“Miks kiirustamine on ajaraisk?” Grete Arro

Kas me soovime olla oma lastele eeskujuks kui kiirustav täiskasvanu? Või tahame olla hoopis midagi rikkalikumat – inimene, kes oskab nii kiirustada, süveneda, puhata kui ka niisama molutada? 

Ja kas Sina tead, kust see kiirustamine tuleb? Miks Sina kiirustad? Et hoida elu toimimas, ongi see täis pidevat askeldamist. Lisaks on meil on uskumus, et korralik inimene peabki kogu aeg midagi tegema ja niisama ei vedelda. Samuti on meil välised mõjutajad – peame olema õigeks ajaks koolis, tööl vms.

Mida õppiv ja leiutav aju tegelikult vajab?

Millise keskkonna me loome enda ümber nii endale kui oma lastele – kas sellise, kus saab õppida ja leiutada või hoopis sellise, kus seda ei ole võimalik teha? Aju vajab aeglast olemist, sest mälu talletab siis paremini. Infokillud, mis meieni jõuavad peavad olema pärast kättesaadavad ja lisaks paindlikud ehk ülekantavad erinevatesse uutesse olukordadesse. Kiirustades ei saa infole need tunnused tekkida ning seetõttu me neid ei mäletagi hiljem.

Kiirustades õpitud info ei jõua meie pikaajalisse mällu. Pikaajalisse mällu jäämiseks on oluline, et näiteks kui räägid õpitu kellelegi edasi, siis aju töötab kaasa info läbitöötlemisel ehk sa meenutad mingit infot unustamise tagant. Unustamine aga võtab aega ehk õppimiseks proovi loengus kuuldud infot paar päeva pärast loengut proovi oma pikaajalisest mälust kätte saada. Mälu on vaja õpetada sisu otsima pikaajalisest mälust ehk meenutades hakkab õppimise funktsioon tööle. 

Aeglusega anname ajule märku, et see, mida meenutame pausi järel, on oluline ning on vajalik seetõttu püsivaks teadmiseks muuta. Seepärast on hea selle asemel, et õppida pikalt jutti, hoopis venitada õppimine pikemale ajale. Siis saab aju vahepeal puhata ning kui aju puhkab, saavad erinevad ühendused ajus aktiveeruda. 

Oled sa olnud olukorras, kus oled kellelegi mingit asja 100 korda öelnud aga ikka talle ei jää meelde? Selle põhjuseks ongi see, et inimesel endal ei teki seda teadmist pikaajalisse mällu, vaid Sina iga kord ütled talle seda ehk tal pole vajadust seda endale mällu jätta. Aga mis siis töötaks? Lahenduseks on meenutada, et mis asju ma pidin meenutama 🙂 Näiteks ütle, et proovi meenutada, mis asjad pidid kooli kaasa võtma. Ehk ära ütle ette, mida laps pidi tegema või kaasa võtma, vaid aita tal endal seda meenutada. 

Üks hea nipp on “Stop and think” võte – tee ukse juures paus enne, kui välja astud. Tee endale näiteks nimekiri, mida pead alati poodi minnes kaasa võtma ehk alguses võiks olla nimekiri, kuid hiljem juba saad meenutada nimekirja peast. Nimekiri võiks olla “sinu sees”.

Kuidas õpime uusi kontseptsioone?

Kuidas aru saada asjadest, mis tunduvad keerulised? Ka siin on aja võtmisel (aeglusel) oma roll. 

  • Mõtle õpitu üle järele – see tekitab uusi seoseid.
  • Teadmise arenguks on vaja aega, nii et kiirem lahendus ei pruugi alati hea olla. See, mis on kiire, ei pruugi alati olla tõhus. 
  • Mõtlemiskogemus tekib siis, kui on keerulised ülesanded, millele ei ole lihtsaid lahendusi.
  • Õppimise ajal on vaja ka vigu ja eksimist – see õpetab. Hätta jäämise või vea tegemise hetkel toimub uue teadmise õppimine läbi vea analüüsi. 
  • Pikaajaline õppimine programmeerib sisse ka eksimisi ja seega tõhusamat õppimist. Kiirel õppimisel ei osata teadmisi uutes olukordades rakendada.

Tõhusa õppimise alustingimused

Õppija aju on aktiivne

Õppija konstrueerib uue teadmise oma peas

Õppija mõtlemine on tehtud nähtavaks –

toimub pidev mõtete sõnastamine, suhtlemine, arutelu, vaidlus

Õppijal on ülesanded, mis võimaldavad teha vigu, et ta saaks neid vigu analüüsida

Ülesanded on mõtlemisele pigem väljakutsuvad-keerukad, kui lihtsad

Õppija teadvustab, et ta peaks oma intuitiivseid arusaamu ja ideid pidurdama

Õpisituatsioonis puudub igasugune stress, hirm, pinge või ärevus

Läbimurdelised ideed ja laiskus

Molutamine – see on see aeg, kui sa teadlikult oma peaga ei tööta ja uut infot peale ei saa. Siis võivad sinu peas tekkida mõtted, mis lahendavad mingi probleemi. On vajalik rohkem võtta aega, kus me otseselt ei tee midagi, siis saavad head mõtted tulla.

Meie pea saab töötada kahes režiimis – keskendunud mõtlemine ja molutamine. Me ei saa olla kahes režiimis korraga. Keskendunud mõtlemine on see, kui sa tead, kuidas asja lahendatakse. Molutamine ehk hajusmõtlemine on siis, kui meil on probleem, aga me ei tea, kuidas seda lahendada ning just see seisund on mittestandardsete lahenduste leidmise protsessis oluline.

Artikkel on kirjutatud Grete Arro 05.07.2022 toimunud veebiseminari “Miks kiirustamine on ajaraisk?” põhjal.

Juulis räägime kogukonnas “KUIDAS TEADLIKULT PUHATA?”. Veebiloenguid viivad läbi hariduspsühholoog Grete Arro ning tööõnne uurija, koolitaja ja konsultant Tiina Saar-Veelma.

Vaata emadele ja naistele mõeldud virtuaalse kogukonna "Õnnelik naine, õnnelik ema" kohta siit

"Õnnelik naine, õnnelik ema" virtuaalne kogukond

“Hirmude ja takistuste ületamine” Katre Kulbok, 28.06.2022

Mis hirmud on Sinul? Mis takistusi Sa endale maha müüd?

Hirmud on lood meie sees ning nende lugude eesmärk on meid kaitsta. Need on evolutsiooniliselt meie sisse jäänud, kuid põhjused, miks hirmud tekivad või mida me kardame, on muutunud. Hirmu eesmärk on hoida Sind turvalises tsoonis, et su elu ei oleks ohus.

Kõik, mis on mugavustsoonist välja minemised, on meie meele jaoks kohe streik, et meid tagasi hoida ja meie meel teeb seda üllal eesmärgil. Kui me endale seda ei teadvusta ja lahti ei seleta, siis me ei liigu edasi ning ei saa olla õnnelikud ja rahul oma eluga.

Hirmusid tuleb küsitleda ehk igal hirmul on juurpõhjus ja hea on vaadata, mis on see, mis Sind tagasi hoiab või mida Sa vajad. Hirm ei kao kuhugi, kuid eesmärk sellest hirmust üle olla, on palju suurem ning ei lase hirmul Sind tagasi hoida.

Me oleme sündinud kahe hirmuga – hirm kukkuda ja hirm valjude häälte ees. Kõik teised hirmud on õpitud ehk tulnud kaasa keskkonnast, kus oleme üles kasvanud või inimestelt, kes meie ümber on.

Hirmud on seotud minevikuga ja ärevus tulevikuga

"Hirmude ja takistuste ületamine"

Hirmuga sõbraks saamiseks on vaja see ära teha. Ei saa mediteerida või käia teraapias, et hirmust üle saada. Sellest ei saa edasi ega üle enne, kui sa ei lähe sellest läbi. Kui sa selle sammu astud, siis ei tundu see enam nii hirmus.

Hirm teadmatuse ees on see, mis meid kõige rohkem hävitab. Sa ei tea kunagi järgmist hetke ega päeva. Peaksime leppima ja aktsepteerima seda, et kõik on muutuses ja sa ei tea kunagi, mida järgmine hetk toob.

Hirmul on alati juurpõhjus. See on saanud alguse lapsepõlvest läbi erinevate olukordade ja programmeeringu. Kasvades saab sellest osa meie iseloomust, mustritest ja harjumustest.

Leia näiteid enda ümber, kes juba teevad seda, mida sa tahaksid teha. Meil on kuuluvusvajadus ning sageli kardame midagi teisiti teha, sest siis meid hüljatakse ja nö visatakse hõimust välja.

Mis on Sinu hirmu juurpõhjus? Mida see täna Sinult röövib?

Hirmudega me kujutleme ette tulevikku, kuid seda tegelikult ei eksisteeri ja me kujutame seda endale lihtsalt ette. Hirmud võivad hakata ka meie tervisele – ärevused, foobiad, füüsilised vaevused. Kuna kõik hirmud on õpitud, siis on sul võimalus see vastupidiseks keerata ja ära unustada. Vajalik on valmidus sellega tööd teha.

Hirmu ületamise võti on armastus ja eelkõige iseenda armastamine. Õpi end armastama tingimusteta ning aktsepteeri ennast ja oma hirmusid nii nagu need on. See annab võimaluse näha hirmust kaugemale. 

Kas ma kunagi kahetseksin seda, et ma mingit asja täna ei teeks? Kui vastus on jah, siis annab see jõudu astuda hirmule vastu ja oma soovid täide viia. Ära lase hirmudel, mida tegelikult üldse ei eksisteeri, takistada oma elu. 

Meil on igapäevaselt mingid eesmärgid, kuid see tähendab, et on ka igapäevaselt mingid hirmud, mis meid takistavad. Meid takistab ka näiteks motivatsioon, sest me ootame motivatsiooni tulemist ja lükkame asju edasi. Tegelikult on tegutsemise loogika selline, et kõigepealt tegutsen, siis tuleb ka motivatsioon ning see motivatsioon annab meile juurde uut indu: tegutsemine → motivatsioon → veel rohkem motivatsiooni 🙂 

Ära ole autopiloodil ja ära ela kellegi teise elu – loo enda seiklused ja ela seda elu, mida Sina tahad. Vajadusel küsi abi – mis on see, mis Sind toetab edasi liikumisel? Otsi endale kogukond, vastutuspartner, coach või treener.

Mis on sinu MIKS, et oma hirmu muuta? Miks on selle hirmuga oluline tegeleda, mida see tagasi hoiab? Iga uus samm on alati hirmus, sest see on tundmatus või seos mingi varasema kogemusega. Meid ei ole õpetatud tegelema tundmatusega. 

Kui meil on hirm, siis meil on sees programm, et me leiame alati lahenduse. Kui meid on pandud ebamugavasse situatsiooni, kust on vaja välja tulla, siis me hakkame leidma lahendusi. Võid enda jaoks mängida läbi ka kõige hullemad versioonid ning leida sinna juurde kohe ka lahendused. See tõstab enesekindlust ning vähendab hirmu teadmatuse ees.

Artikkel on kirjutatud Katre Kulbok, 28.06.2022 veebiloengu “Hirmude ja takistuste ületamine” põhjal.

Juuni oli kogukonnas ENESEARMASTUSE kuu. Meile tuli külla enesearmastuse, edu ja elu coach Katre Kulbok. Katre õpetas meile enesearmastuse kasvatamist ja hoidmist. Lisaks tegime koos Katrega praktilise hingamise töötoa. Kõiki veebiloenguid ja töötuba saab järele vaadata “Õnnelik naine, õnnelik ema” virtuaalses kogukonnas.

Vaata emadele ja naistele mõeldud virtuaalse kogukonna "Õnnelik naine, õnnelik ema" kohta siit

"Õnnelik naine, õnnelik ema" virtuaalne kogukond

“Ma enam ei jaksa ehk kuidas toetada lapse arengut nii, et kõik tunneks ennast hästi“ Lagle Reinup

Lagle Reinup
Lagle Reinup

Kõige esmasem on lapsevanemana aru saada, et Sa oled hea lapsevanem 🙂

Inimesed kasvavad selliseks, milliseks korduv käitumine neid kujundab.

Sündides on lapse ajus peaaegu sama palju närvirakke ehk neuroneid nagu täiskasvanud inimesel. Aju potentsiaal ei tule närvirakkude arvust, vaid nende omavahelisest koostööst ehk ühenduste hulgast. Mida enam tegevusi, sõnu või olukordi korrata, seda enam need ühendused tugevnevad. Aju areng ja täiustumine kestab terve elu läbi õppimise ja stimulatsiooni. 

Lastel on vaja korduvaid õppimisvõimalusi, et teha vigu ja sobimatult käituda ning seeläbi tagajärgedest õppida. Pidev keelamine ei anna lapsele võimalust näha loomulikke tagajärgi. Nii nagu peavad lapsel olema piirid, peab olema tal ka võimalus katsetada ja eksida. Las lapsed möllavad poris, kui see neile huvi ja rõõmu pakub. Kergem on lasta lapsel see järgi proovida Sinu seatud plaani ja piiride järgi kui saada nö ootamatu üllatuse osaliseks. Mänguline kaasamine korrigeerib 80% mittesoovitavast käitumisest, kui seda järjepidevalt teha. Läbi mängu on kontakt lapsega parem, ajukeemia rohkem tasakaalus ja uute oskuste omandamine kergem.

Enesekontroll on nagu muskel, mis kasutamisel muutub tugevamaks, mittekasutamisel muutub väiksemaks.

Eesajukoor areneb kuni 25. eluaastani ning enesekontrolli jaoks on see aju tähtsaim osa. Kõige raskem on seda aju osa juhtida ärevuse korral, kuna eesajukoor väsib väga kiirelt. Lisaks mõjutavad seda tugevalt stress ja kõrge ärevus. Samuti kahjustavad eesajukoore arengut ning toimimist alkohol ja muud mõjuained. Eesajukoor ei pruugi välja areneda, kui väga varajases eas on toimunud trauma või ei ole vanemaga/hooldajaga tekkinud kiindumussuhet.

Suhte kvaliteedi eest vastutab alati täiskasvanu

Lastel puudub piisav kogemus ja teadmised, mistõttu on suhtes vastutav alati täiskasvanu. On võimatu eeldada, et laps suudaks alati käituda nii nagu lapsevanem temalt ootab. Lapsed õpivad läbi imiteerimise ja jagades oma emotsionaalset kogemust, see on hiljem aluseks ka empaatiavõime kujunemisel. Vanema või hooldajaga on laps üks ühele nii emotsioonides kui käitumises valdavalt esimese eluaasta jooksul, sealt edasi lisanduvad teiste imiteerimised. Koolieas läheb tähtsus üle emalt sõpradele.

Autoritaarse kasvatuse puhul jääb laps alati ka alluvaks, sest ei kehtesta ennast.

Soovides, et laps meid alati kuulaks, oleks kuulekas ning täidaks alati täpselt ette antud korraldusi, ei teki lapsel harjumust ise otsustada ega saada iseseisvaks. Anna lapsele võimalusi ise edu saavutada. Vanema roll on toetamine ja suunamine, see annab alati suurema autoriteedi. Lapsed, kes tunnevad, et vanemad mõistavad või üritavad neid mõista, teevad rohkem koostööd. Kui Sa ei saa lapselt seda, mida ma tahad, pead vaatama, miks Sa selle andmise lapsele raskeks teed. Miks lapsel ei ole võimalik Sind kuulata?

Kui laps pöördub Sinu poole ebaviisakal tooni, siis saad soojalt vastates õpetada last kasutama “häid sõnu”. Näiteks, kui laps midagi nõuab, siis vastad rahumeelselt ”Kas Sa käsid või palud?” Nii reageerid lapse emotsiooni aktsepteerides, kuid näitad, et soojalt ja rahumeelselt käitudes on temal endal kergem ja parem.

Ärevus on vajalik ellujäämiseks 

Kui meil ei tekiks ärevust, siis ei tajuks me ka ohtu enda elule ja tervisele. Tänapäeval on aga ärevust palju ka olukordades, kus vaja ei ole ja need muutuvad meile häirivaks.

Tungiv sundolek lapsevanema või hooldajana, et ma pean olema hea lapsevanem, minu laps peab olema sõnakuulelik ja viisakas, on enese eksitamine. See pidev iseendalt nõudmise tõttu pinges olek takistab lapse arengut. Lapsed on rohkem vihased ja ärevad, kui nad pidevalt ebaõnnestuvad ja saavad vanemate pahameelt.

Füsioloogilised vajadused ehk eeldused heaks enesetundeks. Lagle Reinup

Emotsionaalsete kogemuste jagamine on alus empaatia kujunemisel.

Ka iseenda tunnete väljendamisel on vajalik olla lapse ees aus. Kuid kindlasti peab jälgima, et väljendamisel on eristatud isiksus ja käitumine. Samuti tuleb emotsioonide väljendamisel märgata, et ei lõhuks kõrvalolevate laste turvatunnet.

Aita lapsel edu saavutada.

Märka, tunnusta ja täna last märkuste ja märkamiste eest. Ole alati tänulik ja kiida last. Ka siis, kui ta on teiste või enda käitumises midagi märganud. Olgu see kasvõi sinu eksimus lapsevanemana. Tihti tekib koheselt „kana õpetab muna” reaktsioon, mis aga peegeldab lapsele valeinfot. 

Tänades märgatud vea eest ja vabandades, saab ka lapse aju sama harjumuse.

Lapsel on vajalik õppida nägema enda tehtud vigade loomulikke tagajärgi. Karistamine tekitab süütunnet, et olen ebaõnnestunud. See mõjutab lapse käitumist ja enesehinnangut. Vältima peab emotsiooni järgi käitumist. Emotsioon on tunne, mitte olukord või situatsioon.

Artikkel on kirjutatud Lagle Reinupi veebiloengu “Ma enam ei jaksa ehk kuidas toetada lapse arengut nii, et kõik tunneks ennast hästi“ põhjal.

***Tegelikkuses ei ole laste kasvatamist, vaid on hoopis kooskasvamine, sest me õpime iga päev***

Veebiloeng „Ma olen nii vihane ehk kuidas iseenda ja lapse viha paremini ja turvalisemalt juhtida” toimub juba 7. aprillil.

SOOVIN VEEBILOENGUL OSALEDA

“Ma enam ei jaksa ehk kuidas toetada lapse arengut nii, et kõik tunneks ennast hästi“ veebiloeng on järelvaadatav kuni 31. maini 2022.

SOOVIN VEEBILOENGUT JÄRELE VAADATA

Lapse emotsionaalset arengut toetavate e-loengute pakett (2 loengut)

SOOVIN LOENGUTE PAKETTI

8 munadepüha meisterdust lastega

7 minuti lugemine.

Munadepüha meisterdused!

Kevadkuudel, märtsis ja aprillis on Pesapuu Perekeskuse loovustunnid tavaliselt kevadpühade lainel. Kuna ka sel aastal loovus- ja meisterdamistunde pole võimalik teha, siis saame selle asemel kõik ise meisterda neid oma kodus, koos oma lastega.

Lihavõtted on juba koputanud uksele, seega jagan Sinuga kiireid ja lihtsaid mõtteid, mida saad lihavõttepühadel koos lastega meisterdada. Meie anname Sulle kätte juhised, kuid lastele meeldib meisterdada asju enda moodi ja lase lapse loovusel lennata. 

Enamus asju mida meisterdamiseks vaja on, leidub ka meie kõigi majapidamises. Taaskasuta kodus leiduvaid asju (nt. hommikuhelveste pakki saad papina ära kasutada, samuti tühjad wc-paberirullid). Veetke lastega koos üks ülivahva meisterdamise päev.

Munadepüha, lihavõtte meisterdused lastega

Tühjast WC-paberi rullist valmistatud jänku templid

Vahendid, mida vajad:

  • Tühjad WC-paberi rullid 4 tk  
  • Akrüülvärvid
  • Klammerdaja
  • Valge paber
  • Värvipintsel/vahtpintsel (selline, mis on pehme otsaga). 

Tegevus:

  1. Esialgu võtke tühi rull ja vajuta ava üks ots kokku, nii et see moodustaks kortsu. Peaks välja nägema nagu jänku kõrv. Tehke täpselt samamoodi ka teise tühja rulliga.   
  2. Aseta mõlemad rullid üksteise kõrvale nii, et need puutuksid omavahel kokku. Need kujutavad nüüd teie jänku kõrvasid. Asetage kolmas rull, ilma kortsutamata nende „kõrvade“ keskele alla nii, et see puudutaks mõlemat „kõrva“. Sellest saab teie jänku nägu.
  3. Võta klammerdaja ja klammerda need kolm rulli omavahel kokku.
  4. Kasuta mis tahes värvi värve (meie näitel on akrüülvärvid). Asetage „jänku“ värvi sisse ning tehke tempel valgele paberile. Kasutage erinevaid värve ja tehke nii palju jänkusid, kui ise soovite.   
  5. Kasutage veel ühte tühja rulli ning tehke sellega lihavõttemuna kujutis paberile. Korrake tegevust nii palju, kui ise soovite. 
  6. Maalige jänkudele suu, silmad, vurrud, nina ja lihavõttemunadele triipusid või täppe. Laske oma lapse kujutlusvõimel lennata. 

Fotod ja idee: natural beach living.

Tühjast WC-paberi rullist valmistatud jänku

Meisterduseks läheb vaja:

  • Tühi WC-paberi rull
  • Valge akrüülvärv
  • Väikesed kleebitavad silmad
  • Kohev käsitöötraat (šenilltraat)
  • Väikesed pom-pomid (pallid)
  • Valge ja värviline kartong
  • Liim
  • Must marker
  • Käärid

Tegevus:

  1. Värvige rullid valgeks.
  2. Joonistage jänku kõrvad valgele kartongile, seejärel joonistage väiksemad jänku kõrvad värvilisele kartongile. Lõigake kääridega kujundid välja. Liimige värviline osa valgele osale.
  3. Kleepige rullile kaks väikest silma.
  4. Keerake omavahel kokku kolm kohevat traati, seejärel liimige see rullile.
  5. Liimige väike pom-pom, koheva traadi keskele.
  6. Liimige kartongist valmistatud kõrvad wc-rulli sisemisele poolele. 
  7. Seejärel joonistage suu.

Ongi valmis! Saate kasutada seda näiteks lihavõttemuna hoidjana.
Allikas ja fotod siit

Lihavõttemunad, mis on värvitud kasutades riisi ja sulguvat plastikkotti

Meisterduseks läheb vaja:

  • Sulguv plastikkott
  • Riis
  • Toiduvärv
  • Lusikas
  • Keedumunad
  1. Vala umbes tassitäis riisi sulguvasse plastikkotti. Lisage 7-10 tilka toiduvärvi. Segage lusikaga läbi.
  2. Pane keedumuna plastikkotti, sulgege ning laske lastel neid raputada.

Valige endale meelepärased värvid. Värvige munad ühevärviliseks või mitmevärviliseks. Valmistage nii mitu erinevat riisi kotti, kui ise soovid.

Fotod Gäthlini erakogu. 

Habemeajamisvahuga värvitud munad

Läheb vaja:

  • Toiduvärve
  • Keedumunad
  • Küpsetusvorm
  • Habemeajamisvaht
  • Kõrs
  • Kindad (valikuline – vähem segadust)

Tegevus: 

  1. Pritsige habemeajamisvaht ühtlaselt küpsetusvormi.
  2. Lisage erinevatesse kohtadesse erinevad toiduvärvid.
  3. Segage kõrrega.
  4. Rullige muna ühelt küljelt teisele.
  5. Laske seista 10 minutit ja loputage kraani all puhtaks.

Lihtne viis munade värvimiseks!

Allikas ja fotod siit

Jäätisepulkadest valmistatud jänkud

Läheb vaja:

  • Jäätisepulgad (suuremad, väiksemad)
  • Väikesed kleebitavad silmad
  • Kohev käsitöötraat (šenilltraat)
  • Väikesed pom-pomid (pallid)
  • Must marker
  • Akrüülvärvid
  • Valge ja värviline kartong
  • Liim
  1. Värvige 5 jäätisepulka valgeks ja liimi nad kokku. Selleks liimige pulkade tagaküljele 1 väiksem pulk (või 2 väikest), see hoiab teisi pulki omavahel koos.
  2. Valmistage müts: võtke uus väike pulk ja värvige see teist tooni ning liimige see esiküljele, asetades see viltuse nurga alla.
  3. Värvige jänku mütsi ülemine osa sama värvi.
  4. Valmistage kõrvad sama värvi, mis müts: joonista ja lõika välja 2 valget kartongist kõrva ja 2 väiksemat värvilist kõrva sisu.
  5. Liimige värvilised osad valgete peale.
  6. Liimige kõrvad viltu asetatud pulga ülemisse ossa, keera ühe kõrva ots sissepoole.
  7. Liimige 2 kleebitavat silma, väikese pulga alumisse ossa.
  8. Keerake omavahel kokku kolm kohevat traati, seejärel liimige see pulkadele silmade alla.
  9. Liimige väike pom-pom, koheva traadi keskele.
  10. Joonistage markeriga suu.

Jäätisepulkadest valmistatud jänku on nüüd valmis! Valmistage mitu erinevat värvi jänkut.

Allikas ja fotod

Papptaldrikutest lihavõttejänese valmistamine

Läheb vaja:

  • Kartong (erinevad värvid)
  • Väikesed kleebitavad silmad
  • Kohev käsitöötraat (šenilltraat)
  • Väikesed pom-pomid (pallid)
  • Väikesed papptaldrikud
  • Liim
  • Must marker

Papptaldrikust jänku valmistamine

  1. Valmistage nina: Keerake omavahel kokku kolm kohevat traati.
  2. Liimige nina papptaldriku tagumisele küljel. Laske kuivada.
  3. Liimige väike pom-pom, koheva traadi keskele.
  4. Valmistage kõrvad: joonista ja lõika välja 2 valget kartongist kõrva ja 2 väiksemat värvilist kõrva sisu.
  5. Liimige värvilised osad valgete peale.
  6. Liimige kõrvad papptaldriku sisemisele küljele.
  7. Kleepige silmad papptaldrikule.
  8. Joonistage markeriga suu.

Allikas ja fotod

Salvrättidest lihavõttemuna

Läheb vaja:

  • Salvrätik (erinevad värvid)
  • Kartong/papp
  • Liim
  • Käärid
  • Pintsel
  1. Lõigake salvrättidest väikesed ruudud. Rullige pallideks.
  2. Lõigake kartong muna kujuliseks.
  3. Liimige salvräti pallid kartongi peale.

Allikas ja fotod

Kleepuva muna dekoratsioon (6-12 kuustele)

Läheb vaja:

  • Kartong/värviline paber
  • Käärid
  • Teip
  • Liimipaber
  1. Lõigake liimipaber muna kujuliseks (võite ka muu kuju sellest lõigata).
  2. Kasutage teipi ja kinnitage see seinale nii, et kleepuv pool on väljapoole.
  3. Lõigake kartongist/värvilisest paberist erinevaid kujundeid.
  4. Näidake oma mudilasele ette, kuidas ta need kujundid saab külge panna.

Allikas ja fotod.

Seotud lood: Teeme ise tibusid

Kuidas meisterdada lihavõttetibusid?

Õnnelike perede haljas

Mariliis

Vahvlite küpsetamine lastega (Pesapuu mänguhommik)

Vahvlihommiku viis ja kirja pani kahe väikelapse ema, õnnelike perede haldjas Mariliis Lukk.

Vahvlite küpsetamine

Pesapuus alustasime Montessori mänguhommikutega 2020. aasta algusest ning minu soov on siduda see toidutegemisega. Eelistan küll pikemas perspektiivis pigem tervislikemaid töötube teha, kuid arvan, et mõnikord lastega koos ka nö. traditsiooniliste ja ehk pisut mitte väga tervislike asjade tegemine ei ole halb, kui laps selle tegevuse käigus õpib ise toitu tegema. 

Tegime koos vahvleid ja täiesti traditsioonilisi ja vana hea retro vahvlimasinaga. 

Vahendid, mida vajad vahvlite küpsetamiseks: 

  1. Vahvlimasinat. Parimad on retro vahvlimasinad, nt. Esta. Jube keeruline saada, aga vaata, ehk on mõnel tädil või vanaemal kappi seisma jäänud. 
  2. Pane masinale alla ajaleht või mingi suurem lõikelaud/alus. Kipuvad võid ajama välja. 
  3. Taldrikud. 
  4. Kaussi, lusikat. 
  5. Muna, piim, jahu, või. 

Keskkonna ettevalmistus

Pane vahendid madalale lauale nii, et laps need kätte saaks. 

Pane valmis ka väikese kannuga vesi ja klaas lapsele. Nii õpib laps ise valama. 

Lisaks pane valmis ka lapike, millega laps saab vajadusel kuivatada, puhastada. 

Laps õpib tegevuse käigus ise kasutama ja katsetama küpsetamiseks vajaminevaid töövahendeid ja tegevusi – lusikat, segamist, asju kaussi panema jne. 

Ja mis kõige parem uudis emmedele – lapsed õpivad ise ka koristama enda järgi, seepärast pane väike hari ja kühvel madalale, lapse kõrgusele, et laps saaks ise pärast enda järgi koristada. 

 

Vahvlitaina tegemine 

Alustage käte pesust (võimalusel lase lapsel ise pesta nii, et ta saab ise toolil olla).

Lapsega koos tehes anna talle vabadust. Tegevuse juures on oluline last suunata niipalju kui vaja ja niivähe kui võimalik. Nt. pane kaussi natuke rohkem jahu kui retseptis lubatud, arvestusega, et osa läheb kindlasti maha. 

Lase tal muna katki teha. Pole hullu kui mõned munakoore tükid sisse jäävad, saate need hiljem välja võtta. Lase tal lisada juurde suhkrut ja segada sulatatud või. Las ta lisab jahu ja piima vaheldumisi segades. Vahvlitaignaga on see lugu, et mul on retsepti järgi kogused küll olemas, kuid tegelikult lisan tunde järgi asju juurde 🙂 Vaatan, et ei jääks liiga vedel ega liiga paks. 

Vahvli retsepte

Mina olen Nami-Nami retsepti kasutanud, aga 3 korda vähema suhkruga. Päriselt, ma ei saa aru, miks sellise koguse juures peaks nii palju suhkrut panema. Üldiselt panengi maitse järgi suhkrut ja teen pigem vähem magusamad. 

100 g sulatatud võid (mida krõbedamaid soovid, seda rohkem peaks võid olema)

2 muna

30 g suhkrut (palmisuhkur, vahtrasiirup on palju paremad kui valge suhkur). 

1 tl vanillisuhkrut

5 dl piima

250-300 g nisujahu

Klopi muna tavalise ja vanillisuhkruga heledaks vahuks, sega juurde jahtunud sulavõi. Lisa vaheldumisi piim ja jahu, sega ühtlaseks. Lase vahvlitaignal vähemalt 30 minutit seista.

Küpseta vahvliraua abil krõbedad vahvlid. Iga 4-5 vahvli järel pinvahvliraudu sulavõiga pintseldada!

NB! Kui soovid vahvlituutusid või -torusid teha, siis pead seda tegema kahvli abil kohe peale küpsetamist!

Alternatiiv tavalistele nisujahust vahvlitele on kookosevahvlid. 

  • 2 suurt muna
  • 200g riisijahu
  • 125 ml kookospiima
  • 100g palmisuhkrut
  • veidi soola

Eralda munavalged kollasest. Sega kokku riisijahu, kookospiim, palmisuhkur ja munakollased. Vahusta munavalged soolaga tugevaks vahuks ja sega ettevaatlikult tainasse. Küpseta ja sööge koos lapsega. 

NB! Ära unusta lauale panemast kannu koos veega, et laps saaks ise valada. Mida väiksem laps, seda väiksem kann. Võid alustadagi näiteks kastmekannust. 

Pesapuus toimuvad Montessori mänguhommikud igakuiselt Peetris ning alates augustist 2020 ka Keilas (Haapsalu mnt 31, endine Hiirekese Perekeskus). Tule löö kaasa 🙂 Kui soovid ise mõnda töötuba läbi viia, võta palun ühendust õnnelike perede haldja Mariliisiga. 

P.S. Kui Sul on kuskil üle vahvliküpsetaja, siis ma väga sooviksin osta 😉 

Õnnelike perede haldjas

Mariliis Lukk

mariliis@pesapuuperekeskus.ee

+372 527 0882

Erinevate vahenditega värvimine

Kui Sulle tundub, et meisterdamiseks ja loovaks tegevuseks kodus pead kohe poodi jooksma, siis enne soovitan korraks ringi vaadata, milliseid vahvaid asju Sinul kodus tegelikult leidub ning millega saav vahvaid mustreid teha. Pesapuu beebide ja väikelaste loovuringis proovisime vähemalt 10 erineva vahendiga värvimustreid teha. Tegevus oli põnev ja tulemuseks vahva mälestus.

Erinevate vahenditega värvimine ja mustrite tegemine. Tegevuse eesmärk vaadelda, kuidas erinevad vahendid, milliseid erinevaid mustreid teevad.

Vahendid, mida vajad:

  1. Kandikud – kuhu peale laotame asjad.
  2. Värvid – näpuvärvid, guaššid.
  3. Erinevad vahendid, millega saab värvida:
  • Vatitikud
  • Vatt
  • Pesupulgad
  • Kõrred
  • Piparkoogi vormid
  • Kärbsepiits
  • Švammid
  • Tekstuuriga pallid
  • Teekotikesed
  • Tekstuuriga kaunistusmaterjal
  • Mullikile

Siinkohal lase fantaasial lennata – vaata kodus kõikvõimalikke asju, millega saaks mustreid teha.

Tegevuse ettevalmistus:

  1. Laota põrandale suur aluspaber. Kinnita kleeplindiga, nii ei ole ohtu, et paber liikuma hakkab ja värv põrandale läheb. Mina ostsin ehituspoest jõupaberit. Väga hea tugev materjal, kannatab ka palju vett. Ma varem kasutasin kile, aga paberi mugavus ja tulemus on kordades parem.
  2. Laota asjad kandikutele nii, et laps neid näeks ja saaks ise valida, millega soovib parasjagu mustreid teha. Liiga palju asju korraga kandikul valikus pole ka tegelikult hea, võib lapse pea sassi ajada ja ta on segaduses, et mida kasutada.

Tegevus – alustuseks vatitupsude värvikunst.

  1. Pane vatitupsude otsa pesupulk.
  2. Vatitupsude alla muffinivormi lisa erinevad värvid.
  3. Laps saab ise võtta pesupulkadega vatitupsukesi ja siis tupsutada paberile erinevaid värve.

Tegevus – erineva tekstuuriga asjade värvimine.

  1. Vala värvid alusele – pabertaldrikud nt. (Hea on muidugi leida pestavad alused, nii hoiame keskkonda).
  2. Seejärel anna lapsele kandik, kus on erineva kujuga puhastuharjad, kärbsepiits, teekotikesed, svammid jms. Vaata eelpooltoodud loetelu.
  3. Ja nii ükshaaval tekivad erinevad mustrid ja laps õpib erinevate vahenditega tegutsema. Kui lapsel kujuneb mingi lemmik, siis ta tegeleb sellega. Ära sunni ja proovi niipalju kui vajalik ja niivähe kui võimalik suunata ☺️

Mõnusat meisterdamist! ????????️????️????

Loovustunni autor ja kirja pani Mariliis Lukk.

Pildigalerii: Pesapuu pisikesed.

Loovus- ja meisterdamistunnid toimuvad Pesapuus regulaarselt ning loe nende kohta rohkem SIIT.

Kuidas selleriga maalida?

Juhend – kuidas teha selleriga maali


Tee kõiki tegevusi koos lapsega ning räägi ja juhenda teda, mida teed, samas jäta piisavalt vabadust ja lase tal ise otsustada.


1. Lõika sellerikimbust eelistatult alumine ots ära.
2. Vajadusel seo kummiga kimpu. Oluline, et oleks paigal.
3. Lase lapsel paletile/taldrikule erinevaid värve panna. Las ta valib ise. Meie kasutasime guaššvärve.
4. Võta valge paber ja näita lapsele, et ta paneks selleri värvi sisse ja seejärel teeks templi paberile.
5. Las ta ise toimetab nii kaua, kuni tüdineb.
6. Seejärel pane kaussi soe vesi ja lisa sinna natuke vahtu ning anna kätte švamm.
7. Las laps naudib vett, näita talle, kuidas end pesta ja peske end lõpuks puhtaks.


Mõnusat meisterdamist!

PIKLERI KOLMNURK KOOS KALDTEEGA LAENUTUS

Pikleri kolmnurk koos kaldteega laenutus nüüd Peetris, Rae vallas!

Pikleri kolmnurk arendab lapse koordinatsiooni ja motoorikat ning on vahva ja lõbus ajaviide lastele. See on nagu väike ronimiskeskus ning kasutusvõimalusi on veel palju. Näiteks saab teha onni, rippuda, liugu lasta ja palju muid lõbusaid tegevusi. 

VAATA VIDEOST erinevaid kasutusvõimalusi!

UUS! Pikleri kolmnurga laenutus Pesapuu Perekeskusest 

HALDJAHIND OKTOOBRIS 

15 päeva 20 €.

Tagatisraha on 30 eurot sularahas, mille saab tagasi sularahas toote tagastamisel.

Hinnad kehtivad ise järgi tulemise korral (Küti tee 4, Peetri, Pesapuu Perekeskus) või Tulika 15/17, Tallinn. 

Huvi korral võta ühendust:

Õnnelike perede haldjas

Mariliis Lukk 

mariliis@pesapuuperekeskus.ee

+372 527 0882

Renditoote eest saab tasuda sularahas kättesaamisel või ülekandega Pesapuu OÜ arveldusarvele EE977700771002331365. Tagatisraha makstakse sularahas rendieseme kättesaamisel ja tagastatakse puhta ja töökorras toote üleandmisel.

Pildi omanik on www.vaffa.ee.

6 veebilehte, kust leida ideid lapse loovuse arendamiseks

3 minuti lugemine. Autor Pesapuu Perekeskus.

Mäng ja lapse areng on tihedalt seotud. Ega asjata öelda, et mäng on väikese inimese töö. Mängides areneb lapse:

  • kujutlusvõime,
  • suhtlemisoskus,
  • koordinatsioon,
  • peenmotoorika,
  • tähelepanuvõime
  • keskendumisvõime,
  • koostööoskus.

Mängides on laps loov ja saab olla tema ise. Kõik see, mis lõpuks tuleb paberile, taldrikule, kujukesena vms ongi lapse nägemus maailmast, kus ei ole õigeid ega valesid tulemusi. Et iseenda meeli ärgitada ja lapsega julgelt koos tegutseda kogusime kokku 6 veebilehte, kust leiad häid ideid, mida lastega teha.

5-aastase Liisa mereteemaline joonistus

Loovlaps

Loovlaps on Jaana Ojakäär-Kitsingu blogi, kuhu on koondatud vahvaid tegevusi toas ja õues. Sealt leiab meisterdamist, loovkunsti, liikumisharjutusi ja ka kokkamist.

Lapsevanemana on seda väga mugav kasutada, sest  saab valida, mida on jaksu endal ja lapsel teha ja näiteks meisterdamisel jätab paljuski vabaduse valida endale ja lapsele kõige sobivamad materjalid. Mina võtsin plaani teha soovide kaart, sest seal saab kodus seisvaid vanu ajakirju, riidetükke ja kõike muud ära kasutada.

Minu lapsed leidsid sealt ka ägeda peitusemängu, mille peale ma ise polnud tulnudki. Neile väga meeldib!

Loovlaps Facebookis  ja Instagramis

Mutukamoos

Mutukamoos on Eveli blogi. Ta kasutab lastega tegevustes Montessori ideid ehk siis lähtutakse sellest, et vanem loob lapse arenguks sobiva keskkonna. Arvestatakse laste vanusega ja siin on ka loodusega koos kasvamist.

Ta on väga palju jõudnud teha ja huvitavaid tegevusi leiab nii tuppa kui ka õue. Isegi kui kõike ise teha ei saa, siis on huvitav vaadata, kui lihtsalt  (ja jällegi taaskasutades) saab luua ägedat lapsepõlve.

Minu viimane leid on inspireeriv loodusriiul, mis päästis meie pere toanurgad puulehtedest,  kivi- ja käbihunnikutest. Usun, et paljudele lastele meeldib ka mudaköök. Raamatuhuvilised leiavad siit blogist ka eakohaseid raamatusoovitusi.

Keda Montessori rohkem huvitab, siis huvitavaid tegevusi, mida vanemad kodustes oludes leiutavad leiab ka Facebooki grupist Montessori ja lapsest lähtuv õppimine.

Mutukamoos Facebookis ja Instagramis

Loovla

Loovla taga seisab Alissa Kiinvald, kes on loovterapeut ja väikese lapse ema. Hetkel on videod kuni aastase lapse loovtegevustest. Kellel on lapsed just selles vanuses, on kindlasti huvitav jälgida ja katsetada, kas oma lapsele ka meeldib. Temagi lähtub oma tegevustes lapse arenguetappidest ning videode juures saab teada, mida laps seeläbi õpib.

Õhupallides  möllamine on kindlasti üks tegevusi, mis meeldib ka vanematele lastele.

Loovla Instagramis

[contact-form-7 404 "Not Found"]

 

Materjalid lasteaiaõpetajatele/lapsehoidjatele

See on Facebooki grupp, mis on, tõsi küll, suunatud pigem lasteaiaõpetajatele ja -hoidjatele, kuid ka lapsevanemad leiavad sealt väikelastele ja eelkooliealistele materjale. Albumites on kunstitöid, meisterdusi ja ülesandeid. Ülesandeid on ka näiteks matemaatika kohta.

Mina taasavastasin sealt voltimise, sest olin unustanud, kuidas laeva tehti.

Isemoodi Isetegijate Loovustuba

See on üks vahva veebileht, mis sobib kunsti ja loovuslaagrite ning töötubade huvilistele. Tegevusi on peamiselt veidi suurematele lastele. Koostegemise rõõmust, mida eri vanuses lapsed ja ka täiskasvanud on teinud, on inspireeriv fotogalerii.

Väga tore on nende mõte, et liiga lihtne on tormata kauplusesse ja osta, palju ilusam ja mõjusam on teha ise midagi põnevat ning erilist. Näiteks ajalehtedest kinkekotid ja plastpudelist kõrvarõngad, mahlapakendist rahakoti, pinali ja kohvipakkidest käekoti, vanadest kangajuppidest mängukaru või nukukese – kõigest saab midagi!

Isemoodi Isetegijad Facebookis

P.S. Isetegijate Loovustoaga kohtute ka sügisel Peetris ning kindlasti hakkame ka meie jagama rohkem videosid loovustundides toimuvast 😉

lastega.ee

Sellel veebilehel on minu arvates liiga palju infot, nii et võtab kohe silme eest kirjuks. Kuid leidsin siit luuletusi ja laule, mida lastega koos lugeda või laulda. Näiteks lihtne unelauluke, mis paljudel ehk endalgi lapsepõlvest meeles, kuid on teisigi lastelaule.

Lastega.ee Facebookis

Loe lisaks “Kuidas toetada lapse loovust ja kunstilembust”