“Miks kiirustamine on ajaraisk?” Grete Arro

Kas me soovime olla oma lastele eeskujuks kui kiirustav täiskasvanu? Või tahame olla hoopis midagi rikkalikumat – inimene, kes oskab nii kiirustada, süveneda, puhata kui ka niisama molutada? 

Ja kas Sina tead, kust see kiirustamine tuleb? Miks Sina kiirustad? Et hoida elu toimimas, ongi see täis pidevat askeldamist. Lisaks on meil on uskumus, et korralik inimene peabki kogu aeg midagi tegema ja niisama ei vedelda. Samuti on meil välised mõjutajad – peame olema õigeks ajaks koolis, tööl vms.

Mida õppiv ja leiutav aju tegelikult vajab?

Millise keskkonna me loome enda ümber nii endale kui oma lastele – kas sellise, kus saab õppida ja leiutada või hoopis sellise, kus seda ei ole võimalik teha? Aju vajab aeglast olemist, sest mälu talletab siis paremini. Infokillud, mis meieni jõuavad peavad olema pärast kättesaadavad ja lisaks paindlikud ehk ülekantavad erinevatesse uutesse olukordadesse. Kiirustades ei saa infole need tunnused tekkida ning seetõttu me neid ei mäletagi hiljem.

Kiirustades õpitud info ei jõua meie pikaajalisse mällu. Pikaajalisse mällu jäämiseks on oluline, et näiteks kui räägid õpitu kellelegi edasi, siis aju töötab kaasa info läbitöötlemisel ehk sa meenutad mingit infot unustamise tagant. Unustamine aga võtab aega ehk õppimiseks proovi loengus kuuldud infot paar päeva pärast loengut proovi oma pikaajalisest mälust kätte saada. Mälu on vaja õpetada sisu otsima pikaajalisest mälust ehk meenutades hakkab õppimise funktsioon tööle. 

Aeglusega anname ajule märku, et see, mida meenutame pausi järel, on oluline ning on vajalik seetõttu püsivaks teadmiseks muuta. Seepärast on hea selle asemel, et õppida pikalt jutti, hoopis venitada õppimine pikemale ajale. Siis saab aju vahepeal puhata ning kui aju puhkab, saavad erinevad ühendused ajus aktiveeruda. 

Oled sa olnud olukorras, kus oled kellelegi mingit asja 100 korda öelnud aga ikka talle ei jää meelde? Selle põhjuseks ongi see, et inimesel endal ei teki seda teadmist pikaajalisse mällu, vaid Sina iga kord ütled talle seda ehk tal pole vajadust seda endale mällu jätta. Aga mis siis töötaks? Lahenduseks on meenutada, et mis asju ma pidin meenutama 🙂 Näiteks ütle, et proovi meenutada, mis asjad pidid kooli kaasa võtma. Ehk ära ütle ette, mida laps pidi tegema või kaasa võtma, vaid aita tal endal seda meenutada. 

Üks hea nipp on “Stop and think” võte – tee ukse juures paus enne, kui välja astud. Tee endale näiteks nimekiri, mida pead alati poodi minnes kaasa võtma ehk alguses võiks olla nimekiri, kuid hiljem juba saad meenutada nimekirja peast. Nimekiri võiks olla “sinu sees”.

Kuidas õpime uusi kontseptsioone?

Kuidas aru saada asjadest, mis tunduvad keerulised? Ka siin on aja võtmisel (aeglusel) oma roll. 

  • Mõtle õpitu üle järele – see tekitab uusi seoseid.
  • Teadmise arenguks on vaja aega, nii et kiirem lahendus ei pruugi alati hea olla. See, mis on kiire, ei pruugi alati olla tõhus. 
  • Mõtlemiskogemus tekib siis, kui on keerulised ülesanded, millele ei ole lihtsaid lahendusi.
  • Õppimise ajal on vaja ka vigu ja eksimist – see õpetab. Hätta jäämise või vea tegemise hetkel toimub uue teadmise õppimine läbi vea analüüsi. 
  • Pikaajaline õppimine programmeerib sisse ka eksimisi ja seega tõhusamat õppimist. Kiirel õppimisel ei osata teadmisi uutes olukordades rakendada.

Tõhusa õppimise alustingimused

Õppija aju on aktiivne

Õppija konstrueerib uue teadmise oma peas

Õppija mõtlemine on tehtud nähtavaks –

toimub pidev mõtete sõnastamine, suhtlemine, arutelu, vaidlus

Õppijal on ülesanded, mis võimaldavad teha vigu, et ta saaks neid vigu analüüsida

Ülesanded on mõtlemisele pigem väljakutsuvad-keerukad, kui lihtsad

Õppija teadvustab, et ta peaks oma intuitiivseid arusaamu ja ideid pidurdama

Õpisituatsioonis puudub igasugune stress, hirm, pinge või ärevus

Läbimurdelised ideed ja laiskus

Molutamine – see on see aeg, kui sa teadlikult oma peaga ei tööta ja uut infot peale ei saa. Siis võivad sinu peas tekkida mõtted, mis lahendavad mingi probleemi. On vajalik rohkem võtta aega, kus me otseselt ei tee midagi, siis saavad head mõtted tulla.

Meie pea saab töötada kahes režiimis – keskendunud mõtlemine ja molutamine. Me ei saa olla kahes režiimis korraga. Keskendunud mõtlemine on see, kui sa tead, kuidas asja lahendatakse. Molutamine ehk hajusmõtlemine on siis, kui meil on probleem, aga me ei tea, kuidas seda lahendada ning just see seisund on mittestandardsete lahenduste leidmise protsessis oluline.

Artikkel on kirjutatud Grete Arro 05.07.2022 toimunud veebiseminari “Miks kiirustamine on ajaraisk?” põhjal.

Juulis räägime kogukonnas “KUIDAS TEADLIKULT PUHATA?”. Veebiloenguid viivad läbi hariduspsühholoog Grete Arro ning tööõnne uurija, koolitaja ja konsultant Tiina Saar-Veelma.

Vaata emadele ja naistele mõeldud virtuaalse kogukonna "Õnnelik naine, õnnelik ema" kohta siit

"Õnnelik naine, õnnelik ema" virtuaalne kogukond

“Hirmude ja takistuste ületamine” Katre Kulbok, 28.06.2022

Mis hirmud on Sinul? Mis takistusi Sa endale maha müüd?

Hirmud on lood meie sees ning nende lugude eesmärk on meid kaitsta. Need on evolutsiooniliselt meie sisse jäänud, kuid põhjused, miks hirmud tekivad või mida me kardame, on muutunud. Hirmu eesmärk on hoida Sind turvalises tsoonis, et su elu ei oleks ohus.

Kõik, mis on mugavustsoonist välja minemised, on meie meele jaoks kohe streik, et meid tagasi hoida ja meie meel teeb seda üllal eesmärgil. Kui me endale seda ei teadvusta ja lahti ei seleta, siis me ei liigu edasi ning ei saa olla õnnelikud ja rahul oma eluga.

Hirmusid tuleb küsitleda ehk igal hirmul on juurpõhjus ja hea on vaadata, mis on see, mis Sind tagasi hoiab või mida Sa vajad. Hirm ei kao kuhugi, kuid eesmärk sellest hirmust üle olla, on palju suurem ning ei lase hirmul Sind tagasi hoida.

Me oleme sündinud kahe hirmuga – hirm kukkuda ja hirm valjude häälte ees. Kõik teised hirmud on õpitud ehk tulnud kaasa keskkonnast, kus oleme üles kasvanud või inimestelt, kes meie ümber on.

Hirmud on seotud minevikuga ja ärevus tulevikuga

"Hirmude ja takistuste ületamine"

Hirmuga sõbraks saamiseks on vaja see ära teha. Ei saa mediteerida või käia teraapias, et hirmust üle saada. Sellest ei saa edasi ega üle enne, kui sa ei lähe sellest läbi. Kui sa selle sammu astud, siis ei tundu see enam nii hirmus.

Hirm teadmatuse ees on see, mis meid kõige rohkem hävitab. Sa ei tea kunagi järgmist hetke ega päeva. Peaksime leppima ja aktsepteerima seda, et kõik on muutuses ja sa ei tea kunagi, mida järgmine hetk toob.

Hirmul on alati juurpõhjus. See on saanud alguse lapsepõlvest läbi erinevate olukordade ja programmeeringu. Kasvades saab sellest osa meie iseloomust, mustritest ja harjumustest.

Leia näiteid enda ümber, kes juba teevad seda, mida sa tahaksid teha. Meil on kuuluvusvajadus ning sageli kardame midagi teisiti teha, sest siis meid hüljatakse ja nö visatakse hõimust välja.

Mis on Sinu hirmu juurpõhjus? Mida see täna Sinult röövib?

Hirmudega me kujutleme ette tulevikku, kuid seda tegelikult ei eksisteeri ja me kujutame seda endale lihtsalt ette. Hirmud võivad hakata ka meie tervisele – ärevused, foobiad, füüsilised vaevused. Kuna kõik hirmud on õpitud, siis on sul võimalus see vastupidiseks keerata ja ära unustada. Vajalik on valmidus sellega tööd teha.

Hirmu ületamise võti on armastus ja eelkõige iseenda armastamine. Õpi end armastama tingimusteta ning aktsepteeri ennast ja oma hirmusid nii nagu need on. See annab võimaluse näha hirmust kaugemale. 

Kas ma kunagi kahetseksin seda, et ma mingit asja täna ei teeks? Kui vastus on jah, siis annab see jõudu astuda hirmule vastu ja oma soovid täide viia. Ära lase hirmudel, mida tegelikult üldse ei eksisteeri, takistada oma elu. 

Meil on igapäevaselt mingid eesmärgid, kuid see tähendab, et on ka igapäevaselt mingid hirmud, mis meid takistavad. Meid takistab ka näiteks motivatsioon, sest me ootame motivatsiooni tulemist ja lükkame asju edasi. Tegelikult on tegutsemise loogika selline, et kõigepealt tegutsen, siis tuleb ka motivatsioon ning see motivatsioon annab meile juurde uut indu: tegutsemine → motivatsioon → veel rohkem motivatsiooni 🙂 

Ära ole autopiloodil ja ära ela kellegi teise elu – loo enda seiklused ja ela seda elu, mida Sina tahad. Vajadusel küsi abi – mis on see, mis Sind toetab edasi liikumisel? Otsi endale kogukond, vastutuspartner, coach või treener.

Mis on sinu MIKS, et oma hirmu muuta? Miks on selle hirmuga oluline tegeleda, mida see tagasi hoiab? Iga uus samm on alati hirmus, sest see on tundmatus või seos mingi varasema kogemusega. Meid ei ole õpetatud tegelema tundmatusega. 

Kui meil on hirm, siis meil on sees programm, et me leiame alati lahenduse. Kui meid on pandud ebamugavasse situatsiooni, kust on vaja välja tulla, siis me hakkame leidma lahendusi. Võid enda jaoks mängida läbi ka kõige hullemad versioonid ning leida sinna juurde kohe ka lahendused. See tõstab enesekindlust ning vähendab hirmu teadmatuse ees.

Artikkel on kirjutatud Katre Kulbok, 28.06.2022 veebiloengu “Hirmude ja takistuste ületamine” põhjal.

Juuni oli kogukonnas ENESEARMASTUSE kuu. Meile tuli külla enesearmastuse, edu ja elu coach Katre Kulbok. Katre õpetas meile enesearmastuse kasvatamist ja hoidmist. Lisaks tegime koos Katrega praktilise hingamise töötoa. Kõiki veebiloenguid ja töötuba saab järele vaadata “Õnnelik naine, õnnelik ema” virtuaalses kogukonnas.

Vaata emadele ja naistele mõeldud virtuaalse kogukonna "Õnnelik naine, õnnelik ema" kohta siit

"Õnnelik naine, õnnelik ema" virtuaalne kogukond

“Rahaga sõbraks” Liina Vettik

Rahaga sõbraks Liina Vettik
Rahaga sõbraks Liina Vettik

Kus on sinu fookus: puudus vs küllus? 

Raha teemaga kaasneb sageli halb maik, tihti on raha stressi allikas ning arvatakse, et raha teeb inimesed õelaks. Alateadlikult tekib uskumus, et mina selline inimene olla ei taha ja ei taha negatiivset tähelepanu. Nii oledki olukorras, et justkui tahaks rikkaks saada ja nagu ei tahaks ka. 

Kui sa oma igapäeva elu peale mõtled, siis milline on sinu üldine suhtumine rahasse? Sellest saab kõik alguse. Kui sinu suhtumine rahasse on selline, et seda kogu aeg pole, raha on nõme, ma ei taha sellega tegeleda, ma ei saa sellest aru, siis kutsud sellega endale juurde seda, mida sul pole. Kui su suhtumine on selline, et raha on äge ja see vastutus on minul ja sõltub minust, kui palju mul seda on, siis hakkavad asjad muutuma. Kas raha on sõber või vaenlane? Ja kui on vaenlane, siis miks ta on vaenlane? Kus on fookus – kas negatiivsel või positiivsel?

Kui su suhtumine on negatiivne, siis sinu energiaväli on ka negatiivne ning ka sinu tegutsemine on passiivne. Kui oled positiivselt meelestatud, mis siis sinu aktiivsusega toimub? Siis on jõudu ja tahtmist teha! 

  • Teadlik teadvus – mõtlemine, mis kontrollib sind, loogiline mõtlemine.
  • Alateadvus – ei kontrolli, mida laseb sisse või mida mitte, vaid võtab vastu kõik, mis teadlikut teadvuselt tuleb. Alateadvus mõtleb emotsioonides ja kontrollib sinu keha emotsioonidega ning sinu keha loob emotsioonidel põhinevad tulemused. Ja vastavalt tulemustele me reageerime ja loome uuesti oma mõtted. 

Kui alateadvusega on sulle lapsepõlvest kaasa tulnud negatiivsed mõtted, siis see on su tulemus ja siis sa reageerid sellele tulemusele ja oledki nõiaringis “Raha on halb”. Kui sa ei kasuta teadlikult oma pead ja ei suuna oma mõtteid selles suunas, miks raha on hea, siis oled autopiloodi peal ja elu loob kogu aeg ühte ja sama tulemust.

Kuidas seda muuta? 

Me peame looma positiivse pildi selleks, et see looks head emotsiooni alateadvuses ja alateadvus looks vibratsiooni, mis paneb meid tegutsema. Kuidas saame emotsiooni muuta enda sees? Emotsioon saab alguse pildist – me oleme selles kinni. Teadliku teadvuse abil saad muuta seda visiooni ja luua omale pildi sellest, mida sa päriselt tahad. Kui mõtled lihtsalt raha numbri peale, siis see ei loo emotsiooni. Mõtle sellele pildile, mida sa selle raha eest saad! See, mis hakkab toimuma homme, on uus pilt sinu peas, kui sa teadlikult seda muudad ja ei lange tagasi alateadvuse autopiloodi peale.

Loo omale selge nägemus sellest, mis on see hea, mida sa päriselt tahad!

Fookus peab olema positiivsel nägemusel. Enamus inimesi teavad, mida tuleb teha. Aga nad ei tee! Ja miks me ei tee? Sest neil on emotsioon mujal. Teadmine on väga oluline, kuid oluline on muuta alateadvuse pilte. 

Visualiseeri nii, et ise joonistad selle pildi reaalselt paberile. Kujuta ennast selles olukorras juba ette ja joonista seda, kuidas juba oled seal. Joonistamise ajal kujuta ennast pildi sisse ja sellega kaasneb emotsioon alateadvuses.

Visiooni loomisel on oluline vastata jaatavalt kahele küsimusele:

  • Kas ma olen võimeline seda visiooni looma? Kas ma usun endasse piisavalt? Kas ma usun, et see on minu jaoks võimalik?
  • Kas ma olen nõus ja valmis panustama ja vajadusel millestki loobuma, et see visioon ellu läheks?

Kui inimesel on tugev enesekindlus ja ta on võimeline seda visiooni ellu viima, kuid sisimas ta ei ole valmis selleks, siis ta ei jõua tulemuseni, mida ootab. Nendele küsimustele mõtlemine aitab sul jõuda selleni, miks sa veel täna ei ole seda pilti ellu viinud. Fokuseeri sellele, mida sa päriselt tahad! 

Rahaga sõbraks Liina Vettik2

Harjutused, mis teevad sind rahaga sõbraks.

Raha ei ole midagi meist väljaspool, vaid see, kui palju meil raha on, sõltub kõik meist endist. Rahaga sõbraks saamiseks tee läbi 4 harjutust, mis aitavad muuta mõtlemist, et raha oleks justkui halb.

Koosta 4 nimekirja, milles igas vähemalt 10 punkti. Mõtle iseenda jaoks need punktid läbi, siis see tekitab head emotsiooni ja tekitab soovi olla rikas. See aitab kujuneda uskumusel, et rikkus ei ole halb, vaid rahal on suur väärtus.

Nimekiri nr 1 – Mille eest ma tänulik olen?

Kui sa tahad raha juurde, siis pead tõstma oma vibratsiooni ja tänulikkus on väga hea vahend vibratsiooni tõstmiseks. 

Nimekiri nr 2 – Miks on mulle hea, et mina olen rikas?

  • Rikkus on kindel summa raha või asjad, mida oman.
  • Jõukus on see, kui kaua ma saan elada seda elustiili, mida ma tahan või oman, ilma et peaksin tööl käima. 

Nimekiri nr 3 – Mida on maailmas head tänu rahale?

Nimekiri nr 4 – Kuidas loob see väärtust teistele, kui mina olen rikas?

Artikkel on kirjutatud  Liina Vettikuga läbi viidud töötoa “Rahaga sõbraks” põhjal.

Tule saa osa kogukonnas “Õnnelik naine, õnnelik ema”  toimuvatest veebiloengutest, ostes loenguid ka eraldi, ilma kogukonnaga liitumata.

Töötuba Liina Vettikuga “Rahaga sõbraks” on järelevaadatav kuni 9. maini

VAATAN TÖÖTOA KOHTA SIIT

Kolme loengu + 1 tasuta loengu paketi saad soetada siit.

SOOVIN LOENGUTE PAKETTI

“Raha kui energia” Liina Vettik

Liina Vettik
Liina Vettik

Miks on raha energia?

Kuidas enne seda, kui raha välja mõeldi, said inimesed omale asju, mida vaja oli? Siis tehti vahetuskaupa. Näiteks rätsep oskas hästi õmmelda ja kalur kala püüda. Ülikonna õmblemisse pandud energia vahetas rätsep kaluri energia vastu, mille kalur oli pannud kalapüüki. 

Aga mis sai siis, kui kalur tahtis veel ühte ülikonda saada, kuid rätsep rohkem kala ei soovinud? 

Siis tuligi mängu raha. Nii tekkis võimalus, et ka keegi, kellel ei ole kalurile anda midagi, mida kalur soovis, sai vahetada kala raha vastu. Seega ta vahetas oma energia (ehk raha) kalade vastu. Ja kalur saab nüüd omakorda anda raha rätsepale, et saada vastu veel üks ülikond. 

Seepärast öeldaksegi “Raha loob võimalusi”.

Raha tekkimisel sai ka keegi neljas vahetada raha ülikonna vastu ning see tähendab, et raha ehk energia on pidevas liikumises. Raha on energia ja raha tahab olla liikumises. Kui sa hoiad raha kinni, siis sa ei saa seda endale juurde luua.

Kui sul on mõtteviis, et mul on vähe raha, siis sa ei saa seda teistele anda ja hoiad rahaenergiat kinni.

Investeerimismaailm soovitab, et maksa kõigepealt endale ja minimaalselt 10% oma sissetulekutest. Mida see aga sisuliselt tähendab? See ei tähenda seda, et paned raha kõrvale ja kogud seda ning siis annad ära näiteks juuksurile või ostad endale midagi, sest mõtlesid, et see on sulle hea (emotsioon, et ma olen seda väärt). Tegelikult viivitusega ikkagi maksad kellelegi teisele. Siis tekibki paha tunne, et ma ju kogusin endale ning tunned, et see, mida sa vastu saad, pole korrelatsioonis sellega, mis energia kulus sul selle raha kogumiseks.

See, mida välja annad, peab olema korrelatsioonis sellega, mida vastu saad.

Päriselt tähendab endale maksmine seda, et raha, mida endale maksad, peab minema investeeringuteks ehk see on raha, mis toob Sulle raha tagasi. Näiteks koolitused on küll vajalikud investeeringud iseendasse, aga see 10% on mõeldud investeeringuks, mis hakkab tegema raha. Kõigepealt tuleb ennast väärtustada ja see summa endale maksta, siis hakkab raha tulema.

Mis blokeerib meil raha tegemist?

Alateadvus kontrollib 80% meie igapäevast mõtlemist ja tegutsemisest. Alateadvus on loodud selleks, et hoida meid elus ehk eemal kõigest, mis tundub ähvardavana. Muutused ja liikumine hirmutavad alateadvust ningt ta hoiab meid seal, kus on turvaline. Saame küll tegutseda tahtejõuga, kuid üks hetk tahtejõud murdub ning liigume tavapärasesse ellu, kus tunneme ennast turvalisena. 

Selleks, et luua rohkem raha, pead minema mugavustsoonist välja ning mõtlema ja tegutsema teisiti kui siiani.

See aga loob paljudele inimestele takistusi, sest nad ei julge mugavustsoonist välja astuda. Kuidas siis saada liikuma? Peame mõistma, mida alateadvus kardab ehk tegema koostööd, et saada teda liikuma. Sageli on nii, et kui tahame rohkem raha, siis hakkame suruma – rohkem töötama – kuid meie tahtejõud murdub ja sageli jääme näiteks haigeks. Lahenduse leidmiseks võta aeg maha ning vaata, mis päriselt Sind takistab? Mida sa tegelikult kardad? Kus on see teine võimalus Sul avatud, mida sa ei märka? Mine seda teed, mis Sind enda poole tõmbab ja tundub kergem.

Mille eest alateadvus meid kaitseb? Meil kõigil on tõekspidamised raha suhtes. Oleme need uskumused saanud oma elukogemusest ja peamiselt lapsepõlvest. Meie turvatsooon on see, kus oleme lapsepõlves kasvanud. Meie alateadvus ei luba sealt turvatsoonist välja minna, kuna see tundub talle ohtlik. 

Mõtle korraks tagasi oma lapsepõlve ja meenuta, kas seal on mingi uskumus või tõekspidamine, mis võiks Su alateadvust hirmutada ja Sind rahast eemal hoida.

Millised on sinu uskumused lapsepõlvest raha kohta?

  • Raha tuleb raske tööga.
  • Raha on piiratud koguses.
  • Raha teeb mind armastusväärseks.
  • Raha teeb inimesed kurvaks.
  • Rikkad on halvad. 
  • Raha ei kasva puu otsas.

Milline oli vanemate suhtumine rahasse, kuidas pani raha neid ennast tundma?

  • Hoiti rahast kinni (oldi liiga kokkuhoidlik)
  • Mõeldi iga kord, kas seda asja ikka on vaja.
  • Kui on raha, siis on inimesed rõõmsad ja kui raha pole, on inimesed stressis.
  • Oli kaks äärmust ja ebastabiilsus – raha kas on või ei ole
  • Kui pidi raha välja andma, siis see tuli halva emotsiooniga (minult võetakse ära).

Kuidas saada raha energia liikuma?

Läbi raha saad mõelda, miks see sinu jaoks oluline on? Mis on seal taga need põhjused, mille jaoks sul seda raha vaja on? Selleks, et midagi saada, pead sa andma. Kui palju Sa oled valmis andma, et saada seda, mida tahad?

Mõtle KUIDAS ma saan seda endale lubada, mitte KAS ma saan seda endale lubada.

Rahaenergia liikuma saamiseks peame vaikselt tegema endale nö upgrade´i ehk tegutsema väikeste sammudega. See tekitab meile hea tunde, see tekitab head vibratsiooni ja me hakkame tegutsema ning see loob meile veel rohkem võimalusi. Hea emotsioon paneb keha tegutsema ja läbi tegutsemise tulevad tulemused.

Kuidas saame head emotsiooni tekitada? Selleks kasuta visualiseerimise tehnikat ja avatud küsimust:

  • PILT – loo peas omale pilt sellest, mida päriselt tahad ning ole ja tegutse seal visioonis. 
  • AVATUD KÜSIMUS – küsi endalt “Kuidas ma saan seda endale lubada?” ning hakkad nägema lahendusi.

Milline on Sinu rahaenergia tase?

Igal inimesel on miinimum ja maksimum rahaenergia tase. Miinimum on see, kust allapoole meie alateadvus ei lase langeda ning see on hea, kuna hoiab meid turvalises hakkamasaamise tsoonis. Kuid miks meil on rahaenergia ülemine piir? Meedias on palju negatiivset rikastest ja rikkusest. Kui sinu sees on keel, et rikas olla ei ole hea, siis tekitabki see Sinu alateadvusele maksimum taseme rahaenergias. 

Vaata näiteks pangast oma viimase 5 aasta sissetulekuid (käivet kontol). Sealt tuleb Sinu graafik – pane need numbrid kirja ning kui rahavood on kasvutrendis, on hästi. Reeglina on sealt näha aga Sinu raha energiatase ehk termostaat, mida sa hoiad – kindel vahemik, mis võib kõikuda paari tuhandega. Maksimum taseme ületamiseks on sul vaja mõista oma alateadvust. Mida ta kardab? Miks ta ei lähe üle selle maksimumi joone? Mis on see takistus? Mis on su uskumused?

See töö endaga ning oma hirmude ja uskumustega on vaja ära teha, et saada järgmisele tasemele ja astuda oma maksimumi joonest üle. See töö võtab aega ja seda tuleb teha vähehaaval väikeste sammudega. 

Alusta sellest, et pane kirja, mismoodi Sina mõtled rahast! Ole enda vastu aus. Leia sealt need asjad, mis võib olla see negatiivne pool ja takistavad uskumused. 

Leia vastus küsimusele: “Mida sellist ma ei ole valmis täna vastu võtma, mis vastasel juhul võrduks täieliku küllusena?”

Artikkel on kirjutatud  Liina Vettikuga läbi viidud töötoa “Raha kui energi” põhjal.

Tule saa osa kogukonnas “Õnnelik naine, õnnelik ema”  toimuvatest veebiloengutest ostes loenguid ka eraldi, ilma kogukonnaga liitumata.

Juba 19. aprillil toimub töötuba Liina Vettikuga “Rahaga sõbraks”

VAATAN TÖÖTOA KOHTA SIIT

Loengud eraldi saad soetada siit.

SOOVIN VEEBILOENGUL OSALEDA

Kolme loengu + 1 tasuta loengu paketi saad soetada siit.

SOOVIN LOENGUTE PAKETTI

“Ma enam ei jaksa ehk kuidas toetada lapse arengut nii, et kõik tunneks ennast hästi“ Lagle Reinup

Lagle Reinup
Lagle Reinup

Kõige esmasem on lapsevanemana aru saada, et Sa oled hea lapsevanem 🙂

Inimesed kasvavad selliseks, milliseks korduv käitumine neid kujundab.

Sündides on lapse ajus peaaegu sama palju närvirakke ehk neuroneid nagu täiskasvanud inimesel. Aju potentsiaal ei tule närvirakkude arvust, vaid nende omavahelisest koostööst ehk ühenduste hulgast. Mida enam tegevusi, sõnu või olukordi korrata, seda enam need ühendused tugevnevad. Aju areng ja täiustumine kestab terve elu läbi õppimise ja stimulatsiooni. 

Lastel on vaja korduvaid õppimisvõimalusi, et teha vigu ja sobimatult käituda ning seeläbi tagajärgedest õppida. Pidev keelamine ei anna lapsele võimalust näha loomulikke tagajärgi. Nii nagu peavad lapsel olema piirid, peab olema tal ka võimalus katsetada ja eksida. Las lapsed möllavad poris, kui see neile huvi ja rõõmu pakub. Kergem on lasta lapsel see järgi proovida Sinu seatud plaani ja piiride järgi kui saada nö ootamatu üllatuse osaliseks. Mänguline kaasamine korrigeerib 80% mittesoovitavast käitumisest, kui seda järjepidevalt teha. Läbi mängu on kontakt lapsega parem, ajukeemia rohkem tasakaalus ja uute oskuste omandamine kergem.

Enesekontroll on nagu muskel, mis kasutamisel muutub tugevamaks, mittekasutamisel muutub väiksemaks.

Eesajukoor areneb kuni 25. eluaastani ning enesekontrolli jaoks on see aju tähtsaim osa. Kõige raskem on seda aju osa juhtida ärevuse korral, kuna eesajukoor väsib väga kiirelt. Lisaks mõjutavad seda tugevalt stress ja kõrge ärevus. Samuti kahjustavad eesajukoore arengut ning toimimist alkohol ja muud mõjuained. Eesajukoor ei pruugi välja areneda, kui väga varajases eas on toimunud trauma või ei ole vanemaga/hooldajaga tekkinud kiindumussuhet.

Suhte kvaliteedi eest vastutab alati täiskasvanu

Lastel puudub piisav kogemus ja teadmised, mistõttu on suhtes vastutav alati täiskasvanu. On võimatu eeldada, et laps suudaks alati käituda nii nagu lapsevanem temalt ootab. Lapsed õpivad läbi imiteerimise ja jagades oma emotsionaalset kogemust, see on hiljem aluseks ka empaatiavõime kujunemisel. Vanema või hooldajaga on laps üks ühele nii emotsioonides kui käitumises valdavalt esimese eluaasta jooksul, sealt edasi lisanduvad teiste imiteerimised. Koolieas läheb tähtsus üle emalt sõpradele.

Autoritaarse kasvatuse puhul jääb laps alati ka alluvaks, sest ei kehtesta ennast.

Soovides, et laps meid alati kuulaks, oleks kuulekas ning täidaks alati täpselt ette antud korraldusi, ei teki lapsel harjumust ise otsustada ega saada iseseisvaks. Anna lapsele võimalusi ise edu saavutada. Vanema roll on toetamine ja suunamine, see annab alati suurema autoriteedi. Lapsed, kes tunnevad, et vanemad mõistavad või üritavad neid mõista, teevad rohkem koostööd. Kui Sa ei saa lapselt seda, mida ma tahad, pead vaatama, miks Sa selle andmise lapsele raskeks teed. Miks lapsel ei ole võimalik Sind kuulata?

Kui laps pöördub Sinu poole ebaviisakal tooni, siis saad soojalt vastates õpetada last kasutama “häid sõnu”. Näiteks, kui laps midagi nõuab, siis vastad rahumeelselt ”Kas Sa käsid või palud?” Nii reageerid lapse emotsiooni aktsepteerides, kuid näitad, et soojalt ja rahumeelselt käitudes on temal endal kergem ja parem.

Ärevus on vajalik ellujäämiseks 

Kui meil ei tekiks ärevust, siis ei tajuks me ka ohtu enda elule ja tervisele. Tänapäeval on aga ärevust palju ka olukordades, kus vaja ei ole ja need muutuvad meile häirivaks.

Tungiv sundolek lapsevanema või hooldajana, et ma pean olema hea lapsevanem, minu laps peab olema sõnakuulelik ja viisakas, on enese eksitamine. See pidev iseendalt nõudmise tõttu pinges olek takistab lapse arengut. Lapsed on rohkem vihased ja ärevad, kui nad pidevalt ebaõnnestuvad ja saavad vanemate pahameelt.

Füsioloogilised vajadused ehk eeldused heaks enesetundeks. Lagle Reinup

Emotsionaalsete kogemuste jagamine on alus empaatia kujunemisel.

Ka iseenda tunnete väljendamisel on vajalik olla lapse ees aus. Kuid kindlasti peab jälgima, et väljendamisel on eristatud isiksus ja käitumine. Samuti tuleb emotsioonide väljendamisel märgata, et ei lõhuks kõrvalolevate laste turvatunnet.

Aita lapsel edu saavutada.

Märka, tunnusta ja täna last märkuste ja märkamiste eest. Ole alati tänulik ja kiida last. Ka siis, kui ta on teiste või enda käitumises midagi märganud. Olgu see kasvõi sinu eksimus lapsevanemana. Tihti tekib koheselt „kana õpetab muna” reaktsioon, mis aga peegeldab lapsele valeinfot. 

Tänades märgatud vea eest ja vabandades, saab ka lapse aju sama harjumuse.

Lapsel on vajalik õppida nägema enda tehtud vigade loomulikke tagajärgi. Karistamine tekitab süütunnet, et olen ebaõnnestunud. See mõjutab lapse käitumist ja enesehinnangut. Vältima peab emotsiooni järgi käitumist. Emotsioon on tunne, mitte olukord või situatsioon.

Artikkel on kirjutatud Lagle Reinupi veebiloengu “Ma enam ei jaksa ehk kuidas toetada lapse arengut nii, et kõik tunneks ennast hästi“ põhjal.

***Tegelikkuses ei ole laste kasvatamist, vaid on hoopis kooskasvamine, sest me õpime iga päev***

Veebiloeng „Ma olen nii vihane ehk kuidas iseenda ja lapse viha paremini ja turvalisemalt juhtida” toimub juba 7. aprillil.

SOOVIN VEEBILOENGUL OSALEDA

“Ma enam ei jaksa ehk kuidas toetada lapse arengut nii, et kõik tunneks ennast hästi“ veebiloeng on järelvaadatav kuni 31. maini 2022.

SOOVIN VEEBILOENGUT JÄRELE VAADATA

Lapse emotsionaalset arengut toetavate e-loengute pakett (2 loengut)

SOOVIN LOENGUTE PAKETTI

Minu laps istub pidevalt ekraani taga!

Teadlikult digimaailmas
Teadlikult digimaailmas

3 minuti lugemine. Autor Mariliis Lukk, kahe väikelapse ema. Viimati uuendatud 22.01.2021.

 

Lapsed ekraanide taga

Minu kui lapsevanema jaoks on üsna šokeeriv teadmine, et iga viies alla 3-aastane mudilane Eestis kasutab iga päev nutitelefoni! Kas oled kunagi mõelnud, kui palju Sina kasutad päevas laste ees erinevaid ekraane? Võime ju jaanalinnu kombel peitu pugeda ja reaalsest vastusest kõrvale hiilida, ent vanematena teame, kuidas lapse klotsimängu jälgitakse tihtipeale nutitelefonis aega veetes, kuidas päeva alguses haaratakse esimesena puldi järgi või kuidas krabisevate paberlehtede asemel libistatakse sõrmega üle tahvelarvuti ekraani. Harvad pole ka juhused, kui söögilauda võetakse kaasa ka pakilised tööasjad.

Juba aastase lapse pilku köidavad ilusates värvides helendavad ekraanid. Igal võimalikul hetkel näpatakse laokile jäänud telefon või televiisoripult ning proovitakse erinevaid nuppe vajutades matkida helistamist või teleripildi vahetamist. Lapsed on supermatkijad, ent siin peitub ohukoht. Jäljendamine ei ole veel õppimine! 

Alla 2-aastastel lastel ei ole ekraane tegelikult üldse vajagi, sest nad ei ole vaimselt ja füüsiliselt küpsed neid kasutama. Nemad õpivad läbi reaalse elu ja tunnetamise. Väikelaste matkimist on küll imearmas vaadata, ent suuremaks saades soovivad nad juba multikaid vaadata, klaviatuuri klõbistada, nutitelefoniga mängida, mängukonsoolidega aega veeta ning õige pea ongi kogu laste vaba aeg täidetud ekraanidega.

Oluline on lapsevanemana jälgida, kuidas ja kui palju me nutiseadmeid kodus kasutame!

„Alla 2-aastastel lastel ei ole ekraane üldse vajagi, sest nad ei ole vaimselt ja füüsiliselt küpsed neid kasutama. Nemad õpivad läbi reaalse elu ja tunnetamise!“

Lastevanemate hirmud – kas nutiseadmed on lastele kasulikud või kahjulikud?

Aastaid väikelaste digikäitumist jälginud Elyna Heinmäe (endine Nevski) on öelnud: “Ma võin leida kümme uuringut, mis ütlevad, et nutiseade on hea, ja kümme uuringut, mis ütlevad, et nutiseade on halb. Seade iseenesest ei ole hea ega halb.“ 

Meie, lastevanematena, oleme vastutavad sõbraliku ekraanikultuuri loomise eest koduseinte vahel. Kodu meediarikkus ei ole hea põhjendus, miks laps nii palju ekraanide taga aega veedab. Lapse ümberkäimist nutiseadmetega mõjutab ikkagi vanema enda eeskuju ja käitumine. Just nii nagu jälgime oma toitumist ja liikumist, tuleks jälgida ka ekraanide kasutamist, sest see on suur osa meie ja meie laste elust.

„Meie, lastevanematena, oleme vastutavad sõbraliku ekraanikultuuri loomise eest koduseinte vahel! Lapse ümberkäimist nutiseadmetega mõjutab ikkagi vanema enda eeskuju ja käitumine.“

Kuidas juhendada last, kui oled lubanud tal kasutada ekraane?

Heinmäe rõhutab: „Sa ei pea ennast tundma halva lapsevanemana, kui otsustad talle anda nutivahendid. Ja ei pea ennast tundma süüdi, kui otsustad, et ei anna lapsele nutivahendit. Samuti ei pea kartma, et laps jääb siis millestki ilma või jääb teistest maha. Aga kui lubad, siis kindlasti ole tähelepanelik, missugust eeskuju sa ise annad ja missugust eeskuju annavad pereliikmed. Kas ja kuidas last juhendatakse nii kodus kui ka lasteaias-koolis.

Nii nagu saab asendada karamellikommi tervislikuma maiusega, on olemas ka head nipid ja trikid, mis aitavad nutiekraani kasutamist kavalat suunata. 

Laias laastus võib välja tuua 6 strateegiat, kuidas juhendada last, kui oled lapsel lubanud kasutada ekraane. Sageli kasutatakse neid ka kombineeritult.

  •   Aktiivne juhendamine. Lapsega suhtlemine ekraani kasutamise ajal. Vahet pole, kelle käes on seade, me jagame ühist meediakogemust.
  •   Keelav juhendamine. Piirad seadme kasutamise aega ja sisu. Näiteks mingid videod on keelatud.
  •   Kooskasutamine. Oled lapsega koos, aga ei jaga temaga kogemust. Ta vaatab telekat või istub auto tagaistmel ja ei sega. Lihtsalt aeg-ajalt jälgid last, aga ei sekku tema tegemistesse.
  •   Seirav juhendamine (supervisioon). Teed ise süüa ja aeg-ajalt kiikad, mis ta teeb seal.
  •   Monitooriv juhendamine. Pärast vaatad, mida ta on seal teinud.
  •   Tehniline juhendamine. Kasutad parooli, näpukoodi, äppe.

Millega asendada ekraan väikelastega peredes? 

Kuna nutiseadmeid kasutatakse kõige rohkem poes, kodus, autos, siis vanematena saame ära teha eeltöö ning mõtelda lastele ekraani järgi haaratavateks hetkedeks välja nii-öelda asendustegevused. 

Mina olen arvamusel, et lapsevanemaks olemine ei ole kulgemine –­ laste söötmine, riietamine ja ohtude eest hoidmine – vaid ka pidev enese arendamine, ületamine ning üllatamine oma loominguliste oskustega. 

Selleks, et minu väikeste lastega peres oleks vajadus ekraani järgi minimaalne, olen teinud lastele meisterdamise ja joonistamise karbid, välja otsinud lihtsamad väikelaste pusled, kaardi- ja lauamängud nagu näiteks memoriin, must notsu ja reis ümber maailma. Autos loendame numbreid, laulame, räägime väljamõeldud muinasjutte jpm. Poes aga piiksutame üheskoos oste. 

Aeg on mulle imehästi näidanud, et nii, kui tekib igavus, haaratakse puldi järgi, vaadatakse kurbade silmadega otsa ja küsitakse luba multikateks. Päevadel, mil olla vanemana tõeliselt kohal, ei tule multikad lastele mõttessegi!

„Kuna nutiseadmeid kasutatakse kõige rohkem poes, kodus, autos, siis vanematena saame teha ära eeltöö ning mõelda lastele kõige enam ekraani järgi haaratavateks hetkedeks välja nii-öelda asendustegevused.“

 

Mida teha, kui Sinu varateismeline tahab nutiseadet, sest sõpradel ju on?

Kui otsustad, et annad oma lapsele nutiseadme, siis ära jäta teda sellega üksi. Jälgi lapse reaktsioone­ – kas ta läheb sellest käima, kas teda on raske sealt pärast välja saada. Nii saad infot selle kohta, kuidas ekraanid lapsele mõjuvad. Tuleks jälgida, et laps ei oleks ekraani ees terve päeva, vaid tuleb teha kokkuleppeid, neid harjutada ja meelde tuletada.

Meediapaast

Kui meediakasutus läheb ikkagi üle piiri, siis tuleks teha meediapaast, et saada oma laps nii-öelda tagasi. Ärge võtke seda kui sõtta minekut, vaid lähenege rahumeelselt. 

Kui kokkulepet teha 7-aastasega, kellel on seni olnud vaba ekraaniaeg, siis tuleb sellest kindlasti sõda. Ta ei taha oma vabadust ära anda. Sellisel juhul leidke koos lapsega lahendus, tehke mõlemale poolele sobiv kokkulepe. Et selliseid sõjaolukordi ära hoida, tuleks lastega hakata tegema ekraaniaja kasutamiseks kokkuleppeid juba võimalikult vara, ka juba alla kolme aastaste lastega.

„Kui meediakasutus läheb üle piiri, tuleks teha meediapaast. Ärge võtke seda kui sõtta minekut, vaid lähenege lapsele rahumeelselt.“

 

Mõttekoht!

Lapsed näevad silmadega ja kuulevad kõrvadega, olles meie väikesed peegelpildid. 

Kui miski meile ei meeldi, tuleks eeskätt otsa vaadata endale. 

Kas ma saan midagi enda juures muuta, et mul oleks lapsega rahumeelsem suhe? 

Kui laps sööb palju magusat, siis jäta need kommikotid ostmata. Kui laps veedab palju aega nutimaailmas, siis jäta oma kohustused tööpostile ning naase koju eeskätt mõttega, kuidas saaksin järele jäänud tunnid lapsega koos kvaliteetselt aega veeta. 

Kui me ei suuda enda halbadest harjumustest ise lahti öelda, siis ei järgi meie seatud reegleid ja piirangud ka meie lapsed!

 

 

Kui soovid rohkem teada saada, kuidas saaksime vanematena asju paremini teha, et kodune õhkkond oleks ilma pidevate nutisõdadeta – rahulikum ja stressivabam – siis osale kindlasti Elyna Heinmäe „Teadlikult digimaailmas“  järelvaadatavatel veebikursustel! 

Blogilugu on koostatud 2019. aastal salvestatud podcasti põhjal koos Elyna Heinmäega (end. Nevski). Podcasti leiad siit

5 KUUNE BEEBI KOLJULUU MURRUGA – ÜKS ÕNNELIKU LÕPUGA KUKKUMISE LUGU

3 minuti lugemine. Autor Mariliis Lukk, kahe väikelapse ema. Viimati uuendatud 19.01.2021.

„Vanemana ei taha Sa uneski näha, et Sinu lapsega selline õudus juhtuks! Rääkimata selle kogemisest!”

Kas Sina tead, mida teha, kui Sinu beebi kukub ja selgub, et tal on koljuluumurd? Kuhu helistada, mida öelda, kuidas last aidata, mida tohib ja mida ei tohi teha? Mina tol korral, olles šokiseisundis, seda kõike ei teadnud! Soovin Sinuga jagada meie peres viis aastat tagasi aset leidnud lugu, mis juhtus tol hetkel minu kõigest viie kuu vanuse beebiga. Ma ei soovi Sind hirmutada, kuid loodan, et minu elu kõige õudsem kogemus aitab vajadusel olla Sul veelgi teadlikum, paneb enda kodu ohutuse uue pilguga üle vaatama ning motiveerib väikelapse esmaabi teadmisi meelde tuletama või neid täiendama. Sellel lool pole süüdlasi, kuid kindlasti palju õppetunde meie kõigi jaoks. Äkki see õnneliku lõpuga lugu aitab ka Sinul ühe õnnetuse ära hoida!

„Loodan, et minu elu kõige õudsem kogemus aitab vajadusel olla Sul veelgi teadlikum, paneb enda kodu ohutuse uue pilguga üle vaatama ning motiveerib väikelapse esmaabi teadmisi meelde tuletama või neid täiendama!”

Kuidas laps peaks olema pärast kukkumist?

Meie 5-kuune beebi kukkus õnnetult sülest põrandale ning tal tuvastati haiglas koljuluumurd. Kui esimest korda arst seda ütles, olin omadega täiesti sassis ja ei saanud üldse aru, millest ta räägib. See sõna ise juba kõlab niivõrd õõvastavalt, ja kui veel mõelda, et see juhtus minu enda väikese beebiga… Oeh, seda katsumust ei soovi ma ühelegi lapsele ega tema vanemale!

Käis mats. Laps nuttis. Õnneks ei kaotanud ta teadvust. Kuskilt kuidagi meenus, et kannatanut liigutada ei tohi, kuid samas polnud ma selles ka päris kindel. Emainstinkt ütles siiski, et võta beebi sülle ja pane ta voodisse pikali. Meie suureks ehmatuseks hoidis ta pead kummaliselt ainult ühele poole. Teadmatusest ei osanud ma midagi arvata ega midagi kahtlustada.

„Tegelikult on ohutu asend lapsele külili! Kui väikelaps kukub, peaks ta rahulikult lamama. Sain seda kahjuks teada alles hiljem – esmaabikoolituselt.”

Kas ja millal kutsuda kiirabi?

Esimene mõte, mis pärast lapse kukkumist tekkis – laps ruttu riidesse ja haiglasse! Siis kuidagi murdosa sekundi jooksul sain aru, et miks minna ise haiglasse. Kiirabi tuleb kiiresti koju kutsuda (112!)! Ja nii ongi, et paanikas olles – eriti, kui see juhtub Sinu enda lapsega – ei pruugi Sa isegi mäletada, kuhu helistada. Rääkimata esmaabi andmise võtetest, mida kuulsid viimati ehk 10 aastat tagasi, enamasti siis kui autokoolis käisid.

„Meeldetuletuseks veelkord, et lastega seotud õnnetuste puhul tuleb ALATI kutsuda kiirabi. Kui Sul kasvõi korra käib peast läbi mõte, kas kutsuda või mitte, siis alati kutsu!”

Siinkohal vaieldakse ka kindlasti vastu, et tuleks ikkagi kainest mõistusest lähtuvalt otsustada, kas on alati tarvis kiirabi kutsuda, sest viimane saab ju niigi palju väljakutseid ning võib-olla minu valekutsung võib ohustada kellegi teise elu. Ent vastulauseks ütlen, kui tegemist on Sinu enda lapsega, siis parem saada üks peapesu kiirabitöötajalt, kui kutsumata jätmist terve elu kahetseda. Ema südamerahul ei ole hinda – emana teed seda, mida vaja!

„Parem saada üks peapesu kiirabitöötajalt, kui kutsumata jätmist terve elu kahetseda!”

Oluline teadmine pärast väikelapse kukkumist:

  • Hinda olukorda! Kukkumise puhul on ohtlik 2-kordne lapse pikkus ning juba 3-kordne lapse pikkus võib kukkumisel olla eluohtlik.
  • Tee kindlaks esinev vigastus.
  • Pane laps külili – see on ohutu asend, et miski kurku ei läheks.
  • Ava riided, et ta saaks paremini hingata.
  • Kui ta ei hinga, tee suust suhu hingamist.
  • Kui võimalik, hõika kedagi appi.
  • Helista 112! Jälgi juhiseid ja vasta küsimustele, ära vaidle ega nõua! See ainult venitab kiirabi jõudmist Sinu lapseni! Pea meeles, et kiirabiauto on juba teel ka sel ajal, kui dispetšer Sinuga suhtleb!
  • Püüa hoida last ärkvel!
  • Täida dispetšeri korraldusi!

Elu pikim ootamine...

Kiirabil oli tulla kõigest 7 kilomeetrit, ent ma ootasin 25 pikka minutit! Nojah, tipptund ka, aga siiski olid need minu elu kõige karmimad ja pikimad minutid. Lapse isa kirjeldas kiirabi tuleku ajal dispetšerile beebi olukorda ning mina hoidsin valust nutva beebi kätt. Kiirabibrigaad leidis eest karjuva beebi, pisarais ja paanikas ema ning täielikus šokis isa. Beebi nutt on sellises olukorras väga hea, sest siis ei kaota laps teadvust. Ja kuna õnneks beebi nuttis ja hingas, siis elustamist laps ei vajanud. 

„Beebi nutt on trauma korral hea, sest siis ei kaota laps teadvust!”

Haiglasse sõit oli kui õudusunenägu. Külmas kiirabiautos oli beebi igaks juhuks kinni mässitud, oksendas paar korda ning mina pidin teda samal ajal külili keerama. Oksendamine on raskemate peatraumade puhul tavaline! Kui me haiglasse jõudsime, siis patsutas üks kiirabitöötajatest mulle õlale ning lausus lohutavad sõnad – ja just seda üks paanikas ning südant valutav ema vajabki! Kuna beebide kolju on väga elastne, siis saime haiglast koju viienda päeva hommikul. Taastumine võttis aega neli nädalat. Õnnelik õnnetus, aga enam ei tahaks! Täna,  viis aastat hiljem, on minu pisibeebist sirgunud vahva ja terve tüdrukutirts ning tal on väikene venna, kelle eest ta armsasti hoolitseb 🙂

 

Mida õppida sellest õnnelikust õnnetusest? 

  • Hinda oma kodu ohutust. 100% beebikindlaks ei saa, kuid kindlasti saab praegusest rohkem ära teha. 
  • Beebi muutub iga päevaga aina tugevamaks ja hakkab omaette toimetama. Harju ka tema tugevama haardega ja ootamatute liigutustega.
  • Hoia silm peal diivanitel, laudadel, toolidel, vooditel, wc-pottidel. Beebid armastavad ennast voodist maha keerata ning kasvades ema südame tervist kontrollida, ronides igale poole, kuhu valvsa pilgu alt põgenedes saavad.
  • Mine TERVE PEREGA (sh hoidjate ja vanavanematega) esmaabikursusele, kui Sa seda juba teinud pole! Kohe! Päriselt ka! Ausalt, me olime ise nagu eile sündinud, sest sel hetkel, kui see juhtub SINU LAPSEGA ei mäleta Sa niikuinii mitte midagi – kuhu helistada, mida öelda, mida teha jne.  
  • Mis peamine: ole 100% kohal! Eriti kui beebi on kuskil kõrgemal, süles, mähkimislaual, voodis jne, kust ta võib kukkuda. Loomulikult annan endale ka aru, et 100% see võimalik pole.
  • Kui see minu teha oleks, siis esmaabi tunnid peaksid olema kohustuslikud juba lasteaias, koolist rääkimata!
  • Olles lapsevanem, käin ma iga paari aasta tagant esmaabi teadmisi värskendamas. MEIE, lapsevanemad, vastutame oma teadmiste ja oma laste eest!
30073991_2060010540706598_560815971_o
Pilt aastast 2018: emme ja issi on nüüd korduvalt käinud esmaabi koolitustel.

Kus oma teadmisi täiendada?

„Just pärast seda õnnetust läksime kohe terve perega esmaabikursustele! Kurb on see, et me enne isegi ei mõelnud sellele!”

Kahe väikese lapse vanemana tean, kui oluline on meile meie laste tervis! Sellepärast soovin Sinuni tuua ka elutähtsad esmaabi koolitused 

TÄHTIS! Nüüd ka järelvaadatavad just lapsevanematele mõeldud esmaabi e-koolitusted SIIN!

Kogemust jagas kahe lapse ema Mariliis.

Pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus. Millised ohud peituvad sinu kodus?

esmaabi, lapsed, ohud kodus

5 minuti lugemine. Autor Mariliis Lukk, 2 väikelapse ema.  Viimati täiendatud 13.01.2021

Pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus. Millised ohud peituvad sinu kodus?

Blogiloost saad teada, millised ohud peituvad Sinu kodus. 

Väga levinud on vanemate seas arvamus, et lapseea õnnetused juhtuvad eeskätt vaid väikelastega ning kui laps on juba sellest east väljas, hingatakse kergendunult ning lõdvendatakse järelvalvet. See on aga kahjuks viga. Ka näiteks nelja-aastane laps tunneb uudishimu ning võib vanemate keelust hoolimata alla neelata laokile jäänud patarei, kruvi või magnetiga pisiasja.

“Me kõik arvame, et minu lastega seda ju ei juhtu! Eesmärk ei olegi lapsi kasvatada nö. vati sees, kuid lapsevanemana peab alati andma endast maksimumi, et ennetada olukordi, mida on võimalik enamasti ära hoida,” ütleb väikelaste traumaennetuse “Aga Mina” ellukutsuja ja projektijuht Getter Toome. Ennetuskampaania “Aga mina loon lapsele turvalise kodu!” eesmärk on tõsta lapsevanemate ja last ümbritsevate täiskasvanute teadlikkust vigastuste vältimisest koduses keskkonnas. Kui ennetuskampaania aitab vanematel näha võimalikke kodus peituvaid ohte, siis esmaabikoolitus annab konkreetsed teadmised, kuidas pärast lapsega juhtunud traumat käituda ja mida konkreetselt teha. Lastele suunatud esmaabi koolitus on kindlasti must be igale lapsevanemale!

Kas teadsid, et:

  • Ligi pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus!
  • Mänguväljakud, spordi- ja puhkealad, tänavad ja maanteed on kõrge traumaohuga piirkonnad!
  • Turvaliseks võib pidada koole, lasteaedasid, sõimerühmi ja ujulaid (organiseeritud järelvalve).
  • Kõige enam juhtub õnnetusi lastega vanuses 0­­–4!
  • Peamisteks vigastuste liikideks on kukkumised, mürgistused, põletused!

Sa arvad, et sinu kodu on ohutu? Oled sa täiesti kindel?

Kodu kujunda ohutuks vastavalt lapse vanusele ja arengutasemele, ehk et roomava ja kõndiva lapse ohuallikad võivad erineda. Kodu ohutuks kujundamisel soovitan alustada maailma vaatamist lapse kõrguselt. See tähendab, et kui Sul on kodus roomav beebi, siis nii totrana kui see ka ei kõla, soovitan oma kodu läbi roomata. Ära põe – lapse ohutus on olulisim :)! Olen täiesti kindel, et leiad oma kodust nii mõndagi “huvitavat”. Ära peidetud pistikupesad, lahtised juhtmeotsad, suuremate laste poolt diivani alla kukkunud “aarded” jpm. 

Kas lapsega koos söögitegemine on tõesti ohtlik ja täiesti out?

Lapsega koos söögi valmistamine on ülioluline ja arendav tegevus ning kui suudad lapsi jälgida ja juhendada nii, et nad oskaksid ohte näha ja vältida, siis ei ole lapse kaasamises söögitegemisse mitte midagi halba ega ohtlikku. “Aga mina” projektijuht Getter Toome soovitab lastega rääkida ja selgitada, mida tohib ja mida mitte ning järgida mõningaid ohutusreegleid:

  • Hästi tavaline, et tehakse süüa laps puusal. Kuid siis teeb laps kiire liigutuse ja võib vee, kastme või muu kuuma asja endale (ja ka Sulle endale) peale tõmmata.
  • Kasuta tagumist pliidirauda, sest esimest on lapsel lihtsam katsuda!
  • Kuuma vee puhul veekeetjas või potis tekitab aur rohkem kahju kui kuum vesi ise!
  • Kasuta noa tera kaitset või pane teravad esemed ära kõrgemale!

Kas Sina teadsid, et lapsed osakvad avada “lapsekindlaid korke”?

Ükskõik, mida meile reklaamimaastikul ei kinnitataks, tuleks kasutada oma vanemlikku instinkti. Kui Sa näiteks avad ravimi lapse juuresolekul, siis ta näeb, õpib ja jäljendab seda. Lastel on suurepärane õppimisvõime! Kuna lastele mõeldud vedelad palavikualandajad on suurepärase magusa maitsega, siis lapsi lausa tõmbab nende poole.

Pea meeles järgnevat:

  • Ära ava ravimit lapse juuresolekul!
  • Olles ravimi avanud, ära jäta avatud pudelit lahtiselt. Pane kohe ära!
  • Vali apteegist pigem ravimid, mille pakend teeb “häält” (krabiseb vms). Nii on suurem tõenäosus, et kuuled, kui laps sellega askeldab.
  • Ka vitamiinid pane lapse silma alt ära. Väga tähtis! Kui laps on neid manustanud rohkem kui lubatud, siis vaata alati, kas seal sees on ka raud (Fe). Kui on, siis helista kohe kiirabisse!
  • Arvesta, et magusa ravimi puhul võib lapsel olla seos kommi või muu sarnase magusa tootega.
  • Pane ravimid lukustavasse kappi (ei pea otseselt väga kõrgel olema)!
  • Vaata kindlasti koos lapsega toredat lapse teadlikkust tõstvat Jussikese mürgistusennetuse multikat.

Mürgistusteabekeskuse infoliin on 16662 – salvesta see kindlasti endale telefoni! Infoliinile võid helistada ööpäevaringselt, mistahes mürgistuse või selle kahtluse korral. Helistada võid ka lihtsalt ennetamiseks! Ära karda küsida julgelt nõu! Helistamine on anonüümne ning kõne on kohaliku kõne hinnaga. Kõnele vastavad kogenud arstid ja õed. 

Siit leiad olulised esmaabivõtted lapse mürgistuse korral!

Kuidas kaitsta end sääskede ja last mürgistuse eest?

Kas teadsid, et enamlevinud sääsetõrjevahendid sisaldavad peamiselt N, N-dietüül-m-tolüamiidi ehk DEETi. See aine võib põhjustada nii närvisüsteemi kahjustusi kui ka ärritada nahka ja silmi. Sääsetõrjevahend kipub suvisel perioodil jääma nähtavasse, lapsele kättesaadavasse kohta. Hoia kindlasti ka sääsetõrjevahendit lukustatud kapis! Parimal juhul ära ostagi sellist vahendit, kus on eelpool nimetatud ained sees. 

Alternatiivid poest ostetud sääsetõrjevahendile:

  • Küüslauk – hea sääsepeletaja. Loodetavasti ei peleta kaaslasi eemale :)! 
  • Looduslikest sääsepeletajatest loe Bioneeri artiklist. TÄHTIS! Kuigi tegemist on looduslike vahenditega, hoia siiski ka need lastest eemale!
  • Kui pead sääsetõrjevahendit ostma, siis kasuta rulli, mitte aerosooli, sest laps hingab ka aerosooli endale sisse.

Kodu koristamine võib olla ohtlik!

Meie kodud on otsast lõpuni täis kemikaale, mille sisse võtmine, peale määrimine või sisse hingamine võib tekitada lapsele pöördumatut kahju. Palju on räägitud, et kodukeemia ja ravimid peaksid olema lapsele kättesaamatus kõrguses lukustatud ukse taga, ent vähestes majapidamistes see tõesti nii ka on. See on kurb, sest me vanematena justkui ootaks õnnetust, enne, kui tegudele asume. Ära enam oota! Su laps tahab elada!

Koristades järgi alati peamisi ohutusnõudeid:

  • Hoia puhastusvahendid alati enda ligi ja lapsest eemal!
  • Juhul kui kasutad kemikaale, vii lapsed võimaluse korral koristamise ajaks teise tuppa.
  • Vabane tühjadest kemikaalide pakenditest! Lastele meeldib nendega mängida.
  • Ära vala kemikaale originaalpakendist toidu- ja joogipakenditesse! Õnnetuse korral on vajalik lugeda, mida toode sisaldab.
  • WC-poti sees on lõhnastajad, mida lastele meeldib süüa, lakkuda jne.
  • Geelkapslid on vahvalt värvilised, meenutades lapsele närimisrõngast ning loomulikult soovib ta neid närida. Väikeste lastega peredes on mõistlik neist üldse loobuda.
  • Kapsleid (ka muid kemikaale) ära hoia pesumasina või prügikasti kõrval kättesaadavas kohas!
  • Ka ökotoodete manustamine võib olla ohtlik!
  • Kui kasutad kodus õhuvärskendajat, siis mõtle hoolega, kas seda üldse vaja on! Arvesta, et paljud allergiad pärinevadki õhuvärskendajatest tulevatest kemikaalidest.

Ent ka kõige hoolsamal jälgimisel võib ette tulla, et laps lakub pesuvee vahtu või hõõrub seepi silma. Sellisel juhul ära unusta, et vesi on kõige tavalisem esmaabi. Anna lapsele väikeste lonksudega juua! Silma sattumisel tuleb minimaalselt 15 minutit loputada. Ära tee järeleandmisi, sest kemikaal tuleb kindlasti maha loputada, muidu see söövitab.

Kas hoiad oma käekotis ka tablette ja münte? Käekoti sisu on väga ahvatlev Sinu lapsele!

Alati, kui laps silmist kaob, võin leida ta enda käekotist sobramas. Suurem laps otsib peeglit ja hügieenilist huulepulka, väiksemale jäävad alati pihku ilusad roosad tabletid. Need uudishimulikud silmapaarid tegid mulle üsna kiiresti selgeks, mida oma käekotis hoida tohin ja mida mitte. Kindlasti ei tasu kotis hoida ravimeid, sigarette (ka e-sigaretid on ohtlikud), meigitarbeid, patareisid jm nipsasju, mida laps võib vabalt alla neelata. Teadupärast uurivad ju pisikesed ilmakodanikud maailma läbi suukaudse kompamise. Ka bakteritest kihavad mündid leiavad tihtipeale tee lapse kõhtu.

Öösel on elekter odav, kuid sinu pere elu ja uus kodu on elektrihinnast palju kallimad!

Hästi mugav on panna ööseks nutiseade laadima või jätta kodumasinad järelvalveta tööle. Ei osata aga näha ohtu ning minnakse rahumeeli kodust ära või hoopiski magama. Ent kui elektrisüsteem koormatakse üle, võib tekkida tulekahju. Kui oled põlengu ajal kodust ära, on suur oht, et maja põleb maani maha. Kui aga heidad magama, võid ise sisse põleda. Näiteks tean juhtumit, kuidas ühe tubli pereema kodu maha põles, sest kasutas katkise voolujuhtmega teekannu, mis vooluvõrgus olles öösel põlema süttis. Või juhtumit, kus kuulsa Eesti fotograafi kodu põles maha, sest täis laetud drooni aku süttis kotis põlema. Selleks, et oleksid suurema kahju eest alati kaitstud, siis lisaks teadlikule käitumisele ja oma kodu hoidmisele veendu, et Sul on kodus olemas ka nii suitsu- kui vinguandur (gaasikütte puhul), tulekustuti ja -tekk.

Pea meeles:

  • Kodumasinaid kasuta ainult siis, kui ise kodus oled. Ära kasuta seadmeid öösel magades või kodust lahkudes, sest põlengu tekkides ei saa Sa kiiresti reageerida!
  • Mobiililaadija on sul kogu aeg seinas? Sellega suurendad tulekahju tekkimise riski.
  • Tahvelarvuti või telefon on padja all? Pole hea mõte, sest tulemus võib olla jahmatav.

Vaata näidiskodu ohtusid SIIT, kus tuuakse välja ohukohad, millele tavapäraselt mõeldagi ei oska. Kui tead ohtusid, siis oskad ka neid ennetada!

Kas oled veendunud, et Sinu lapsega koos olevad isikud on samuti ohtudest teadlikud?

Üks asi on tõsta enda teadlikkust, ent lapsed veedavad palju aega ka näiteks vanavanematel külas. Esmalt hari end ja seejärel hari inimesi, kes sinu lapsega palju koos on – lapsehoidjad, vanavanemad, sõbrannad! Esmaabikoolitus on heaks alguseks enda teadlikkuse tõstmisel. Lisaks prindi välja ja kleebi nähtavasse kohta – näiteks külmkapile ­– olulisimad häda korral vajaminevad numbrid.

Olulised numbrid olgu nii nähtavas kohas kui ka peas!

  • 112
  • 16662 (Mürgistusteabe Keskus)
  • Sinu kodule lähima haigla kontakt

Kus enda teadmisi täiendada?

Just pärast pisikese 5-kuuse Kristella koljuluumurruga lõppenud õnnetust (LOE LUGU SIIT) läks terve pere koheselt esmaabikursustele! “Kurb on see, et me enne isegi ei mõelnud sellele!” räägib väikese Kristella ema. 

Kahe väikese lapse vanemana tean, kui oluline on meile meie laste tervis! Sellepärast soovin Sinuni tuua ka elutähtsad esmaabi koolitused Pesapuu Perekeskuses (Peetri Keskus, Küti tee 4). 

Lisa saad lugeda järgmistest viidatud materjalidest:

Kuidas kutsuda kiirabi?

Kuidas kutsuda kiirabi?

112 HÄDAABI 

Kas Sina tead, kuidas anda esmaabi? Millal Sa viimati käisid esmaabi koolitusel? Esmaabi andmine algab kiirabi kutsumisest.

Kiirabi kutsumine – tundub lihtne, aga kriisiolukorras töötab Sinu aju teisiti – Sinu ratsionaalne ajupool võib sulguda ja Sa ei mäleta enam üldse, kuidas kiirabi kutsumine käis. Teen Sulle lühikese kokkuvõtte, mida tasub aeg ajalt ikka üle lugeda. 🙂 

Kiirabi kutsumine: 

  • Helista hädaabinumbrile 112 – kõne on kõigile tasuta. 
  • Mis juhtus? (nt. “avarii”, “vajus kokku” – kõige tähtsam probleem). 
    • Ära hakka pikalt rääkima, ole konkreetne!
    • Ole aus! 
  • Kellega juhtus? (mitu kannatanut, sugu ja vanus).
    • Pigem karda, kui kahetse. 
  • Millal juhtus (sekundid, minutid, tunnid, päevad jne)?
  • Kutse aadress? (linn/vald, tänav, küla, maja number, talu, korteri number, korrus, välisuksekood, hoovist, raskendatud sissepääs jms).
    • Mõtle ka sellele, et kui nt. teie tänaval on tõkkepuu, mis avaneb telefoniga, siis kui Sa samal ajal räägid kiirabiga, siis kuidas Sa saad värava lahti. 
  • Kontakttelefoni number (aadressi täpsustamiseks, kannatanute abiandmise juhendamiseks). 
    • Dišpetser näeb sinu telefoni numbrit, kuid ta tahab kinnitust, et see on õige kontakt number. 
  • Ära pane toru hargile enne, kui dišpetser on lubanud. 
  • Ära lahku abivajaja juurest ja hoia telefon käepärast, et kiirabi saaks vajadusel Sulle tagasi helistada.  
  • Kui abivajaja seisund muutub oluliselt (paraneb või halveneb veelgi), helistage uuesti 112.

Allikad: 

Uljana Šhatalov koolituse materjalid

https://www.terviseamet.ee/et/valdkonnad/tervishoid/kiirabi

Esmaabi koolitused toimuvad Rae vallas Peetris ja Viimsi Huvikeskuses. Soovi korral telli esmaabi koolitus enda soovitud sihtkohta meilt! Rohkem infot koolituste toimumise kohta leiad siit.

Seotud esmaabi lood:

5 kuune beebi koljuluumurruga – Kristella kukkumise lugu. 

Pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus. Millised ohud peituvad sinu kodus?

Õnnetus ei hüüa tulles. Või siiski?

Mina päästan ELU! – Mr. Beani esmaabi andmas. 

Mina päästan ELU!

Viimati täiendatud 03.03.2020

MINA PÄÄSTAN ELU! 

Mr. Bean on naerutanud aastakümneid inimesi oma tobenaljakate lugude ja äpardustega. Kas oled näinud teda esmaabi andmas? Kui ei ole, siis vaata videot Mr. Bean esmaabi andmas. 

Kas siin on tegemist kohatu naljaga või ei, seda otsustab igaüks ise. Mõte, mis ma soovin Sulle edasi anda, on aga see, et jättes kõrvale kogu koomilisuse, kas sina tead, kuidas meest aidata? Mida teha esimesena? Kuidas teha kunstlikku hingamist? 

Vaata järgi ja peatu korraks. Kui täna peaks Sinu silme all juhtuma õnnetus, kas Sa oskad päästa kellegi elu? Kas sa tead, kuhu helistada? Kas Sinu lapsega koos olevad kõige lähedasemad teavad, kuidas esmaabi anda? Mida teha õnnetuse korral? Sealhulgas ka Sinu vanavanemad, lapsehoidjad, sõbrannad jt. 

[contact-form-7 404 "Not Found"]

Kui Sa tunned, et soovid paremini osata kui Mr. Bean, siis esmaabi koolitus väikelaste vanematele on sobiv koht, kus neid teadmisi täiendada. Hoia silm peal meie kodulehel ning näeme järgmisel esmaabi koolitusel Viimsi Huvikeskuses 22. märtsil 2020 ning Pesapuu Perekeskuses 15. märtsil 2020 (Peetri Keskus, Küti tee 4). 

Loe lisaks meie blogist:

5 kuune beebi koljuluu murruga. Kristella kukkumise lugu. 

Pooled lastega seotud traumadest juhtuvad kodus. Millised ohud peituvad Sinu kodus?

Õnnetus ei hüüa tulles. Või siiski?