6 minuti lugemine. Autor ühe lapse ema Annika Soomaa, Pesapuu Pereklubi rõõmsate klientide haldjas.

Kui ma 2016 aasta sügisel lapseootele jäin, siis ma ausalt ei osanud ette kujutada, milliseks muutub minu elu peale lapse sündi. 

Raseduse ajal käisime koos abikaasaga kõikvõimalikes perekooli loengutes, kus valmistati ette sünnituseks ja räägiti vastsündinu hooldusest, aga keegi ei rääkinud oma näidetest, millised tunded Sind valdavad ja mis päriselt kodus toimuma hakkab.

Räägin Sulle oma näite põhjal ausalt ja otse, mida ma tundsin alates hetkest, mil laps mu rinnale asetati.

Kui ma olin sünnitusega ühele poole saanud ja ämmaemand pani mu vastsündinud tütre minu kõhule, siis ma vaatasin oma last ning mõtlesin:

“Vaene laps, ta on ju nii inetu! Krimpsus, paistes silmadega ja nii tilluke!”

Puudutada ma teda ammugi ei julgenud, sest ta nuttis. Oeh, ta nuttis lakkamatult ja nii valjusti, et see lihtsalt halvas mind.

Error: Contact form not found.

Terve laps nutab päevas vähemalt 3 tundi

Hmm.. no okei, aga päriselt see nutt.. Minu jaoks oli see niii väljakannatamatu, et see ajas mind lihtsalt hulluks. Olen mitmeid ja mitmeid raamatuid lugenud ja ma saan sellest aru, et nutt ongi beebi suhtlemise viis – ükskõik, millised tunded või mured teda vaevavad, siis nutt on viis selle väljendamiseks, aga ausalt, kui Su laps on õhtul juba 4 tundi järjest nutnud, siis ühel hetkel käib ikka asi üle jõu. Lisaks on minu lapsel veel väga vali hääl.

Elame kortermaja esimesel korrusel, olles noor ema ja niigi raskustes oma emotsioonidega toime tulekul, kohtasin ühel päeval neljandal korrusel elavat meest, kes ütles mulle: “Küll Sinu laps nutab nõudliku häälega.” Mis Sa arvad, kuidas ma ennast siis tundsin? Loomulikult läksin koju ja mu maailm varises lihtsalt kokku, nutsin koos beebiga ligi tunni.

Aga mis mul selles osas soovitada on?

  • Kuula nt YouTube vahendusel beebi nuttu, et Sa sellega harjuksid;
  • Püüa ise rahulikuks jääda (usu mind, ma tean KUI raske see on);
  • Hoia last enda lähedal, et ta tunneks Sinu hingamist ja südamelööke, need on talle juba tuttavad ja rahustavad teda;
  • Nahk-naha kontakt;
  • Kui tunned, et Sa enam ei jaksa, anna laps oma partnerile hoida ja mine tõmba teises toas hinge.

Ma luban Sulle, et lapsed ei nuta igavesti! Ausalt. Minul kasvab kodus 1a9k aastane vägagi rõõmus tüdruk, kes tänaseks hetkeks naerab kordades rohkem kui nutab!

Ema rolliga kohanemine, kadedus abikaasa suhtes

Teine oluline suur muutus, millega oli minul väga raske kohaneda oli koju jäämine ja ainult lapse eest hoolitsemine. Olin ju selleks 9 kuud ette valmistanud, aga kui see aeg kohale jõudis, siis olin nagu puuga pähe saanud.

Enne olin ma Annika, kellel oli palju sõpru, kellel oli hea karjäär, kes käis kontserditel ja teatris ning nüüd olin ma järsku ainult ema.

Lastetud sõbrad kadusid kuidagi vaikselt ära ja ma jäingi ainult lapsega koju. Mis mind eriti ärritas, oli see, et mees sai tööl käia ja tema tutvusringkond ju ei kahanenud selle võrra, tema elu läks täpselt sama moodi edasi, minu oma jäi aga justkui seisma ja mina kadusin rutiini sisse.

  • Harjuta kohe algusest saadik endale aega võtma – kasvõi 30 minuti kaupa päevas;
  • Jaga partneriga vastutust;
  • Tugisüsteemi olemasolul kaasa neid kohe alguses ning anna last neile hoida. Ja palun, usalda neid!

Ära tee seda viga, mis mina – kui mu laps oli aastane, olin ma selleks ajaks temast eemal olnud täpselt 5 korda, maksimum 2h korraga. Lisaks oli mul tunne, et ma olen kadunud, kadunud kuskile kaugele ja hakkasin taas ennast otsima.

Emotsioonidega toimetulek, samastumine

Emotsioonid… Mind üllatas, et inimest võib vallata nii palju emotsioone korraga – suur rõõm, õnnetunne, kurvameelsus, segadus jne. Arusaamatul põhjusel võid nutta lohutamatult ning oled kurb elu õnnelikumal ajal. Mul oli nii suure elumuutusega väga raske kohaneda ning püüdsin saada selgust, mis mind vaevab. Ühest küljest olin ma õnnelik, et meil laps oli, aga teisest küljest oli temaga alguses nii keeruline toime tulla.

Lisaks oli minu jaoks väga raske lapsega kuskile minna, kuna pelgasin väga, et ta hakkab avalikus kohas nutma ja mis inimesed siis minust arvavad. Kõik emotsioonid võtsid minust võimust ning ma ei osanud sellega kuidagi toime tulla. 

Mind aitas paljuski lapsega trenni minek (kogusin hooaja alguses muidugi 2 kuud selleks julgust), kuna seal nägin teisi emasid, kellel olid täpselt samad mured – küll ei olnud nende laps maganud või terve jalutuskäigu nuttis jne. Mõistsin, et ma ei ole ainuke, kellel need hirmud ja mured on. Kõike seda läbi elades sain aru, et nii lihtne on hinnanguid anda, teadmata, mida see inimene tegelikult läbi elab. Kui oled oma emotsioonidega ummikus ja püüad meeleheitlikult nutvat last magama saada ja keegi mainib Sulle, et nägi Sind karjuva lapsega jalutamas, siis ikka jookseb kõik kokku ja tunned, et ei jaksa ja ei oska.

  • Palu abi kohe, kui tunned, et  Sul on keeruline oma emotsioonidest aru saada;
  • Selle asemel, et kellegile öelda, et ma nägin Sind nutva lapsega, mine parem ja kallista seda inimest, ilmselt on tal seda hetkel rohkem vaja kui kellegi hinnangut. Meil kõigil on raske, aga oluline on mõista, et abi ei ole kaugel!

Olen rõõmus, kui kasvõi üks lapsevanem tunneb sellest loost lohutust ning saab jõudu, et edasi minna. Veel võid lugeda Marianne nõudandeid nutva beebi lohutamiseks.

Kui tunned, et sõbra tugi kulub marjaks ära, siis vaata tunniplaanist meie vahvaid tegemisi ja tule tundi.

Kasutatud pilt.

Recommended Posts