Vebinari kokkuvõte elustiiliettevõtja Merit Rajuga.  Meritiga vestleb kahe väikelapse ema ja podcast “Õnnelikud vanemad, õnnelikud lapsed” saatejuht Mariliis Lukk. 7 minuti lugemine. 

Blogis saad kokkuvõtte vebinaril räägitud nendest teemadest: 

  1. Kuidas selles keerulises ja kaoses maailmas iseendaks jääda või hoopis iseennast leida?
  2. Kuidas naisena ja emana võtta ohjad enda majandusliku olukorra üle?
  3. 5 asja, mida me oma lastele ei tohiks öelda.

Kuidas selles keerulises ja kaoses maailmas iseendaks jääda või hoopis iseennast leida?

Praeguses hetke olukorras ei osanud, me ette aimata, et maailmas tekib kriis sellisel kujul. Olles shokis sellisest seisundist, ei oska inimesed kohe algul selle infoga midagi ära teha ja see kriisi olukord jõuab kohale paljudele alles hiljem. 

Loomulikult mõjutab see meid nii emotsionaalselt kui ka majanduslikult. Paljusid juba praegusel hetkel ja osale avaldab see mõju hiljem. Kuid selleks, et see ärev olukord meid igal tunnil ei saadaks ja püsivat ärevust ei tekitaks, siis jagame mõningaid mõtteid, kuidas ennast hoida. 

Meriti soovitused, mida me saaksime kiiresti teha, et (kriisist tulenevat) stressi vähendada. 

  • Võtke eriti just praegusel ajal aega iseenda ja oma mõtetega tegelemiseks. Proovige erinevaid hingamistehnikat ja mediatsiooni. See on oluline, sest meie immuunsus ja stressi tase on omavahel tugevalt seotud. 

Pesapuu Yin jooga veebitundide kohta leiad info SIIT

  • Jalutamine värskes õhus, eriti looduses mõjub ka hästi. Kellel pole võimalust enda koduaias jalutada, siis hetkel tasuks jalutada kohtades, mis pole rahvarohked. Jalutage vähemalt 1,5 h ja nautike looduses viibimist. 
  • Kui võimalust jalutamiseks ei ole (nt. oletegi haige ja karantiinis), siis meie aju on keeruline mehhanism aga hästi lihtne – vaadake looduspilte – sellega meie stressitase langeb ning see aitab.
  • Loe  vähem uudiseid. Jah, ole kursis hädavajaliku infoga (piirangud, ettevõtlus, töötamine jms), kuid me ei soovita surfata ja ise otsida eraldi uudiseid koroonast jms. negatiivsest. Nt. kui tunned, et pead vaatama, siis vaata kord päevas mingit kindlat uudistesaadet, et saada ülevaade homsestest piirangutest. 

Kuidas jõudis Merit arusaamani, et ta tahab olla sõltumatu naine, ka rahaliselt.

Mõned aastad tagasi jõudis Merit oma elus vaimse ja füüsilise läbipõlemiseni. Ta sai aru, et elab oma säästudest, ei ole kellegi peale loota, ei olnud tol eluetapil tervist. Puudusid ajaline, emotsionaalne ja rahalised ressursid, selleks, et midagi teha. Sarnane olukord on paljudel. 

Seal, kus sa otsustad, et sa oled sõltumatu naine, oled sa seda juba emotsionaalselt, aga materiaalse iseseisvuse saavutamine võtab aega. Meritil läks selleks kaks aastat. 

Kui Merit sai aru, et tervis ei ole lõputu ressurss, sai alguse uus teekond. Ta taipas, et ta peab oma tervise eest hoolitsema kohe ja 10 tunnised 7 päeva nädalas tööpäevad ei ole mõistlikud. Pidi mõtlema enda tervisest lähtuvalt ja rahaliselt sõltuvaid muid sissetuleku viise. Sellest kirjutab Merit ka oma  äsja ilmunud raamatus “Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni.”, mis ta enda jaoks välja mõtles. 

Küll aga mõtlemiseks Sulle mõned mõtted. 

  • Just kodused emad, kellel ei ole sissetulekut ongi kõige keerulisem juhtum. Selleks, et naised mõtleksid, et nad ei oleks sõltuvad tööandjast, riigist, meestest jne. Mingi seljatagune peab endal olema, kuna see annab rohkem valiku vabadust, see ei tähenda, et sa peaksid seda kasutama. Pane nt. emapalgast kasvõi natukenegi kõrvale. 
  • Iga inimene võiks tänases situatsioonis mõelda, mis on need tema oskused ja võimalused, mis võiksid lisaraha kuskilt anda ja hakata vaikselt tegelema. Kaardista enda jaoks ära, tegevused, mida Sa oskad. Nt. kes oskab käsitööd, kes raamatupidamist jne. 
  • Sa ei pea selleks kohe oma äri püsti panema, aga nt. teavita oma tuttavaid-sõpru-sugulasi, et tegeled sellega. Neil jääb meelde see ja saavad ise panustada või siis soovitada. 
  • Mariliisi soovitus, et vaata kellega ja mis teemal saaksid koostööd teha. Koostöös peitub suurim võlu ja jõud. Kui oled ise alustaja ja tahaksid oma toodet/teenust tutvustada, siis otsi oma valdkonnas neid, kes on juba tuntumad. Nt. Pesapuu reklaamib hea meelega tooteid/teenuseid, mis meie väärtustega kokku lähevad. Meil on juba ka päris suur jälgijaskond 🙂 
  • Nt. Merit teeb/on teinud tasuta videosid, et saada oskusi ja kogemusi juurde. 
  • Merit tegeleb juba ka 9 aastat oliivõli importimisega Kreekast – Eestisse. Ta ei ole seda teinud sellepärast, et sealt raha sisse tuleks vaid selleks, et ta saaks tarbida kvaliteetset toitu. Ja nii on see kasvanud ning paljud sõbrad-tuttavad tellivad temalt. Kusjuures praeguse kriisi ajal väga hea väike lisasissetuleku allikas. 

Liitu meie uudiskirjaga!

Rahaga seotud uskumused. 

Märka endas uskumusi, mis sul on raha seoses ja mõtle, kas need ikka teenivad Sind. Leia mõtteviisid, mis sind ei teeni ja saa nendest vabaks. Nagu näiteks mõtlemine, et mul ei ole kunagi raha olnud ja seda ei tule ka.

Mariliis on märganud uskumusi nagu: 

  • Ma ei ole raha väärt. 
  • Raha ei ole kunagi piisavalt. 
  • Raha ei tule minu juurde. 
  • Raha tuleb raskelt. 
  • Raha teenimine on nii keeruline. 
  • Ettevõtlus on raske. 
  • Ma ei taha nii paljude rahateemadega tegeleda. 
  • Rikkad on halvad inimesed. 

Märka Sinagi neid uskumusi, kirjuta üles ja vabasta need. Aitab mediteerimine ja on olemas ka palju kursusi veebis, mis aitavad sellega tegeleda. 

Raha kui väga võimas energia

Kui pidevalt mõelda raha teemale, eriti selle puudumisele/vähesusele, siis see ei tee meid kuidagi rõõmsaks, kuid tuleb mõelda, et raha on võimas energia. Me peame oskama sellest positiivselt mõelda ja seda positiivselt laadida ka siis, kui selle välja peame käima. Et annaksime rõõmuga ja võtaksime vastu rõõmuga.

Näiteks Mariliis on ettevõtjana nii palju ise tundnud ja palju ka kuulnud, et oi-oi, ma pean arveid tegema. Appi kui tüütu. Tegelikult peaks ettevõtja jaoks arvete tegemine olema rõõmsaim tegevus üldse 🙂 Seda tuleb teha hea energiaga – Sina pakud väärtust ja parimat teenust oma kliendile. 

Arvete maksmine peaks olema samuti laetud positiivse energia ja tänulikkuse tundega. Nt. olen tänulik, et minu laps saab käia selles vahvas huvikoolis kodukohas nagu inglise keele õpe. Et mul sellised ägedad ja professionaalsed koostööpartneid, keda kliendi armastavad jne. 

Merit ütleb, et kuskilt jäi kunagi meelde, et kui raha tuleb kontole või saad kuskilt sularaha, siis ütle alati “MINA OLEN RAHA MAGNET!” 🙂 

Millal alustada investeerimisega? 

Just praegu on õige aeg. Ma ei mõtle tänast olukorda, aga iga aeg on õige aeg. Kui Sina oled selle mõtteni jõudnud, siis see ongi õige aeg. 

Kogumisel summa ei ole tähtis, pigem on tähtis see, et sa kannad selle raha kuskile kogumiskontole, investeerid vms. Ootamatusi tuleb alati elus ette. Minimaalselt võiks ikkagi olemas olla 6-12 kuu raha (nö. meelerahufond), kuigi see on vähestel siiski kahjuks. 

Kuidas alustada investeerimisega? 

Alutsuseks loe raamatuid – eesti keeles Jaak Roosaare ja Kristi Saare suureks eeskujuks kindlasti. Ei pea alati ostma, saab ka laenutada. 

Eelpool mainitud Merit Raju  “Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni.” (soodukas kuni 3. aprillini). 

Robert Kiyosaki “Rikas isa, vaene isa.”

Otsi Facebookis gruppe nt. kinnisvarasse investeerimine, investeerimisraadio jne ja erinevaid rahateemalisi podcaste. 

Rääkisime ka Naisinvestorite Klubist ja selle asutajast Kristi Saarest. Sain Kristiga kokkuleppele, et tellides tema lehelt ükskõik mis tooteid (raamatud, koolitused, veebiseminarid), siis on Sulle PESAPUU koodiga ostukorvilt soodustus -12% kuni 30. aprillini. 🙂 

Vabad ja metsikud lapsed.

Raamatust “Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.”  lugedes on kirjas tsitaat- “Lapsevanemate sõnadel on suur kaal. Liiga suur, et neid teadmatult automaatselt puistada.” 

Tundub, et meil on hästi palju automatismi, lauseid, mida meile on lapsepõlvest kaasa antud, mille tähendustele ja pikemale mõjule me tihtipeale ei mõtle.

5 asja, mida me oma lastele ei tohiks öelda. (Merit Raju “Vaba ja metsik.”)

  1. Mis sul viga on? 

Merit räägib oma kogemusest, kus ta sai aru, et ta ei taha seda lauset enam kasutada. Ta kuulsis seda lauset kuskil Selveris järjekorras ja hakkas mõtlema, kas ta ise tahab, et keegi temalt seda küsiks, kui ta on endast väljas. 

Selline lause ei aita mitte kedagi. Ei last, kes on endast väljas ega ka Sind, kes selle olukorraga tegelema peab. Lihtsalt proovi sõnastada see lause teisiti. 

Selle asemel võid küsida: 

“Mis sul on?”

“Mis ma saan teha?”

“Mis sulle muret teeb?” 

“Kuidas/kas saan sind aidata?” 

Küll selle viimase lause puhul kasuta pigem suuremat puhul, sest üldiselt laps ootab, et sa teaksid kuidas sa saad teda aidata. Tihti peale lapsed, ei oskagi sulle midagi vastata.

Liitu meie uudiskirjaga!

2. Ära nuta. 

Lapse üks peamisi stressi maandamise viise on nutmine. Ta ei oska end teisiti väljendada. Ja kui meie vanematena ütleme lapsele pidevalt, et ära nuta, siis kuidas ta seda stressi siis maandab.  

Jah, kuigi on alguses suhteliselt ebamugav lapse nuttu paljudel taluda. Eriti kui laps nutab ja sa oled parasjagu kuskil kohvikus või avalikus kohas. Selleks on hea enda sisse vaadata ja küsida endalt, miks see sind segab.

Mariliis näiteks ei julgenud esimese lapsega käia alguses üldse kuskil avalikus kohas, sest kartsin, et beebi hakkab nutma. Enda sisse vaadates leidsin, et see oligi hirm, mis pärines minu lapsepõlvest. Siis ju ka kohe lohutati ja öeldi kogu aeg, et ära nuta. Nutt oli nagu tabu. 

Kui minu praegu 2- ja 4-aastane laps nt. kukkudes või õe-venna vahelises “kakluses” nutab, siis küsin, kus ta haiget sai. Kinnitan, et mõistan tema valu kasutades nt. lauset “See võis päris valus olla”, teeme valule pai jne. Nii ei suru ma lapse nutt maha, vaid mõistan teda ja üldiselt jääb väiksemate “hädade” korral nutt peaaegu et alati kohe järgi. 

Võid veel võrrelda, et kui Sa lööd oma suure varba nt. vastu diivani jalga ära ja no on jube valus ja keegi tuleb sind lohutama, et oi, pole hullu, küll läheb üle, ära nuta. No teeb ikka tigedaks küll ju, sest mul on ju valus 😀 

3. Sa oled rumal ja saamatu.

 See on otsene hinnang lapsele, mitte tema käitumisele. Väga tugevalt on see seotud enesehinnanguga. Kui lapsele öelda, et ta on rumal ja saamatu terve lapsepõlv, siis suureks saades ta nii arvabki ja juhindub oma elus sellest. Tulemuseks on tõenäoliselt väga madal enesehinnang, mitteadekvaatne käitumine jne. 

Me ei tohiks hinnata last, vaid peaksime hindama tema käitumist.

Mariliis kasutab oma peres selleks lauseid nagu: 

“Mulle ei sobi Sinu käitumine praegu.”

“Mind teeb kurvaks, et sa venda lõid. Me ei kasuta vägivalda. Venna sai haiget ja on samuti kurb.”

4. Ära jookse! Ära kuku! Ära roni! Ära…Ära…

Kõik oleneb ka lapsest muidugi, kas sa pead talle, seda ütlema või mitte. Kui lapse sisemised piirid on paigas, mida võib ja mida ei või, siis pole talle seda vaja öelda. Lapsed on nii erinevad – mõned on arglikumad, mõned väga julged. Sina pead muidugi vastutama ohtutuse eest, aga järgi, kas alati on vaja kasutada sõna “ära”. Ehk saab vähemaga hakkama 😉 

Võid kasutada ka sõna STOP või EI. Ütle seda natuke kõvema, kindla tooniga. Ära ütle seda sellisel toonil nagu sa tavaliselt räägid. Kasuta sõnu positiivses võtmes, et see ei oleks halb sõna vaid positiivses võtmes. Näiteks ära kasuta sõna ära kuku, vaid hoia kinni. Ära roni – selle asemel “ole ettevaatlik.”

Lapse pidev tagasihoidmine ja keelamine võib anda tulevikus sisehääleks mõtteviisi, et ei olegi vaja midagi proovida ja uusi asju kogeda. Inimene ei julgegi elada. 

5. Võrdlemine.

Võrdlemine on rõõmu varas. Tundmatu autor. 

On ju tuttavad laused “Vaata, Mari sõi kõik nii ilusti ära”, “Vennal on küll sall kaelas” jne.

Lapsele pidevate võrdluste toomine, kellegi teise lapsega tekitabki lõpuks selle, et  laps võrdleb ennast teistega. Küll juba koolieas ja hiljem sõbra või naabriga. Kellel on uhkem ja kallim auto ja ilusam ja suurem kodu. Seda pole vaja.

Vabakasvatus

Vabakasvatus – tundub, et täna on see sõna saanud hästi halva maigu, arvataksegi, et me last ei peagi üldse kasvatama kui räägime vabakasvatusest. Merit on oma lapsele öelnud, et mina olen emme ja teen oma emme tööd. Minu töö on, et ma pean hoidma, et sa oled terve, et kasvad arukaks ja tähendab mina ütlen, mis sa selga paned, mina ütlen millal magama ja sööma. Pean vastutama, et me õigeks ajaks kuskile jõuame. Jagage lapsega vastutused ära. Näiteks, et tema saab ülejäänud aja päevast vaadata, mida ta teeb. Kui lapsel kipub see meelest ära minema ja ta hakkab vaidlema, et ta ei lähe magama või sööma, siis tulebki öelda, et siin on see koht, kus ma pean tegema seda emme tööd. Kuna kasvatus on tähtis su enda lapse tervisele ja tulevikule.

Vebinari toimus 26. märtsil 2020. Kahjuks järelvaadata enam ei saa, kuid vebinare põnevate ja inspireerivate inimestega on tulemas jooksvalt veel. Jälgi Pesapuu Perekeskuse Facebooki ja kodulehte

Meritiga vestles ja kirja pani kahe väikelapse ema ja podcast “Õnnelikud vanemad, õnnelikud lapsed” saatejuht Mariliis Lukk.

Recommended Posts