5 minuti lugemine. Autor Merylin Poks, kes on Pesapuu Pereklubi turundushaldjas.
Mardipäev on rahvakalendri tähtpäev, mis lõpetas hingedeaja. Mardid ehk esivanemate hinged tulid külla. Neil olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne ja külaskäik tähendas head lambaõnne, olid tüüpiliselt tumedasse riietatud.
Milline on ja oli mardirituaal?
Tänapäeval on tuntud kostümeeritult ukselt uksele jooksmine, mardilaulude laulmine ning selle eest maiustustega külaliste kostitamine. Väiksemates kohtades käiakse endiselt naabreid “kollitamas” ja lapsed lauludega maiustusi nurumas, kuid linnade kortermajades on traditsioon jäänud tagasihoidlikumaks kui vanasti.
Error: Contact form not found.
Vanasti oli kombeks peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemale peletamiseks. Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega.
Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist.
Igal piirkonnal kujunesid välja omad eripärad, laulud-tantsud ning muud viisid õnne ja head perele tuua.
Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde – eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.
Kuidas oma lapsele Mardipäeva traditsiooni tutvustada?
Tänapäevaste vahenditega on tore koos maske meisterdada ja Mardipäevale pühendatud laulumänge mängida.
Lastele regilaulu kombel laulda ei ole keeruline, kuid arendab väikelapse arengut.
See Sinu jaoks pisike samm võib lapse jaoks olla suurem, kui arvatagi oskad. Nad kogevad juba väga varakult palju erinevaid helisid, kandes kaasa vanimat ja väärtuslikumat instrumenti – häält. Miks mitte seda kasutada väljendusviisiks ja traditsiooni kandjaks?
Kuna vanasti käidi ringi mardiperena, võib ka nüüd seda traditsiooni kui peresündmust tähistada ning ukselt uksel meelt lahutada. Alati ei pea ainult perekeskis seda tegema, vaid võib ka suurema kamba kokku kutsuda. Kamba suurus võis ulatuda üle paarikümne inimese, kui minnakse terve klassi või sõpruskonnaga kuhugi külla, nt õpetajaid, klassikaaslasi või õppejõude külastama ja neilt mardinoosi saama.
Iga piirkond annab sama mõtet edasi oma meloodia ja murrakuga. Vahel lauldakse värsi lõppu refräänina “Marti, Marti!” Nii võid ka Sina koos lapsega oma viisi või suisa sõnad välja mõelda 🙂
Ühe vahva Mardilaulu leiad Peeter Tooma esituses.
Laste puhas loovus oskab kindlasti leida viisi, kuidas teie pere saab sellest “oma loo” teha.
Pärnu- Jaagupi traditsioon
Laske marti sisse tulla!
Mart on tulnud kaugeelta.
Mardil küüned külmetavad,
Mardi varbad valutavad,
Ega see mart pole maasta tulnud,
Mart on tulnud ülevelta,
Alli pilve ääre alta,
Kirju pilve keskeelta,
Valge pilve vaheelta.
Lihula traditsioon
Tere, tere, perekene,
Tere, perenaisekene,
Laske mardid sisse tulla!
Mardi küüned külmetavad,
Sõrmeotsad sõitelevad.
Mardid tulnud taevaasta,
Tinast tehtud teeda mööda,
Mööda kullasta kõrendaid.
Peretütar, neitsikene,
Puhu tuli toassa,
Lõõtsu lõke lõukaasse!
Kui pole peres piirukesta,
Siis võta laest laastukesta,
Kui pole laest laastukesta
Siis võta roogu räästaasta,
Kui pole roogu räästaasta,
Siis võta narest pinnukesta,
Siis puhu tuli toassa,
Lõõtsu lõke lõukaasse.
Peremees, peremehikene,
Perenaine, naisekene.
Võta võtmed varnasta,
Nõretimed nõtkemasta,
Kõpsi-kapsi kammerisse,
Astu alla kellerisse,
Otsi mardile osàda,
Katsu mardile kalàda,
Vana venda, vorstikesta,
Sandimardi maugukesta,
Sealiha siilakuida,
Põrsa päid, poolikuida!
Autorid Merylin Poks ja Annika Soomaa
Kasutatud allikad:
9 põhjust, miks oma lapsele juba varakult laulma hakata
Lisalugemiseks: 9 põhjust, miks oma lapsele juba varakult laulma hakata
