Beebiga ujuma – mida kaasa võtta?

Meelespea ujumistundidesse registreerunutele!

Soovid beebiga, väikelapsega ujuma tulla, aga ei tea mida kaasa võtta, mis kohapeal olemas on jms?

Palun tutvu kindlasti enne ujumistundi tulekut infoga. Nii saame Sulle ja beebile tagada parema ettevalmistuse ja rõõmsama tunni.

* Soovitused on kohandatud vastavalt Pesapuu Perekeskuse beebide ja väikelastega ujumistundide jaoks Rae vallas, Järveküla Spordihoones. 

Ettevalmistused

  • Varu aega! Palun tule kohale vähemalt 15-20 minutit varem, et saaksid rahulikult riietuda ja ka lapse tunniks ette valmistada.
  • Vahetult enne tundi tuleks last toita. Peab arvestama, et alati ei pea beebi tervet tundi vastu. Sellest pole aga midagi ning oluline on jääda ise rahulikuks. Soovitatav on kaasa võtta kerge eine, mida beebile peale ujumistundi anda. 

Mida kaasa võtta?

  • Vali endale mugavad, kehalist liikumist võimaldavad ujumisriided. 
  • Kanna libisemise vältimiseks plätusid (ka lapsel). 
  • Beebile on samamoodi vajalikud kerged ujumismähkmed (igaks juhuks 2 paari) või ujumisriided olenevalt east.
  • Võta kaasa hügieenitarbed. 
  • Võta ujumistundi kaasa beebi lemmiklelu ja 2 rätikut – üks, millesse beebi peale ujumistundi mähkida ja teine, millesse beebit pärast pesemist kuivatada.
  • Hoolitse selle eest, et peale ujumistundi oleksid olemas ilmastikule vastavad, vajadusel soojad riided, millesse beebi riietada. 

Kuidas riietus- ja pesemisruumis beebiga toimetada? 

    • On olemas nii naiste kui ka meeste riietusruumid (seega isad lastega on samuti väga ujuma oodatud). 
    • Riietusruumis vali endale sobiv kapp. 
    • Kohapeal on olemas 1 mähkimisalus (leiad selle kapi otsast) ning 1 seinale kinnitatud mähkimisalus. 
    • Pesemisruumis on meil olemas 2 turvahälli (ilma sisuta) ning sinna sisse saad asetada beebi samal ajal kui Sa ennast pesed. 
    • Enda ja lapse pesemine seebiga enne ja pärast basseini minekut on kohustuslik!
    • Ära jäta last mitte kunagi järelvalveta! 

Ujumistundide broneerimine ja tasumine.

  • Ujumistundide eest tasumine ning broneerimine käib läbi meie kodulehe www.pesapuuperekeskus.ee
  • Broneeringut on võimalik tühistada hiljemalt 7h enne tunni toimumist. Hilisemal tühistamisel osalustasu ei tagastata. 
  • Ujumistundi on lubatud ainult registreeritud ning oma vanuserühma kuuluvad beebid ja väikelapsed.
  • Palun austa ja hoia ennast ning teisi mudilasi ja beebisid – ära tule ise haigena või koos haige lapsega tundi!
  • Lapsega basseini läheb 1 lapsevanem korraga. Teine lapsevanem võib mõnikord kaasas olla (ainult ujula loal), kuid soovitame sel juhul seista lapse vaateväljast väljapool, et mitte lapse keskendumist häirida.

Kuidas tulla Järvekülla ujumistundidesse?

  • Beebide ja väikelaste ujumistunnid toimuvad Järveküla Spordihoone ujulas, Reti tee 20, Järveküla
  • Autoga tulijana saad parkida spordihoone juures olevasse tasuta parklasse.
  • Vankri saad tuua spordihoone sisse ning jätta see eesruumi. 
  • Ära jäta väärisesemeid vankrisse! Pesapuu Perekeskus ja Järveküla Spordihoone vankrite eest ei vastuta. Majas ja väljas on olemas valvekaamerad ning sees ka administraator, kes ümbrusel silma peal hoiab.
  • Administraatori käest saad kiibiga võtme ning juhised riietusruumi sisenemiseks. Pärast riiete vahetamist ja enda ning lapse pesemist! saad siseneda beebi või väikelapsega ujumissaali.

Kaasa võta loomulikult hea tuju ja rõõmus meel:)

3 põhilist ohtu, mida beebiga ujuma minnes vältida! 

Juhul kui Sa soovid veel lisainfot või miski jäi segaseks, siis võta julgelt meiega ühendust:

Mariliis Lukk

+372 527 0882

info@pesapuuperekeskus.ee.

Oled oma pisikesega südamest oodatud!

Minu pudelibeebi

4 minuti lugemine. Autor ühe lapse ema Annika Soomaa, Pesapuu Pereklubi rõõmsate perede haldjas.

Raseduse ajal käisin perekooli loengutes ja joogas, kus käsitleti ka beebi toitmise teemat. Lapse toitmise läbiv mõte oli igal pool ühtne: beebile on parim rinnapiim. Olin selle mõttega päri, kuna minu meelest oli lapse toitmine rinnaga vägagi loomulik ning ma ei osanud isegi aimata, et sellega võivad kaasneda mingisugused probleemid või mured.

Üleüldse ei osanud ma raseduse ajal väga midagi eesoleva elu osas spekuleerida, karta või rõõmustada  – kuna eelnevad kogemused puudusid, siis ei olnud ka millele toetuda.

Imeline algus

Kui laps sündis ja ta mu rinnale asetati, hakkas ta kohe kenasti sööma ja see kõik oli minu jaoks nii loomulik ja lihtne. Laps sõi väga tihti, kuna sündides olid tal põletikunäitajad kõrged ja mulle öeldi, et ternespiim on talle parim. Kolme päevaga olidki ilma ravimiteta näidud korras ja saime kenasti koju. Haiglas öeldi, et alguses peaks last toitma mõlemast rinnast ja mina väga kohusetundliku inimesena hakkasingi kirja panema ja jälgima väga täpselt, kui palju ja millisest rinnast laps sööb. Nüüd saan aru, et see oli minu esimene viga, sest ma ajasin ennast sellega pidevalt ärevile, kui ta ühest rinnast sõi 10 minutit ja ma rinda vahetasin siis teisest sõi ta ainult nt 5 minutit ning jäi juba rinna otsas magama. Esimene kuu oli siiski kõik väga ideaalne, laps võttis kenasti juurde, mul ei tekkinud piimapaisu ega põletikku, lõhed olid talutavad ja paranesid suhteliselt kiiresti.

Esimesed märgid

Esimesed märgid muredest tekkisid siis, kui laps oli kuuajane. Ta hakkas rinna otsas nutma ja ei tahtnud korralikult süüa. Alguses ei nutnud ta igal toitmiskorral, vaid aeg-ajalt. Läksin ka haiglasse imetamisnõustaja juurde, kes vaatas üle beebi imemisvõtte ja kuulas meid ära. Kuna juurde võttis ta kenasti, imemisvõte oli korras, piima mul oli, siis ei muretsenud ei imetamisnõustaja ega perearst.

Mida aeg edasi, seda tihemini hakkas laps rinna otsas nutma. Taas pöördusin haiglasse imetamisnõustajate poole ja kutsusin ka SIET imetamisnõustaja omale koju. Mulle selgitati, et väga paljud lapsed nutavad rinna otsas ja kuna tal kaaluga otseselt veel probleeme ei olnud (kuigi ta ühes kuus võttis juurde 500 g), siis tungivalt soovitati talle rinda edasi anda.

Error: Contact form not found.

Tunded

Minus oli see situatsioon tekitanud täieliku tõrke ja ma ütlen Sulle ausalt, et ma läksin meeletult ärevaks iga kord kui lapse ärkamise aeg hakkas lähenema, sest ma pidin teda siis uuesti toitma. See tekitas minus tohutut pinget.

Lisaks ei julgenud ma lapsega kuskil avalikus kohas käia. Minu jaoks ei olnud see okei, et kui ma peaksin talle kuskil pargipingil rinda andma, siis ta röögib ennast segaseks nagu ma teeksin talle füüsiliselt haiget. Kadestasin oma sõbrannasid, kes igal pool lapsega käisid ja said teda vabalt imetada ning nende laps oli rinna otsas nii rõõmus. Mina istusin aga oma lapsega ainult kodus.

Septembrist sai ennast kirja panna võimlemistundidesse ning ma ei julgenud kohe siis minna vaid panin ennast kirja alates oktoobrist, kuna ma ei suutnud enda jaoks selgeks mõelda, kuidas ma röökivale lapsele teiste võõraste emade eest rinda annan. Kui oktoober kätte jõudis, siis ma pidin tundi minema ja läksin umbes 30 minutit varem kohale, et riietusruumis proovida talle süüa anda ilma, et keegi meid kuuleks ja näeks.

Kadestusega vaatasin peale tunni lõppu kõiki emasid, kes rahus oma last imetasid.

Mina aga iga kord peale tunni lõppu teesklesin, et meil on veel tegemist ja ootasin, kuni riietusruum tühi oli, et proovida talle enne koduteed veel veidi süüa anda. Teinekord palusin mehel keset tööpäeva meid autoga kohale viia, et ma saaksin autos last enne tundi imetada.

Viimane piisk

Kuna senini oli laps öösiti suhteliselt rahulikult söönud, siis ma väga ei muretsenud. Kuni ühel hetkel nuttis ta ka juba öösiti igal toitmiskorral ja ma nägin, et ta lihtsalt ei söögi enam. Tema streikimine kajastus juba kaalus ning otsustasin proovida pudelit ja piimasegu, laps oli siis 4 kuune. Ma lihtsalt tundsin, et ma ei tule selle toitmise pingega enam toime ja ma pidin midagi muutma.

Esimest korda, kui laps pudelit sai, sõi ta nii rahulikult ja mul oli seda nii kerge vaadata. Mul ei olnud mingit pinget ega stressi.

Esialgu andsin talle rinda ja pudelit vaheldumisi kuni ma nägin, et mul on mõttetu talle rinda pakkuda, sest ta ei söö nagunii sealt. Lapsel kaal tõusis kenasti ja mu abikaasa oli meie otsusega väga rahul, kuna nüüd sai ka tema last toita!

Error: Contact form not found.

Harjumine

Eks esialgu oli see pudeli teema minu jaoks sama stressirohke kui rinna andmine. Kogu see protsess tuli endale selgeks teha – kui palju ja mitme tunni tagnat laps ööpäevas süüa võib, kuidas pudelit pesta, ostsime uue veekeedukannu, mis temperatuuri näitas, igal pool pidi vesi termosega kaasas olema + piimapulber jne. Alguses ikka juhtus mitmel korral, et läksime lapsega kuskile välja ja ma olin maha unustanud kas pudeli või piimapulbri. Kuid mida aeg edasi, seda kergemaks kõik läks ja mina olin jälle enesekindlam. Sain rahus lapsega trennis või kuskil avalikus kohas käia, kuna ma teadsin, et ta sööb rahulikult.

Tagantjärgi tarkus?

Muidugi olid mul endal pidevalt süümepiinad, et kas ma proovisin ikka piisavalt või kas ma oleksin saanud midagi veel teha? Umbes 8 kuul ütlesin mehele, et rinnapiima peaks saama taastada ja me võiksime uuesti proovida. Mees palus mul kohe selle mõtte maha matta, sest ta nägi, milline ma olin, kui ma proovisin last 4 kuud rinnaga toita.

Endamisi olen mõelnud, et miks meil nii läks? Raseduse ajal ma mõtlesin, et mina toidan last nii kaua kuni ta soovib, kasvõi 3 aastaseni välja, aga näed, laps sai rinda ainult 4 kuud.

Mul tekkis pähe nii palju küsimusi:

  • Kas asi oli lutis? Kui laps oli 2 nädalane, pakkusime talle gaasivalude leevendamiseks lutti, mida ta kohe ka võtma hakkas. Kas lutt mõjutas kuidagi kogu seda protsessi?
  • Kas mul oli ikka piisavalt piima?
  • Äkki oli mul liiga palju piima ja lapsel oli ebamugav imeda?
  • Kas mu rindadel on midagi füüsilist viga?
  • Kuna mul hakkasid 6 nädalat peale sünnitust regulaarsed päevad, siis kas see võis kuidagi imetamist mõjutada ja muuta piima maitset?
  • Mu ema toitis mind 3 kuud rinnaga ja mu õde ainult 1 kuu, sest tal ei olnud piima, siis kas see on pärilik?
  • Kas mu laps hakkab nüüd tulevikus väga palju haige olema, kuna ta pudelit sai ja öeldakse, et rinnapiima saanud lapsed on palju tervemad?

Täna, 1,5a hiljem

Täna olen ma kogu selle teemaga enda sees rahu teinud ja ma olen ise mõelnud, et tol hetkel oli kõige tähtsam minu vaimse tervise säilitamine ning lapse heaolu tagamine. Lapsel oli kõht täis, mina olin rõõmus ja saime omavahel väga hästi hakkama.

Kõik räägivad imetamisaegsest lähedusest ja hellusest. Mina ei ütleks, et pudeliga seda ei ole – on küll! Ma nautisin kõiki neid kordi, kui ma last toitsin – ta oli mul süles, ma paitasin ja musitasin teda samal ajal, me vaatasime teineteisele silma ja naeratasime.

Samas kui ma tagasi mõtlen, siis öisest söötmisest ja lõpuks üldse pudelist oli teda võrdlemisi kerge võõrutada. Lisaks kõigele muule, on mu laps väga hea tervisega ja tal ei ole siiani kordagi näiteks isegi palavikku olnud – ehk et seda ei saa ka öelda, et pudelilapsed kuidagi kehvema tervisega on.  

Hetkel ootan ma oma teist beebit ja kui aus olla, siis ma ei ole kordagi mõelnud, et ma talle rinda ei anna. Lapsed on erinevad ja eks näis, kuidas temaga läheb. Nüüd ma lihtsalt tean, et sellest ei ole midagi, kui ta isegi rinda võtma ei hakka ja kui võtab, siis on kõik hästi ning sellisel juhul saan ma teise lapsega teistmoodi kogemuse, mida hiljem on hea võrrelda.

Eks elus läheb ikka täpselt nii, nagu minema peab 🙂

Ma loodan, et Sinul on olnud imeline imetamiskogemus ja kui Sul on kõik see veel ees, siis loe meie blogist, millised on 6 olulist asja, mida imetamise kohta juba enne sünnitust teada.

Kasutatud allikad:

6 olulist asja, mida imetamise kohta teada juba enne sünnitust.

Kasutatud pilt. 

6 olulist asja, mida imetamise kohta teada juba enne sünnitust

3 minuti lugemine. Autor Marianne Tobro, imetamisnõustaja, peretoetaja ja koolitaja.

Tavaliselt lapseootel naised valmistavad end väga hästi ette sünnituseks ja imetamiseks mitte nii väga. Me kuuleme palju kui loomulik ja kasulik imetamine on, aga kõigile ei tule see alati nii lihtsalt välja ning raskused tulevad paljudele üllatusena. Küll aga on imetamine oskus, mida nii ema kui ka beebi saavad õppida ning lõpuks harjutamine teeb meistriks. Ma kirjutan nüüd mõnest olulisest asjast, et see harjutamine lihtsamalt tuleks.

1. Ilmselgelt on esimeseks punktiks – suhtle imetamisnõustajaga. Võta ühendust juba raseduse ajal ning küsi ära kõik oma küsimused, räägi kahtlustest ning hirmudest. Kui beebi on sündinud, siis oled sa väsinud, emotsionaalne ja eriti raske on sünnitusjärgne periood kui imetamisega on mõni mure. Salvesta imetamisnõustaja kontakt oma telefoni ja kutsu ta haiglasse kohe kui mõni küsimus või probleem tekib.

2. Hoia beebit palju nahk-naha kontaktis. Eriti vahetult peale sünnitust on oluline hoida beebit esimesed tunnid nahk-naha kontaktis (mähe võib olla), et beebi saaks ise tutvuda ja harjutada rinna haaramist. Enamasti, kui beebi saab rinda otsida ja haarata ise, siis ei teki ka vale imemisvõttega probleeme.

Error: Contact form not found.

3. Beebi ei ime nibu, ta imeb rinda. Sellepärast kutsutakse seda rinnaga toitmiseks, mitte nibuga toitmiseks. Kui beebi imeb nibu, siis on sul valus ja beebi ei pruugi ka nii efektiivselt piima kätte saada.

4. Imetamine ei pea olema valus. Isegi kui sulle öeldakse, et imemisvõte näeb välja õige, siis tunne on olulisem kui see, mis näha on. Imetamine võib olla hell, nagu sa oleks üle tüki aja jälle trenni tegema hakanud ning lihased annavad tunda, aga kui sa kardad iga järgnevat toitmiskorda ja imetamise ajal tõmbuvad rusikasse käed ja lähevad krussi varbad, siis ei ole see enam hell olek ja sellist valu ei peaks kannatama.

5. Vastsündinu sööb tihti. Mõnikord tuleb emadele ka üllatusena kui tihti ja kaua vastsündinu tegelikult sööb. Beebi sööb minimaalselt 8 korda ööpäevas, tavaliselt isegi 10-12 korda või mõnikord tundub nagu ta koguaeg ainult söökski ja see on normaalne.

6. Alguses pole rinnas palju piima ja see on normaalne. Esimestel päevadel on on rinnas ternespiim, mis on vastsündinud beebile ideaalse koostisega ning sisaldab konsentreeritud koguses kõike, mida beebile on vaja. Ternespiima kogus on esialgu vaid 1-2 teelusikatäit, aga see sobib beebile hästi, sest ka tema magu on väga väike.

Ja boonuseks 2 soovitust ka, mis elu olulisemalt lihtsamaks teha võiksid…

Leia omale toetajad. Räägi imetamisest oma partneriga ja uuri, mida tema imetamisest arvab, kui kursis tema asjadega on ning kas tal on ka küsimusi. Väga oodatud olete minuga kohtuma enne sünnitust ka koos. Liitu facebookis emade grupiga ja imetamisgrupiga, et juhtul kui tekib küsimusi näiteks öösel kell 2, siis ehk on seal ka parasjagu samal hetkel keegi, kes oskab sellele küsimusele vastata. Mõnikord on hea ka lihtsalt kurta. Arvesta aga sellega, et imetamise kohta leidub endiselt palju müüte ja kui kahtled, siis küsi oma küsimused üle ka spetsialisti käest.

Mugav koht imetamiseks. Juba raseduse ajal tee endale koju valmis mõnus pesa, kus imetada, sest alguses võtab see väga suure osa sinu ööpäevast. Tee omale ka valmis üks korvike, kugu sisse paned asjad, mida vajad imetamise ajal enda juurde. Nendeks võivad olla näiteks mõned rinnapadjad, lapid, millega välja tulnud piima kuivatada, näksid ja kindlasti ka suur veepudel, sest alguses sa oled näljane ja väga väga janune. Lisa sinna ka midagi meelelahutuseks, näiteks ajakiri, raamat, telekapult või akupank telefoni jaoks.

Autor Marianne Tobro – imetamisnõustaja, peretoetaja ja koolitaja.

Küsi julgelt nõu ja abi otse Marianne´lt kiri@mariannetobro.ee või külasta tema kodulehte.

Kui beebi nutab ja Sa ei oska enam midagi teha…

4 minuti lugemine. Autor Marianne Tobro, imetamisnõustaja, peretoetaja ja koolitaja.

Esimestel elukuudel on beebi ainsaks väljendusviisiks nutt. Beebi ei oska öelda, mis talle ebamugavust põhjustab ja mõnikord on väga raske aru saada, miks ta nüüd rahul ei ole.

Kas tal on gaasivalud? Kas ta on näljane? Kas tal on koolikud? Miks ta magama ei jää? Kas ma sõin midagi, mis seda põhjustab?

Ja nii edasi. Kui su beebi praegu nutab ja sa googeldades selle postituse peale sattusid, siis loe üle, kas oled juba tõesti KÕIKE proovinud.

Võta paus

Raske on ise rahulikuks jääda kui laps nutab ja kõik nipid tema rahustamiseks on ära proovitud. See lause ise ajab ilmselt juba närvi, aga nii see on, et kui ema on närviline, siis laps tajub seda ja ei pruugi rahuneda. Hea, kui keegi saaks beebiga abiks olla, et saaksid vahepeal hinge tõmmata ja rahuneda. Proovi suhtuda enda närvilisse olekusse nii, et mõtle, kuidas käituvad stressihormoonid.

Kui sa aina mõtled sellele olukorrale, mis sind närvi ajab, siis hormoonide tase ei saagi alaneda.

Error: Contact form not found.

Võta paus ja vii mõtted eemale, et stressihormoonide tase saaks alaneda ja saaksid end rahulikumana tunda. Näiteks mine hinga korra õues värsket õhku, pane klapid pähe ja kuula natuke muusikat, tee hingamisharjutusi, pane käima pesumasin, käi sooja dušši all või pane telekast käima mõni tobe sari. Tee midagi sellist, mis ajab mõtted mujale, et sinu keha saaks ka rahuneda.

Paku rinda

No mida imetamisnõustaja muud ikka soovitab. Rind ei ole ainult toit, vaid see on ka läheduse, turvatunde ja lohutuse allikas. Kui pudelist toitmisel on reaalne beebi ületoitmise oht, siis rinnast toitmisel seda ohtu pole. Anna lapsele rinda nii tihti ja nii palju kui ta seda soovib ning kui tal on paha olla, siis võidki rinda pakkuda iga natukese aja tagant.

Nahk-naha kontakt

Nahk-naha kontakti pakkumine ei ole ainult enneaegsete või vastsündinud beebide asi. Nahk-naha kontakt on väga kasulik ka palju suuremate beebide puhul, sest ka nemad tahavad väga ema-isa lähedust. Võta laps mähkme väele ja paljaks enda ülakeha ning teile mõlemale peale tekk. Võid niimoodi kas ringi jalutada, pallil õrnalt hüpata või kui laps lubab, siis pikali heita nii, et ta on kõhuli sinu kõhu peal. Nahk-naha kontakt on esimene asi, mida teha ka siis kui beebi on haige ja palavikus! Sinu lähedus ja naha soojus rahustavad beebit, annavad turvatunnet ning soojus tema kõhu vastu vähendab valutunnet. Nahk-naha kontakti võib pakkuda nii ema kui ka isa!

Mida veel proovida?

  • Mõnda last ärritab telekas või raadio, võib-olla sobib talle rohkem pime ja vaikne ruum. Või proovi hoopis lasta lapsele nn valget müra (föön, merekohin youtubest vms).
  • Vaheta kohta. Mine teise tuppa. Kui laps oli on kiigus, siis proovi teda rahustada süles. Kui ta ei rahune süles, siis proovi teda natuke kõigutada kärus. Pane laps linasse või ergonoomilisse kõhukotti ja jaluta.
  • Paku rinda teises asendis. Kui tavaliselt imetad pikali, siis paku istudes. Kui istudes imetamine on ka tavaline, siis proovi näiteks jalgpalliasendit või laid-back asendis imetamist.
  • Hoia last kägaras nii, et tema jalad on vastu kõhtu.
  • Hoia last kõhuli oma käe peal ja jaluta mööda tuba.
  • Laula lapsele, kiiguta, paita, kallista.
  • Vaheta mähe, riided ja paku uuesti rinda.
  • Alusta otsast peale ja proovi kõike uuesti.

Nahk-naha kontakt ja imetamine on need, mis on aidanud mind minu lastega kõige rohkem, ükskõik, kas nutu põhjuseks on olnud haigus, kõhuvalu või üleväsimus.

Mis on Sind kõige rohkem aidanud lapse rahustamisel?

Artikli autor Marianne Tobro – imetamisnõustaja, peretoetaja ja koolitaja.

Küsi julgelt nõu ja abi otse Marianne´lt 

Kasutatud pilt.

Lisalugemiseks: Kuidas suhelda beebiga ning mõista tema vajadusi ja soove?