja kui ei, siis see tegelikult kogu aeg mõjutab sind. Asjad, mis meile kingitakse, pärandatakse või oleme kuskilt saanud, ei pruugi sageli peegeldada seda, kes meie oleme. kuid sageli ei suuda me nendest asjadest ka loobuda. Siis tasub mõelda, kas meie valiksime need või kas me vajame neid?

Kuidas luua endale kodu, mis toetab sind?

Üks võimalus on teha seda holistilise sisekujundaja või nõustaja abiga. Samuti saad ka iseseisvalt muuta ruumi ennast toetavamaks. Alustuseks küsi enda käest, kuidas sa enda praegusesse koju sattusid? Kas see oli päriselt sinu valik ning kas see sobib sulle praegu?

Teiseks küsi endalt, millist tunnet ma tahaks oma kodus tunda? Tihti mõtleme ruumi peale praktilise vaatega ehk kas see on piisavalt suur, kas see asub meie jaoks mugavas kohas, kas kõik vajalikud asjad on olemas, jne.

Peamised 4 tunnet, mida inimesed tahavad kodus tunda:

LÕÕGASTUS

ÕNNETUNNE​

RAHU

TURVATUNNE

Kuidas nendele tunnetele lähemale saada ja neid teadlikumalt endale koju luua?

  • Lõõgastus – vähenda visuaalseid stimulante ruumis (valgus, luba tuppa varje). 
  • Õnnetunne – püüa kodus taasluua seda hetke minevikust, kui olid õnnelik.
  • Rahu – saa ühendus loodusega, teadlikult aeglusta oma tegevusi, loo omale rahunurk.
  • Turvatunne – toetavad värvid, tekstuurid, mööbli paigutus ruumis.

Kolmas küsimus, mille peale mõelda, on see, mis sinu kodu juures tekitab kõige rohkem stressi. Võiks proovida likvideerida olukordi, mis tekitavad stressi. Need võivad olla lihtsad ja väikesed asjad – nt leia kindel koht, kuhu paned võtmed.

 

Holistilise sisekujunduse puhul ei räägita lihtsalt asjade süsteemi loomisest või asjade ära andmisest, vaid tehakse tähenduslikkuse auditi – mida ja miks me alles hoiame, mida see meie jaoks tähendab, kas see annab meile midagi või pigem võtab ära. 

Näe ruumi loominguna – ruum on meie väljendus, see on meie kui inimese pikendus, oleme oma koduga energeetiliselt seotud. Näe kodu suure ressursina, mis saab sind jõustada ja võimestada juhul, kui ta on kooskõlas sinuga. Sul on lihtsam liikuda selles suunas, kuhu tahad ja sul on lihtsam pakkuda maailmale seda, mis sul on, kui sa oled toetavas ruumis. 

Septembris virtuaalses kogukonnas
"Õnnelik naine, õnnelik ema"
KUIDAS RUUM MEIE ENERGIAT MÕJUTAB?

merilin

Veebiloeng „Kodu – koht, kus leiad või kaotad iseenda“​ Katri Muller, on järelvaadatav kogukonnas.