Warning: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /data05/virt69679/domeenid/www.pesapuuperekeskus.ee/htdocs/wp-config.php:84) in /data05/virt69679/domeenid/www.pesapuuperekeskus.ee/htdocs/wp-content/plugins/sellkit/includes/contact-segmentation/contact-data-updater.php on line 114
Blogipostitus Archives - Pesapuu Perekeskus Skip to content
Seksuaalkasvatuse blogipostitus

5 minuti lugemine. Blogilugu on koostatud oktoobris 2020 toimunud veebiloengu Lapse seksuaalne areng – kuidas vanemana seda toetada? põhjal. Loengu viis läbi Kristina Birk-Vellemaa, kes on Eesti seksuaaltervise ja -hariduse ekspert ning noorsootöötaja. Kokku kirjutas Mariliis Lukk, kes on kahe väikelapse ema. 11.03.2021

Mis on seksuaalkasvatus?

Kui mu lapsed paariaastased olid, siis puutusin lapse seksuaalkasvatuse teemaga juba otseselt kokku, eriti pärast poisi sündi, sest need käed kippusid ikka seal allpool olema. Kui praegust põlvkonda on õpetatud enamasti oma keha häbenema, siis hakkasin uurima, et ega ometi tänapäeval nii pole. Minu õnneks selgus, et käitun õigesti, kui ei keela lapsel end katsuda ning selgitan juurde, et see on normaalne ja seda võib teha. Suuremale lapsele lisaks juba selgitusena, et teeme seda siiski privaatselt.

Siiski näen aeg-ajalt hirmunud vanemate postitusi või artikleid meedias, et midagi väga hullu on teoksil, sest juba lasteaedades hakatakse rääkima lastele seksist. Sellised valearusaamad ja hirmud tekivad enamasti teadmatusest, oma põlvkonna kogemustest ning liigsest emotsionaalsusest teemasse mitte süüvimisel.  Hirm, et seksuaalkasvatus tõukab noori varasemalt tegudele ei vasta tõele. 

 

SEKSUAALKASVATUS EI OLE SEKSIÕPETUS!!!

 

Seksuaalkoolitaja Rita Holm kirjutab, et seksuaalkasvatus on erapooletu, eale ja arengutasemele vastav õpetus ja toetab lapse normaalset arengut. Lapse inimõigus on saada seksuaalkasvatust. Inimene on seksuaalne sünnist kuni surmani.

Paljude uuringute alusel ei alusta koolis laiapõhjalist seksuaalkasvatust saanud noored seksuaalelu varasemas eas, vaid see hoopis lükkub edasi hilisemasse ikka ja vähendab ka seksuaalsete riskide võtmist, mille tagajärjeks on suguhaigused või soovimatu rasedus.

Seksuaalkasvatuse eesmärkideks loetakse järgmist:

  • Hea seksuaaltervis
  • Piisav info seksuaalsusest
  • Arusaama juurdumine, et seksuaalsus on positiivne ja selle üle võib ise otsustada 
  • Laps teab oma õigust saada õiget infot 
  • Lapse igakülgne heaolu ja turvalisus

Allikas: https://feministeerium.ee/miks-toetada-seksuaalkasvatust-juba-varases-eas/

 

Kuidas lapsele seksuaalsusega seonduvat teadlikult seletada?

See vestluste vestlus lapsega – kõik teavad, millest jutt käib. Ikka sellest, et „kust lapsed tulevad“.

Kui sa tunned, et laste seksuaalse arengu teema teeb sind natuke närviliseks ning tekitab judinaid, siis hinga sügavalt nina kaudu sisse, kohe nii korralikult kopsud täis, sulge rahulikult silmad ja puhu aeglaselt suu kaudu välja. 

See on normaalne, kui see teema tundub piinlik, ent tegelikult ei ole mingit põhjust ebamugavust tunda. Ausalt. Paljud väikelaste vanemad tunnevad laste seksuaalkasvatuse teemade suhtes nõutust või isegi häbi ning ei oska kuidagi teemat käsitleda. 

Seda sel põhjusel, et seksuaalsusest rääkimine on meie ühiskonnas jätkuvalt tabuteema. Kui meie, lapsevanemad, pole sellist õpetust saanud, siis kuidas me saaksimegi oma lastele õpetada tänases maailmas turvalist ja teadlikku seksuaalkasvatust.

 

Mida tähendab seksuaalsus?

Alustuseks tasub mõelda, mida üldse tähendab sinu jaoks sõna seksuaalsus. Tundub nagu kerge küsimus, aga pähe kerkib vaid abstraktne kujutis ning ehk märksõnapilv, kus kerkivad esile sõnad nagu keha, kirg, armastus, aga ka alastus, ebamugavus, piinlikkus – igaühel erinevad sõnad, kuna seksuaalsus on väga mitmekesine. 

Mina olen oma värvidega isemoodi isiksus, sina oled oma värvidega isemoodi, ja samas on meil ka ühisosa, kuid me oleme alati indiviidid, täiesti ainulaadsed inimesed. Seda on oluline mõista, sest ka seksuaalsuses oleme me kõik erinevad.

Seksuaalkasvatusel on sees sõna seks ja jääb mulje, et see on justkui seksimise õpetus või kasvatus. Tegelikult räägitakse seksist vastavalt arengutasemele ja kindlasti ei kuulu see väikelapse seksuaalkasvatuse juurde. 

Kui me räägime seksuaalkasvatusest, siis see on eelkõige väärtuskasvatus, inimeseks olemise õpetus. Ta haarab endas tundeid, soorolle, suhete teemasid ja minapildi teemat. See on tegelikult inimeseks olemise kasvatus ja seksuaalsus on inimeseks olemise juures väga oluline komponent – ehk aitab selline seletus selle teemaga seotud pinget maha tõmmata.

Seksuaalkasvatusel ei ole õppekava. See on see, mida teeme lapsevanemate, õpetajate ja treeneritena iga päev. Kasvatus on eeskuju, seal ei ole teadlikku eesmärki, kuid me anname oma käitumisega lastele infot edasi.

Alustada tuleb sellest, et lapse seksuaalkasvatus erineb täiskasvanu omast. Lapse puhul on see seotud tema keha arenguga, kuidas ta õpib kehtestama enda piire, austama teiste piire ja kuidas ta näeb ennast positiivses peeglis (kehapositiivsus). Seksuaalse arengu astmed on erinevad ning neid läbitakse erineva kiirusega. Selles protsessis on läheduse ja kiindumuse kogemine väga oluline, samuti inimsuheteks vajalike oskuste õppimine, oma kehaosade leidmine, keha eest hoolitsemise harjutamine. 

Lapse puhul on oluline eneseväärikustunde arenemine – seda annavad turvalised puudutused ja lähedus. 

Oluline on tunnete kogemine: hea tunne annab naudingu, kuid sellega ei tohi kaasneda pisendamist ega häbistamist. Sallivus ja võrdsus, nii iseenda suhtes kui ka teiste, on baasväärtused, mida lastele edasi anda. 

 

Kuidas vanemana oma last seksuaalkasvatuse teekonnal toetada?

Selleks, et teadlikult ja turvaliselt oma last toetada nendes teemades, peame me esmalt alustama iseenda teadmiste suurendamisest. Siinkohal toon Sulle ülevaate lapse seksuaalsee arengu vanuse järgi, selleks, et teaksid, mis teemad mingis vanuses on päevakorral ja eakohased. Näiteks ei ole eakohane rääkida 3aastasele seksuaalvahekorrast ja -aktist, kuid näiteks 12aastasega on see juba vägagi mõistlik vestlus. 

 

2-3aastaste laste seksuaalne areng

Sellises eas lastel on palju küsimusi elunähtuste suhtes, nad tajuvad, et inimesed on erinevad, et lapsed on erinevad. Näiteks võivad nad ootamatult poejärjekorras või õhtusöögilauas peale mõtlikku pausi küsida selle kauakardetud küsimuse, kust lapsed tulevad

Vanemana tasub end maha rahustada ja teada, et see on täiesti eluterve küsimus, sest lapsed hakkavad tajuma mõisteid enne ja pärast – neid ei huvita seksuaalakt kui selline (millele enamik vanemad esmalt mõtleb), vaid kus ma enne olin.

Selles vanuses tuntakse oma keha vastu huvi, tahetakse alasti olla. Lapse jaoks on paljalt olek normaalne, ta tunneb ennast vabalt ja hästi. Kogu keha on hea, ükskõik milline see keha on.

See on normaalne, kui laps uurib oma suguelundeid. Küll aga tuleb lapsele selgitada, mis on avalik, mis on privaatne – oma suguelundeid ei uurita avalikult, seda võib teha oma voodis või näiteks vannis. See on täiesti lubatud, aga seda tuleb teha privaatselt.

Väikelastel on tavaliselt suur vajadus kehalise kontakti järele, et sellegipoolest oleks hea nende käest enne küsida, kas ma võin sind kallistada, pai teha või kas sa tahad mind kallistada – see annab lapsele signaali, et tema keha on tema oma ja luba küsida kellegi puudutamiseks on täiesti normaalne. 

Praegu me näeme põlvkondi inimesi, kelle jaoks tundub seksuaalse sisuga tegevusteks loa küsimine tobe, et see võtab justkui ära müstilisuse ja flirdi. Kuid seksuaalvägivald ei ole ju sugugi seksikas ega müstiline. Seksuaalvägivalla probleemi puhul aitabki ennetus, mis hakkab seksuaalkasvatusest, mis on omakorda väärtuskasvatus.

 

4-6aastaste laste areng

Koolieelse lapse seksuaalse arengu käiguks on avastus, et oma keha puudutamisega kaasneb heaolu, rahu, rõõm. Lapsevanemad küsivad tihti, et minu laps rahuldab ennast, mis ma tegema peaksin? Seda nimetatakse unnutamiseks, mis ongi eneserahustamine, ent laps ei otsi seksuaalset rahuldust – ta tahab lohutust, rahustamise tunnet. See on loomulik, lihtsalt jällegi seletada, et oma isiklikke kohti võib omaette katsuda. 

Tee ise seksuaalsusest juttu. Paku lähedust. Sellises eas lastele tuleb õpetada tunnete nimetamist ja valitsemist – kuidas me lapsevanematena ise seda teeme. Pea meeles: lapse tunded on sama tähtsad kui täiskasvanu omad. Ära tõrju ega arvusta.

Selles vanuses on juba kindel teadmine bioloogiliselt soost – millised peaksid olema tüdrukud, millised poisid? Õnneks on sellist kastitamist vähemaks jäänud. Tekivad oma sõprussuhted ja armumised. Avastatakse enda ja teiste keha mängude kaudu. Mängitakse lapsevanemaid, arsti. Mida vanemaks nad saavad, seda salajasemalt nad neid mänge mängivad, sest nad saavad aru, et need tegevused tekitavad teatavad reaktsioone. Lapsevanemana peab toonitama, et kõik peab olema vabatahtlik – turvalisuse kasvatus, õigus öelda ei. Neid mänge mängides ei tohiks olla suurt vanusevahet, muidu nad ei ole võrdsed mängupartnerid.

Tegelikult kui me hakkame mõtlema, siis laste huvi selliste teemade vastu on täiesti loomulik –  see on lastele sama, miks sügisel lehed langevad või kuidas busse tehakse. See on lihtsalt elu. Meie täiskasvanute jaoks tähendab seksuaalsus midagi muud.” Kristina Birk-Vellemaa 

 

7-9aastaste laste areng

Näita oma armastust, räägi tunnetest ja suhtu lapse tunnetesse tõsiselt. Oluline on ka täiskasvanute omavahelise läheduse väljendamine: kallistused, põsemusid, kaisus olemine.

Väga oluline on anda lapsele infot murdeea kohta. Hügieenisidemed, tampoonid, menstruaalanumad võiksid olla lastele nähtaval ja neist võib lastele rääkida, et neil ei oleks nendega seoses valehäbi ega piinlikkustunnet. Seda nii poiste kui tüdrukute kasvatamisel. Tuleb austada nende piire, kui nad ei taha enam avalikult riietuda ja tunnevad end teiste juuresolekul alasti olles halvasti.

 

Internetiturvalisus

  • Piltide, videote, info postitamine

Juba noorest east peale tuleb selgitada internetiturvalisust – mis internetti läheb, see sinna jääb ning ilma loata ei tohi pilte teha ega jagada. 

Kui laps näeb seksuaalset vägivalda või pornot, siis on oluline selgitada, et see ei ole reaalne täiskasvanute vaheline suhe, vaid väljamõeldis. Pigem uurida, kus ta seda nägi, mitte last häbistada. 

  • Minu keha piirid

Kindlasti peab rääkima, et on olemas inimesi, kes ei soovi lastele head. On selliseid inimesi, kes soovivad nende keha seksuaalselt katsuda, nende suguelundeid puudutada ja tahavad neid endaga kaasa meelitada. On oluline sellest rääkida, et lapsed tunneks taolise olukorra ära ning oskaks tegutseda. 

  • Laps peab teadma, et ta ei pea saladust hoidma

Lapsed peavad teadma, et neil ei ole saladuse hoidmise kohustust ning nad ei tohi kaasa minna. Kui laps liigub juba omapäi, siis on hea kokku leppida mingi koodsõna, juhuks kui ka keegi võõras ütleb, et ema või isa saatis järgi, siis peab ta teadma koodsõna.

 

10-11aastaste laste areng (eelmurdeiga)

See on murdeea algus, eriti tüdrukutel. Ja selles vanuses peab neil juba olema teadmine, mis on murdeiga ja mis nende kehaga toimub, et neid ei ehmataks vinnid, menstruatsioon, iseeneslikud seemnepursked. Selles vanuses on neil suur infovajadus ning tähtis on, et neil oleks see info olemas. 

Küsimused nagu „kas ma võin oma sõbraga abielluda?“ on ideaalseks alustuseks vestlusele armastusest ja sotsiaalsetest normidest – sugulasega ei ole hea mõte abielluda, ent samasooliste vaheline armastus on täiesti tavaline. Mis peamine – see on igaühe enda asi.

Selles vanuses nad võrdlevad end teistega, mõõdavad oma mõõtusid, vaatavad teiste keha. Muututakse tundlikumaks oma keha kohta tehtavate märkuste suhtes. 

Oluline on ka see, kuidas me ise teiste keha täiskasvanuna kommenteerimine – kõik see jääb lastele väga silma ning võib tekitada alateadlikke enesepiiranguid, mis omakorda võib viia toitumishäirete tekkimiseni. On oluline selgitada, mis on modellindus ja kuidas sotsiaalmeedia toimib – teha selgeks, et need on moonutatud pildid. Tuleb rõhutada, et ei ole ühte ideaalset keha, seda lihtsalt ei eksisteeri, kõik kehad on ilusad. 

Kuidas edasi?

Nagu ka eelnevalt mainitud, siis oluline on saada esmalt üle iseenda hirmudest ning häbist, selle teemaga seoses. Teadlik seksuaalkasvatus suurendab usaldussuhet ning pakkudes talle turvalist lapsepõlve. Siis ei tule enam ka pune põskedele, kui laps küsib selle „kust lapsed tulevad“ küsimuse ning saad talle täiesti neutraalselt ja eluliselt rääkida päris elust.

 

Kui soovid end teemaga turvaliselt rohkem kurssi viia, siis toimub 15. aprillil laivis ning hiljem järelvaadatav veebiloengLapse seksuaalne areng – kuidas vanemana seda toetada peamiselt 0-10eluaasta kohta, kuid katame põgusalt ka teemad kuni 18.eluaastani.

Teadlikult digimaailmas

3 minuti lugemine. Autor Mariliis Lukk, kahe väikelapse ema. Viimati uuendatud 22.01.2021.

 

Lapsed ekraanide taga

Minu kui lapsevanema jaoks on üsna šokeeriv teadmine, et iga viies alla 3-aastane mudilane Eestis kasutab iga päev nutitelefoni! Kas oled kunagi mõelnud, kui palju Sina kasutad päevas laste ees erinevaid ekraane? Võime ju jaanalinnu kombel peitu pugeda ja reaalsest vastusest kõrvale hiilida, ent vanematena teame, kuidas lapse klotsimängu jälgitakse tihtipeale nutitelefonis aega veetes, kuidas päeva alguses haaratakse esimesena puldi järgi või kuidas krabisevate paberlehtede asemel libistatakse sõrmega üle tahvelarvuti ekraani. Harvad pole ka juhused, kui söögilauda võetakse kaasa ka pakilised tööasjad.

Juba aastase lapse pilku köidavad ilusates värvides helendavad ekraanid. Igal võimalikul hetkel näpatakse laokile jäänud telefon või televiisoripult ning proovitakse erinevaid nuppe vajutades matkida helistamist või teleripildi vahetamist. Lapsed on supermatkijad, ent siin peitub ohukoht. Jäljendamine ei ole veel õppimine! 

Alla 2-aastastel lastel ei ole ekraane tegelikult üldse vajagi, sest nad ei ole vaimselt ja füüsiliselt küpsed neid kasutama. Nemad õpivad läbi reaalse elu ja tunnetamise. Väikelaste matkimist on küll imearmas vaadata, ent suuremaks saades soovivad nad juba multikaid vaadata, klaviatuuri klõbistada, nutitelefoniga mängida, mängukonsoolidega aega veeta ning õige pea ongi kogu laste vaba aeg täidetud ekraanidega.

Oluline on lapsevanemana jälgida, kuidas ja kui palju me nutiseadmeid kodus kasutame!

„Alla 2-aastastel lastel ei ole ekraane üldse vajagi, sest nad ei ole vaimselt ja füüsiliselt küpsed neid kasutama. Nemad õpivad läbi reaalse elu ja tunnetamise!“

Lastevanemate hirmud – kas nutiseadmed on lastele kasulikud või kahjulikud?

Aastaid väikelaste digikäitumist jälginud Elyna Heinmäe (endine Nevski) on öelnud: “Ma võin leida kümme uuringut, mis ütlevad, et nutiseade on hea, ja kümme uuringut, mis ütlevad, et nutiseade on halb. Seade iseenesest ei ole hea ega halb.“ 

Meie, lastevanematena, oleme vastutavad sõbraliku ekraanikultuuri loomise eest koduseinte vahel. Kodu meediarikkus ei ole hea põhjendus, miks laps nii palju ekraanide taga aega veedab. Lapse ümberkäimist nutiseadmetega mõjutab ikkagi vanema enda eeskuju ja käitumine. Just nii nagu jälgime oma toitumist ja liikumist, tuleks jälgida ka ekraanide kasutamist, sest see on suur osa meie ja meie laste elust.

„Meie, lastevanematena, oleme vastutavad sõbraliku ekraanikultuuri loomise eest koduseinte vahel! Lapse ümberkäimist nutiseadmetega mõjutab ikkagi vanema enda eeskuju ja käitumine.“

Kuidas juhendada last, kui oled lubanud tal kasutada ekraane?

Heinmäe rõhutab: „Sa ei pea ennast tundma halva lapsevanemana, kui otsustad talle anda nutivahendid. Ja ei pea ennast tundma süüdi, kui otsustad, et ei anna lapsele nutivahendit. Samuti ei pea kartma, et laps jääb siis millestki ilma või jääb teistest maha. Aga kui lubad, siis kindlasti ole tähelepanelik, missugust eeskuju sa ise annad ja missugust eeskuju annavad pereliikmed. Kas ja kuidas last juhendatakse nii kodus kui ka lasteaias-koolis.

Nii nagu saab asendada karamellikommi tervislikuma maiusega, on olemas ka head nipid ja trikid, mis aitavad nutiekraani kasutamist kavalat suunata. 

Laias laastus võib välja tuua 6 strateegiat, kuidas juhendada last, kui oled lapsel lubanud kasutada ekraane. Sageli kasutatakse neid ka kombineeritult.

  •   Aktiivne juhendamine. Lapsega suhtlemine ekraani kasutamise ajal. Vahet pole, kelle käes on seade, me jagame ühist meediakogemust.
  •   Keelav juhendamine. Piirad seadme kasutamise aega ja sisu. Näiteks mingid videod on keelatud.
  •   Kooskasutamine. Oled lapsega koos, aga ei jaga temaga kogemust. Ta vaatab telekat või istub auto tagaistmel ja ei sega. Lihtsalt aeg-ajalt jälgid last, aga ei sekku tema tegemistesse.
  •   Seirav juhendamine (supervisioon). Teed ise süüa ja aeg-ajalt kiikad, mis ta teeb seal.
  •   Monitooriv juhendamine. Pärast vaatad, mida ta on seal teinud.
  •   Tehniline juhendamine. Kasutad parooli, näpukoodi, äppe.

Millega asendada ekraan väikelastega peredes? 

Kuna nutiseadmeid kasutatakse kõige rohkem poes, kodus, autos, siis vanematena saame ära teha eeltöö ning mõtelda lastele ekraani järgi haaratavateks hetkedeks välja nii-öelda asendustegevused. 

Mina olen arvamusel, et lapsevanemaks olemine ei ole kulgemine –­ laste söötmine, riietamine ja ohtude eest hoidmine – vaid ka pidev enese arendamine, ületamine ning üllatamine oma loominguliste oskustega. 

Selleks, et minu väikeste lastega peres oleks vajadus ekraani järgi minimaalne, olen teinud lastele meisterdamise ja joonistamise karbid, välja otsinud lihtsamad väikelaste pusled, kaardi- ja lauamängud nagu näiteks memoriin, must notsu ja reis ümber maailma. Autos loendame numbreid, laulame, räägime väljamõeldud muinasjutte jpm. Poes aga piiksutame üheskoos oste. 

Aeg on mulle imehästi näidanud, et nii, kui tekib igavus, haaratakse puldi järgi, vaadatakse kurbade silmadega otsa ja küsitakse luba multikateks. Päevadel, mil olla vanemana tõeliselt kohal, ei tule multikad lastele mõttessegi!

„Kuna nutiseadmeid kasutatakse kõige rohkem poes, kodus, autos, siis vanematena saame teha ära eeltöö ning mõelda lastele kõige enam ekraani järgi haaratavateks hetkedeks välja nii-öelda asendustegevused.“

 

Mida teha, kui Sinu varateismeline tahab nutiseadet, sest sõpradel ju on?

Kui otsustad, et annad oma lapsele nutiseadme, siis ära jäta teda sellega üksi. Jälgi lapse reaktsioone­ – kas ta läheb sellest käima, kas teda on raske sealt pärast välja saada. Nii saad infot selle kohta, kuidas ekraanid lapsele mõjuvad. Tuleks jälgida, et laps ei oleks ekraani ees terve päeva, vaid tuleb teha kokkuleppeid, neid harjutada ja meelde tuletada.

Meediapaast

Kui meediakasutus läheb ikkagi üle piiri, siis tuleks teha meediapaast, et saada oma laps nii-öelda tagasi. Ärge võtke seda kui sõtta minekut, vaid lähenege rahumeelselt. 

Kui kokkulepet teha 7-aastasega, kellel on seni olnud vaba ekraaniaeg, siis tuleb sellest kindlasti sõda. Ta ei taha oma vabadust ära anda. Sellisel juhul leidke koos lapsega lahendus, tehke mõlemale poolele sobiv kokkulepe. Et selliseid sõjaolukordi ära hoida, tuleks lastega hakata tegema ekraaniaja kasutamiseks kokkuleppeid juba võimalikult vara, ka juba alla kolme aastaste lastega.

„Kui meediakasutus läheb üle piiri, tuleks teha meediapaast. Ärge võtke seda kui sõtta minekut, vaid lähenege lapsele rahumeelselt.“

 

Mõttekoht!

Lapsed näevad silmadega ja kuulevad kõrvadega, olles meie väikesed peegelpildid. 

Kui miski meile ei meeldi, tuleks eeskätt otsa vaadata endale. 

Kas ma saan midagi enda juures muuta, et mul oleks lapsega rahumeelsem suhe? 

Kui laps sööb palju magusat, siis jäta need kommikotid ostmata. Kui laps veedab palju aega nutimaailmas, siis jäta oma kohustused tööpostile ning naase koju eeskätt mõttega, kuidas saaksin järele jäänud tunnid lapsega koos kvaliteetselt aega veeta. 

Kui me ei suuda enda halbadest harjumustest ise lahti öelda, siis ei järgi meie seatud reegleid ja piirangud ka meie lapsed!

 

 

Kui soovid rohkem teada saada, kuidas saaksime vanematena asju paremini teha, et kodune õhkkond oleks ilma pidevate nutisõdadeta – rahulikum ja stressivabam – siis osale kindlasti Elyna Heinmäe „Teadlikult digimaailmas“  järelvaadatavatel veebikursustel! 

Blogilugu on koostatud 2019. aastal salvestatud podcasti põhjal koos Elyna Heinmäega (end. Nevski). Podcasti leiad siit