„Totaalne elumuutus läbi KonMari korrastusmeetodi“

KonMari meetod Õnnelik naine, õnnelik ema
Blogipostitus on kirjutatud veebiloengu “Totaalne elumuutus läbi KonMari korrastusmeetodi” (Marie Pärkma) põhjal. Septembrikuus on virtuaalses kogukonnas “Õnnelik naine, õnnelik ema” teemaks – Kuidas ruum meie energiat mõjutab?
KonMari meetod Õnnelik naine, õnnelik ema

Alguses on kindlasti oluline ära öelda, et KonMari meetod ei ole sobilik kõikidele inimestele. See ei ole üks ja ainus õige viis ning kõikide inimeste puhul see ei toimi. Meetod eeldab, et pead muuhulgas tegema endaga ka vaimset tööd ja kõik ei ole selleks valmis. 

Meetodi tulemuslikule kasutamisele aitab kaasa see, kui korrastamisel on Su motivatsioon kõrgel. Näiteks loe korrastamiskunsti kohta raamatuid või vaata Netflixis Marie Kondo sarja.

KonMari 6 põhireeglit:

  1. Pühendu korrastamisele – Kui teed ühte kindlat kategooriat, siis pühendu sellele ja ära lase välisel ennast segada. ole valmis endaga silmitsi seisma, et raskeid otsuseid vastu võtta – mis jääb ja mis ei jää. 
  2. Visualiseeri ideaalset elustiili – Mis on sinu eesmärk? Millises kodus sa elada tahad või millist elu tahad elada?
  3. Enne hoiustamist tegele asjade äraviskamisega – Ära mõtle otsuse tegemisel, kuhu ma selle panen. Mõtle ainult sorteerimisele – kas pakub rõõmu või ei paku?
  4. Korrasta kategooria, mitte asukoha järgi – Näiteks too riided välja kõikidest kohtadest – riidekapp, esiku garderoob, jne. 
  5. Järgi õiget kategooriate järjekorda – Ära rutta ette ega jäta midagi vahelt ära. Järjekord on loodud põhimõtte, et alustad sellest, mida on kõige lihtsam korrastada.  
  6. Küsi endalt, kas see ese pakub sulle rõõmu.

Oluline pole ära antavate asjade hulk, vaid alles jäävate asjade väärtus, mida nad Sinu elule annavad.

Alusta asjadest, mis kindlalt Sulle rõõmu pakuvad ja mille Sa alles jätad.  Kui tekib kahtlus, kas pakub rõõmu, siis esita endale täiendavaid küsimusi – miks ma sellest kinni hoian? On sellel mingi oma lugu, väärtus, emotsioon?

Korrastusega alustades võta üks kast, kuhu pane kõikidest kategooriatest need asjad, millel on sentimentaalne väärtus. Need jätad protsessi kõige lõppu ning vaatad üle viimase kategooriana. Siis on sul juba rohkem kogemust ja oskad paremini otsustada, kas neid on vaja ning tead, kuidas neid vääriliselt hoiustada.

Neid asju, millest sa loobud, ära paku enda lähedastele. Kui pakud neid teistele, siis tekitad kohustust neid vastu võtta. Ära hoia asju ka igaks juhuks alles, sest lihtsam on vajadusel osta uus asi, kui hoida asju alles mõttega, et äkki läheb kunagi vaja.

KonMari korrastusmeetod:

Korrasta üksi ja vaid enda asju

Dialoog iseendaga

Korrasta vaikuses

Alusta korrastamisega varahommikul

3 komponenti, mis asjadele väärtust määravad:

  • funktsioon
  • informatsioon
  • emotsionaalne side

KonMari kategooriad ja nende järjekord

  1. RIIDED  – kogu kõik riided ühte kohta kokku ning võid ka ära sorteerida – särgid, seelikud, püksid.
  2. RAAMATUD – võta kogu kõik raamatud kokku ning jaga liikide kaupa – kokaraamatud, ilukirjandus, jne.
  3. PABERID – jaga paberid kolme kategooriasse: a) igavesti alles hoida b) tihti kasutatavad c) tuleb tegeleda. 
  4. KOMONO  – mitmesugused väiksemad kategooriad (nt juhtmed, CD-d, kosmeetika)
  5. KÖÖK – kolm alamkategooriat: a) tööriistad toidu valmistamiseks b) tööriistad söömiseks c) toiduained
  6. SENTIMENTAALSED ASJAD – need, mis panid korrastusprotsessi käigus eraldi kasti – nt diplomid, kirjad, päevikud, mälestusesemed, fotod.

Septembris virtuaalses kogukonnas
"Õnnelik naine, õnnelik ema"
KUIDAS RUUM MEIE ENERGIAT MÕJUTAB?

Veebiloeng “Totaalne elumuutus läbi KonMari korrastusmeetodi” Marie Pärkma, on järelvaadatav kogukonnas.

“Suhted perekonnas ja nende mõju lapse vaimsele tervisele” Rita Rätsepp

Kuidas mõjutavad peresisesed suhted lapsi?

Ümbritsev keskkond ja lähedased täiskasvanud mõjutavad lapse arengut, sh aju arengut ning vaimset ja füüsilist tervist. Me peaksime selle keskkonna võimalikult mõnusaks tegema nii palju, kui võimalik on. 

Mitte kunagi mitte ükski lapsevanem ei tee lapsele meelega halba. Ta teeb parima nende oskuste ja ressurssidega, mis ta sellel hetkel oskab. 18-aastaselt peaks olema vanemate poolt vundament paigas ning sealt edasi hakkab lapse (noore) enda vastutus.  Perekond annab sulle suuna kätte, kuid oluline on õppida iseennast tundma, et saada aru, kes oled Sina.

Kogu perekonna süsteemi juures on oluline, et suhted oleksid vastastikku toetavad, lugupidavad ja austavad.

Toetavad suhted täiskasvanuga annavad lapsele tugeva aju struktuuri ning on tugeva mõjuteguriga. Silmside, märkamine, kallistamine, hea sõna ütlemine – kõik need tekitavad lapse ajus tugevad närviühendused. Head suhted aitavad lapsel toime tulla stressiga, reguleerida oma emotsioone ja käitumist.

Kui laps viibib peresüsteemis, milles  on pikka aega olnud stressireaktsioonide rohke olemine, siis see mõjutab lapse toimetulekut, sest tema ärevuse foon on kõrgel. Ta ei saa aru, mis toimub ning ärevus on pidev pinge, millele laps hakkab otsima lõdvestust talle kättesaadaval viisil – jonnib, lööb, karjub. Stressiallikate vähendamisel on suur mõju lapse tervisele. Kui stressiolukordi peres vähendada, siis aega lapse jaoks on rohkem ja stabiilne keskkond aitab tal paremini stressiga toime tulla.

Lapse jaoks on kõige olulisem, et ta pere oleks terve. 

Üldoskuste arendamine toimub vanemate jälgimise kaudu. Laps õpib mudeli järgi ehk seda nähes. Lapse oskusi arendab see, kui kaasata last koduste asjade planeerimisse – reisiasjad, sisustamine, olukordade lahendamine. Lapsi ei peaks kasvatama vati sees – neile tuleb anda vastutust ja koduseid kohustusi. Nii nad tunnevad, et on osa süsteemist ning laps jälgib ka seda, kuidas vanemad omavahel kohustusi jagavad.

Millised on lapse emotsionaalsed vajadused ja kuidas saab lapsevanem neid täita?

Emotsionaalsed vajadused on vajalikud nii lapse kui täiskasvanu vaimse tervise heaks. Üksikisiku tunne mõjutab kogu peresüsteemi. Kas lapsel on luba näidata välja oma tundeid, kas tal on olemas objekt, kellega seda teha ja kas ta saab vastu tunnet, et teda armastatakse? Oluline pole see, et ta teab seda, vaid ka reaalselt seda välja näidata – väiksele lapsele füüsiliselt, suurele lapsele sõnadega. Peame tundma peres ennast kaitstuna ning turvatunne on lapse jaoks kõige olulisem ja selle peab andma talle täiskasvanud inimene. Kui laps näeb, et vanemad on üksteise suhtes austavad ja armastavad, siis selle kaudu laps õpib suhtlema teiste inimestega enda ümber ja oma vanematega.

Laps õpib meie tegude, mitte sõnade järgi. See, kuidas perekonnas lahendatakse mingeid probleeme, mõjutab lapse probleemilahendusoskusi ja toimetulekut tulevikus täiskasvanuna. Peaks lõpetama ebasobiva käitumise ja peale seda ka arutama tema käitumist ja leidma koos lahendusi. Kui ainult ebasobiv käitumine lõpetada, tekib lapsel arusaam, et talle on tunne keelatud ja hakkab seda mustrit ka tulevikus kordama. Seetõttu ongi oluline õpetada, kuidas lahendame probleeme ning laps õpiks toime tulema probleemide lahendamisega ja tunnetega enda sees.

Aega saab alati võtta, lihtsalt peab prioriteedid paika panema.

Aeg ja ajapuudus on kinni meie enda mõtlemises. Kui vanemal puudub lapse jaoks aeg, siis ta ei saa ka lapsele olulisi ja vajalikke väärtusi kaasa anda. Kui me teeme muid asju, siis meil ei ole kontakti lapsega ja kontrolli oma lapse tegevuste üle. Ajapuudust ei tohiks mitte kunagi suhtlemisel tekkida – peaksime alati aja leidma, eriti mis puudutab meie pere ja peresuhteid. Aeg on suhtlemisel oluline komponent. Võtke aega päriselt suhelda.

Läbi tundekeha õpetame lapsele aru saama seda, mida ta enda sees tunneb. Laps käitub, sest tema sees tekib mingi tunne ja ta ei oska muud moodi seda väljendada. Oluline on ebasobiv käitumine lõpetada ja lapsega arutada, mis juhtus ja mis tema sees toimub. Kui laps õpib oma tunnetest aru saama, siis ta õpib suhtlema ja ka ise teiste tunnetest paremini aru saama. Suhtlemise alus on arusaamine iseendast ning et laps oskaks luua paremaid tööalaseid suhteid, sotsiaalseid suhteid ja partnerlussuhteid, peab ta mõistma iseennast. 

Artikkel on kirjutatud Rita Rätseppa 11.05.2022 veebiloengu “Suhted perekonnas ja nende mõju lapse vaimsele tervisele” põhjal.

Veebiloeng “Laps vajab piire – miks ja milliseid?” toimub juba 04. oktoobril

SOOVIN VEEBILOENGUL OSALEDA

Veebiloeng “Miks mu laps käitub nii nagu ta käitub?” toimub 18. oktoobril

SOOVIN VEEBILOENGUL OSALEDA

Lapse tunnetega toimetuleku e-loengute pakett (2 loengut)

SOOVIN VEEBILOENGUTEL OSALEDA

„Kodu – koht, kus leiad või kaotad iseenda“

Õnnelik naine, õnnelik ema

Kodu - koht, kus leiad või kaotad iseenda

Blogipostitus on kirjutatud „Kodu – koht, kus leiad või kaotad iseenda“  (Katri Muller) veebiloengu põhjal. Septembrikuus on virtuaalses kogukonnas “Õnnelik naine, õnnelik ema” teemaks – Kuidas ruum meie energiat mõjutab?
Õnnelik naine, õnnelik ema

Mõnikord on meil tunne, et elus on raskem periood ja me justkui kaotame enda. see võib juhtuda just siis, kui oleme palju kodus – oled väikese lapsega kodus, teed kodus tööd, vms. On paradoksaalne, et just kodu võib aidata meil sellises olukorras uuesti endaga kontakti saada.

Kui vaatad enda ümber ringi, siis mis on see märksõna, mis sulle sinu ümber oleva ruumiga pähe tuleb? Esimesed märksõnad on tavaliselt visuaaliga seotud, sest tihti kirjeldame esmalt just seda, mida silmadega näeme. Samas on ruumi lisaks visuaalile võimalik näha tohutu suure ressursina. Kui võtame ruumi ressursina kasutusele, siis meil on võimalik palju rohkem kogeda toetust ja rahulolu oma igapäevaelus ja meil on lihtsam liikuda oma eluga soovitud suunas. 

Holistilises sisekujunduses vaadatakse inimest ja ruumi üheskoos ehk ühe tervikuna ja omavahel ühenduses. Holistilise sisekujundusega saame luua ruume, mis on esteetilised ja funktsionaalsed, kuid lisaks toetavad ka inimese vaimset ja füüsilist tervist. Oluline on ka see, mis tuleb pärast ruumi loomist. Me pidevalt taasloome ruumi ja hoiame kodus energiat liikumises. Kodu võiks olla harmoonias sellega, kes sa ise oled ja kus sa oma elus praegu ise oled ning kuhu suunas soovid edasi liikuda.

Kuidas ja millega peegeldab kodu seda, et seal elad SINA?

Holistilisel sisekujundusel on omad meetodid, et aidata ruumi muuta toetavamaks. Saad neid kasutada nii alles kodu loomisel, remontimisel või juba valmis kodu muutmisel.

Oleme jõudnud ajajärku, kus elu on liikunud selles suunas, et veedame rohkem aega kodus. Meie kodud on muutunud miniuniversumiks, pakuvad meile peaaegu kõiki maailma kogemusi ilma, et peaksime kodust lahkuma. Kodu on ka ruum, mis kõikidest ruumidest mõjutab meid kõige enam. See peegeldab kõike seda, millesse sa usud ja seda, mida sa usud enda kohta.

Meie võimalused luua enda ümber toetavat ruumi on suuremad kui kunagi varem. Kurb on see, et keskendume siiski rohkem ruumi funktsioonile ja esteetikale ning me ei anna ruumile võimalust meid toetada ja jõustada ning ei kasuta ära ruumi täielikku potentsiaali.

Holistilise sisekujundusega kodu loomine

Holistile kodu loomisega lähme mööbli ja disaini füüsilisest maailmast sügavamale. Me läheme teemadesse nagu ruumi energia, ruumi psühholoogia, kliendi rahulolu, teadlikum elamine ja loodusega ühenduses olemine.

Holistilise kodu puhul on erinevaid tehnikaid ja distsipliine, mida kasutatakse toetava ruumi loomisel:

värvipsühholoogia

valguse ja varju teadlik kasutamine

feng shui filosoofia

NEUROESTEETIKA​

MINDFULNESSI TEHNIKA​​

WELLNESS PÕHIMÕTTED​

rohe-elu põhimõtted

asendiplaanid

numeroloogia

õhukvaliteet

alateadlik sümbolism

kristallid

lõhnad

helid

oma rituaalide loomine

väikese pühamu/püha ruumi loomine

Oleme jõudnud ajajärku, kus elu on liikunud selles suunas, et veedame rohkem aega kodus. Meie kodud on muutunud miniuniversumiks, pakuvad meile peaaegu kõiki maailma kogemusi ilma, et peaksime kodust lahkuma. Kodu on ka ruum, mis kõikidest ruumidest mõjutab meid kõige enam. See peegeldab kõike seda, millesse sa usud ja seda, mida sa usud enda kohta.

Asjad on energia ning tasub hoolikalt mõelda, millega sa end kodus ümbritsed ning kuidas need asjad sinuni on jõudnud (kas sina oled need valinud). Kas need asjad peegeldavad sind ja kui ei, siis see tegelikult kogu aeg mõjutab sind. Asjad, mis meile kingitakse, pärandatakse või oleme kuskilt saanud, ei pruugi sageli peegeldada seda, kes meie oleme. kuid sageli ei suuda me nendest asjadest ka loobuda. Siis tasub mõelda, kas meie valiksime need või kas me vajame neid?

Kuidas luua endale kodu, mis toetab sind?

Üks võimalus on teha seda holistilise sisekujundaja või nõustaja abiga. Samuti saad ka iseseisvalt muuta ruumi ennast toetavamaks. Alustuseks küsi enda käest, kuidas sa enda praegusesse koju sattusid? Kas see oli päriselt sinu valik ning kas see sobib sulle praegu?

Teiseks küsi endalt, millist tunnet ma tahaks oma kodus tunda? Tihti mõtleme ruumi peale praktilise vaatega ehk kas see on piisavalt suur, kas see asub meie jaoks mugavas kohas, kas kõik vajalikud asjad on olemas, jne.

Peamised 4 tunnet, mida inimesed tahavad kodus tunda:

LÕÕGASTUS

ÕNNETUNNE​

RAHU

TURVATUNNE

Kuidas nendele tunnetele lähemale saada ja neid teadlikumalt endale koju luua?

  • Lõõgastus – vähenda visuaalseid stimulante ruumis (valgus, luba tuppa varje). 
  • Õnnetunne – püüa kodus taasluua seda hetke minevikust, kui olid õnnelik.
  • Rahu – saa ühendus loodusega, teadlikult aeglusta oma tegevusi, loo omale rahunurk.
  • Turvatunne – toetavad värvid, tekstuurid, mööbli paigutus ruumis.

Kolmas küsimus, mille peale mõelda, on see, mis sinu kodu juures tekitab kõige rohkem stressi. Võiks proovida likvideerida olukordi, mis tekitavad stressi. Need võivad olla lihtsad ja väikesed asjad – nt leia kindel koht, kuhu paned võtmed.

 

Holistilise sisekujunduse puhul ei räägita lihtsalt asjade süsteemi loomisest või asjade ära andmisest, vaid tehakse tähenduslikkuse auditi – mida ja miks me alles hoiame, mida see meie jaoks tähendab, kas see annab meile midagi või pigem võtab ära. 

Näe ruumi loominguna – ruum on meie väljendus, see on meie kui inimese pikendus, oleme oma koduga energeetiliselt seotud. Näe kodu suure ressursina, mis saab sind jõustada ja võimestada juhul, kui ta on kooskõlas sinuga. Sul on lihtsam liikuda selles suunas, kuhu tahad ja sul on lihtsam pakkuda maailmale seda, mis sul on, kui sa oled toetavas ruumis. 

Septembris virtuaalses kogukonnas
"Õnnelik naine, õnnelik ema"
KUIDAS RUUM MEIE ENERGIAT MÕJUTAB?

merilin

Veebiloeng „Kodu – koht, kus leiad või kaotad iseenda“​ Katri Muller, on järelvaadatav kogukonnas.