Mõistmisest algab muutus, sest me ei saa muuta midagi, mida me ei mõista.
Kõigepealt on vaja mõista, miks sa sokolaadi armastad. Tihti vaadatakse toitumist eraldi teistest eluvaldkondadest. Kuid kõik meie toitumisotsused on mõjutatud teistest eluvaldkondadest – suhetest, elukeskkonnast, töökeskkonnast, uskumustest ja harjumustest ning ühiskonnas levivatest reeglitest.
Oluline on osata elus luua muutusi läbi selle, et lükata tahtejõuga omale hoog sisse ning töö iseendaga motiveerib niivõrd palju ja annab nii häid tulemusi, et sisemine motivatsioon kasvab ja tahtejõu vajadus langeb. Lõpptulemusena ei pea sa tahtejõuga enam ennast ebatervislikust eemale hoidma.
Tahtejõud on nagu kummipael, mis teatud maani venib, kuid siis saad ikkagi mingi hetk kummipaelaga vastu näppe. Me vajame tahtejõudu, et muutust tegema hakata ja uuele harjumusele hoog sisse lükata. Seejärel sisemine motivatsioon kasvab ja tahtejõu vajadus langeb.
Oluline osa muutuse loomisel on oskus ennast kiita ja märgata seda, mida sa hästi teed. Hoia fookus tervislikul toidul, mida sa sööd, mitte sellel, et hoida ennast eemal ebatervislikest valikutest.
Inimesed sageli ütlevad, et nad ei taha millestki loobuda, sest nad tahavad, et neil oleks valikuvabadus. Me arvame, et meie vabadus on see, kui saame valida šokolaadi või koogi. Tõeline vabadus on see, kui sa saad jätta selle valimata.
Üks sisemine motivaator võib olla soov muuta toitumisharjumusi oma laste pärast. Tervislik toitumine ei ole loodud ainult ülekaalulistele inimestele, me kõik peaksime tervislikult toituma. Leia endale tervislikuks toitumiseks muud põhjused, mitte soov kehakaalu vähendada.
Tervislik toitumine on vajalik selleks, et tunneksid ennast oma kehas hästi ja sul oleks energiat. Tervislik toitumine aitab sul elada oma elu kõrgema potentsiaali järgi ning sul ei jää midagi tegemata. Tervisliku toitumise eesmärk on anda sulle energiat kõigeks, mida sa tahad oma elus teha.
Toitumine mõjutab meie füüsilist enesetunnet, lisaks mõjutab see ka meie emotsioone ja tundeid ning meie mentaalset seisundit.
Miks on keeruline teha häid valikuid?
- Toiduainetööstus teeb endast kõik oleneva, et sa sööksid võimalikult palju ja teeksid vähem häid valikuid.
- Evolutsiooniliselt on meie keha orienteeritud suhkrule ja soolale ja rasvale.
- Meie enda harjumused, uskumused ja reeglid.
Harjumused, uskumused ja reeglid.
Kui me oleme mingit harjumust piisavalt kaua teinud, siis sellest areneb välja reegel. Siis hakkavad seda reeglit toitma uskumused ning kui see reegel on piisavalt kaua püsinud, siis kujuneb välja uskumus.
Peame töötama oma uskumustega, harjumuste ja reeglitega, et muuta oma toitumist. Peame teadvustama evolutsioonilist rolli, miks me teeme selliseid otsuseid nagu me teeme. Teadvusta endale, et kõik, mis on poelettidel, ei ole hea toit ning hakka märkama seda, kuidas reklaamid sind mõjutavad ja mis on toidusiltidele kirjutatud.
“Kuue nälja teooria”
- Janu – inimesed ajavad väga tihti janu ja nälja segamini. Iga kord kui tunned, et tahaks midagi süüa, siis joo esimesena vett ja vaata 10 minutit hiljem, kas on tegelikult kõht tühi.
- Variatiivsus – keha vajab erinevaid toitaineid. Selleks, et neid saada, on vaja süüa erinevaid tooraineid. Kartul või makaron erineva valmistamisviisiga või erinevate maitseainetega ei ole variatiivsus, sest tooraine on sama.
- Madal veresuhkur – keha vajab ellujäämiseks nii süsivesikuid kui rasvasid. Meie keha läheb häiresse, kui veresuhkur on madal, kuid tegelikult meie keha ei vaja süsivesikuid selleks, et ellu jääda, vaid saaks kasutada ka rasvapõletust. Meie aga hakkame sellel hetkel süsivesikuid sööma, sest keha ei oska rasvapõletuse peale minna ja on segaduses.
- Emotsionaalne nälg – meie keha ellujäämismehhanism. Tahame hea emotsiooniga seotud toitu ka tulevikus süüa, et seda sama emotsiooni uuesti kogeda.
- Tühja kõhu nälg – tühi kõht on lihtsalt füüsiline seisund, kus sinu magu on toidust tühjaks saanud. Kui sa oled pakkunud oma kehale head toitu ja kehale vajalikke toitaineid, siis tühi kõht ei tähenda, et su kehal oleks toitaine puudus.
- Toitainenälg – ainuke päris nälg ja päris põhjus, miks me peaksime sööma. Siis on kehal mingeid toitaineid juurde vaja.
Enda nälgade kaardistamine.
Nüüd pühenda natuke aega iseendale selleks, et saada selgust, miks sina sööd ja millistes situatsioonides erinevad näljad juhivad sind sööma. Näiteks võid avastada, et kuna sa autosõidule veepudelit kaasa ei võta, siis tahad teha peatusi, et tanklast midagi näksimist võtta. Samas võib see väga vabalt olla hoopis janu, mis sind sööma ajab. Võib olla avastad, et töö juures on sul emotsionaalne nälg, sest töö on pingeline või on emotsionaalne söömine sul kodus, sest väikeste lastega on keeruline. Madala veresuhkru nälja võid avastada näiteks trenni ajal või tabab tühi kõht sind just väljas liikudes.
Kui sa õpid oma nälgasid läbi nägema, siis sa saad hakata neid muutma.
Artikkel on kirjutatud Piret Špitsmeistri veebiloengu “Tervislik toitumine – lihtne või keeruline?” põhjal.
Veebiloeng "Tervislik toitumine - lihtne või keeruline" on järele vaadatav kuni 27. märtsini.
SOOVIN JÄRELE VAADATA24. märtsil on Piret Špitsmeisteriga järgmine toitumist käsitlev veebiloeng "Tasakaalu loomine enda sees ja oma toidulaual".
VAATAN ROHKEM INFOT SIIT
