8 lihtsat viisi, kuidas toetada last lasteaeda või lastehoidu minekul.

5 minuti lugemine. Täiendatud 3.08.2023.

Loo autor on kolme väikelapse ema Mariliis Lukk ning lugu on kirjutatud “Lastehoidu või lasteaeda – kuidas toetada lapse kohanemist muutustega” veebinari põhjal.

Esimene eemalolek 

Iga ema teab seda tunnet, kui lapse elus esimest korda lastehoidu või lasteaeda viima peab. Peale lapsevanema enda tunnete ja emotsioonide kontrollimise on oluline ka vanemal endal päriselt aru saada, mida ta peaks tegema, et lapsele oleks kohanemine kõige valutum.

Vanemad saavad väga palju ära teha juba enne seda, kui laps läheb lasteaeda. Näiteks käia eelnevalt lasteaiaga tutvumas või rääkida lapsele, et mis koht see lasteaed on ning mis teda seal ees ootab. Järgnevalt jagan Sinuga 8 lihtsat viisi, kuidas last toetada lasteaia ja -hoiu teekonnal, millest ning ka paljust muust rääkisime põhjalikumalt eelpoolnimetatud veebinaril. 

• Püüa järgida sama päevakava, mis lasteaias. 

Suvi on küll puhkamise aeg, kuid mõnel lapsel võib lasteaiaga kohanemine võtta rohkem aega, eriti juhul kui teie päevakava ja graafik on totaalselt erinev lasteaias käimise päevakavast.  Jah, ärkama ei pea kell 7 nagu tavaliselt (sõltub teie pere ärkamisajast), kuid kui õhtune magamaminek venib väga pikale ning hommikune ärkamine väga pikale, siis on uuesti lasteaeda minnes lapsel keeruline harjuda ning see võib tekitada lisastressi. 

Soovitavalt harjutage igapäevaselt kasvõi 15 minutit varem magamaminekut teie tavalisest suve graafikust ning samuti proovige ärkamine tuua iga päevaga 15 minutit varasemaks. 

Toidu osas, kui Sinu lapsel on talumatust või allergiaid, siis uuri enne lasteaia personalilt, kuidas on võimalik lapsele sobivat toitu pakkuda. Keelduda nad eritoidust ei tohi, tuleb leida lahendus. Kuid siinkohal on oluline teada, et enamustes lasteasutustes on vajalik ette näidata tõend lapse allergiate kohta. Seda tasub samuti enne uurida. 

• Rääkige lasteaiast alati positiivselt ja rõõmsalt. 

Sinu hääletoon ja see kuidas sa lasteaiast ning õpetajatest räägid on väga oluline. Lapsed tunnetavad meie ärevust ja muret, seega kui Sina muretsed ja näitad oma ebakindlust tugevalt välja, siis annab see lapsele signaali, et see on tõesti midagi, mida peab kartma ning laps võib samuti ärevaks muutuda. 

Me ei saa kõigile meeldida ja kõik inimesed ei meeldi ka meile. Kui Sul on selline suhe lasteaiaõpetajaga või on lasteaiaga erimeelsused, siis mõistlik on neid teemasid arutada nii, et laps ei kuuleks. Talle pole vaja lisatressi selle näol, et Sinul on mingi lahkheli õpetajaga või lasteaiaga. Proovi lahendada need teemad ainult täiskasvanud omavahel ning last mitte sellesse segada.

• Looge positiivsed hommikud. 

Et hommikul ei oleks kiirustamist ega rahmeldamist, märksõnaks on positiivne start. Ma mõistan, et ajaline surve Sulle tekitab pinget ning tahaks, et kõik käiks nagu kellavärk – ärkamine, hambapesu, riidesse, sööma ja lasteaia poole sõit, kuid mida enam Sina kiirustad ja proovid nö. kontrolli alla saada, siis seda suurema tõenäosusega tekib lapsel tõrge ja vastupanu ning tulevad “ootamatud jonnihood.”

Soovituseks Sulle, et tee võimalikult palju toimetusi eelneval päeval ette ära. Nt. pane (lase lapsel valida) lasteaia riided välja, paki kott kokku ning pane hommikusöögi asjad valmis nii, et saad need hommikul lihtsalt võtta. 

Kõige olulisem on minu arvates see, et selleks ajaks kui lapsed ärkavad, peaksid Sinul olema kõik toimetused tehtud ning saad 100% keskenduda lapsele ja teile rõõmsa ja positiivse hommiku kujundamisele. See võib tähendada varem ärkamist, kuid asi on seda väärt ning ajaline võit suur. 

Anna endale ka aru, et päevad pole vennad ning kui ongi keeruline hommik, siis pahandamine ja tülid hommikul ei aita kedagi. Püüa jääda nii rahulikuks kui võimalik ning mõista last, et ka temal võis olla keeruline öö ja ehk ta ongi väsinud. 

Sama põhimõte kehtib tegelikult ka õhtute kohta – lapsele järgi minnes varu aega ja kannatust ning ole positiivne. 

• Võimalusel tee lapsele nädala sees vabu või lühemaid lasteaiapäevi. 

Kas Sa oled märganud, et tegelikult on meie mudilased ja väikelapsed väga suure pinge all, sest nende “tööpäev” on pikem kui meie oma. Meie ju viime hommikul lapsed lasteaeda enne meid ja toome nad pärast meie enda tööpäeva. Meie traditsioonilise 8h tööpäeva asemel on meie pisikestel isegi 9 tunnised lasteaiapäevad. 

Saavad ju koolilapsed suvel ligi 3 kuud puhkust, lasteaialapsed kõigest 1 kuu. Jah, mõistan, et niikuinii on keeruline praegune süsteem, kus vanemad nii palju puhkust ei saa ja polegi lapsi kuhugi panna, kuid see on mõne teise korra teema.  Väikelapsele on ka suures grupis viibimine väga väsitav. 

• Lapsele järgi minnes jälgi teadlikult oma meeleolu ja anna lapsele aega.

Väga kurvaks teeb mind, kui kuulen, kuidas vanemad tulevad oma paha tuju ja väsimusega lapsele järgi ning kiirustavad last tagant “õiendades” ja pragades ning ehk on isegi ühe silmaga telefoni piiludes. 

“Miks Sa nii aeglane oled?”

“Miks Sul juba riided seljas pole?” jne.

Mõnikord on tõesti nii, et endal on olnud väga keeruline ja väsitav päev ja kojuminekuga ka kiire, kuid lapse kuulamine ning mõistmine, et ka temal oli pikk ja väsitav päev aitab ka Sinul enda emotsioone hallata. 

Ning on täiesti okei ka enda tundeid peegeldada ning öeldagi, et “Kallis, mul oli täna väga raske päev ja olen nii väsinud ning soovin ruttu koos Sinuga koju puhkama minna. Mis Sa arvad, kas saame riided ruttu selga ja jookseme väravani võidu?” Nii hakkavad ka lapsed mõistma, et meil kõigil on paremaid ja halvemaid päevi ning kui jagame oma tundeid, siis saame teineteisele paremini toeks olla. 

Oma tunnetest rääkimine ning lapse tunnete mõistmiseks on imehea Thomas Gordoni “Tark lapsevanem. Kuidas luua ja säilitada oma lapsega terviklik suhe? raamat.”

• Jalutage (võimalusel) lasteaiast koos koju, las laps räägib ennast tühjaks.

Pärast lasteaeda on lapse aeg. Ta on olnud terve päeva suures rühmas. Seal on olnud müra, lärmi ning tal on kindlasti mõtteid ja tundeid, mida ta soovib Sinuga jagada. Võimalusel jalutage rahulikult koju. Loomulikult on parim kuulamine silmast silma ja täiesti kohal olles, kuid kui teie teekond koju kulgeb autoga ja kodus kohe võimalust pole, siis on ka see hea koht jagamiseks. Kõrvaline müra ära ning räägi lapsega. 

Proovi vältida “kas” küsimusi ning eelista avatud küsimusi nagu näiteks: 

“Kellega Sa täna mängisid? Mida te mängisite?”

“Mis on lasteaias teistmoodi kui kodus?”

“Mis toitu täna pakuti?”

Kas küsimus, “Kuidas täna läks?” on selline, millele laps annab tavaliselt kas “jah” või  ”ei” vastuse. Proovi küsida näiteks, et “Mis oli täna kõige põnevam/väsitavam/naljakam tegevus lasteaias?”

Oluline on, et te oled lapse jaoks olemas kohe vahetult peale lasteaeda, et ta saaks vajadusel end “ventileerida” ja oma päeva Sinuga jagada.

Piilu ka Tark vanem lehele. Siit leiad väljaprinditava faili, kus on 15 abiküsimust vestluseks lasteaialapsega.

• Anna lapsele aega pärast pikka “tööpäeva.”

Ära hakka kodus kohe toimetama, anna aega maandada. Arvesta sellega, et laps on olnud terve päeva keskkonnas, kus on reeglid teised ning rahvast palju. Ta on tõenäoliselt väsinud ning võib kodus, talle kõige turvalisemas keskkonnas, vanemate juuresolekul päeva jooksul kogunenud frustratsiooni välja elada. Meie peres on see väljendunud mingitel perioodidel pikkade, isegi tunniajaste hüsteeriahoogudena. Ole lapse jaoks olemas, paku talle mõistmist, armastust ja kallistusi.

Meid aitas väga palju Aletha J. Solter raamat “Nutt ja jonnihood. Kuidas aidata oma lapsel tunnetega toime tulla?”. Sealsed näited võtsid ära minu hirmu, et lapsed ei tohi nutta. Muidugi võivad! Nutt maandab stressi ja on eriti väikelapsele oluline eneseväljendusviis.

Selleks ajaks, kui Sina lapsele järgi lähed, siis lapsel võib kõht juba tühi olla. Vali järele minekuks kaasa tervislik snäkk, et kodus ei peaks hakkama kohe süüa tegema. Võimalusel tee toit varem või eelmisel päeval valmis. Oluline, et oleks tervislik toit kohe käepärast võtta. 

• Võimalusel olge peale pikka lasteaiapäeva kodus. 

Eriti oluline on seda silmas pidada just siis, kui on lapsed, kes on alles alustanud lasteaia või -hoiu teed. Last ei ole mõistlik kohe ka lõpututesse huviringidesse panna, sest nii läheb tema päev veelgi pikemaks. 

Ning võimalusel tee pere ostud ilma lasteta. Oled ju kohanud kaubanduskeskuses pikali maas nutvaid lapsi. Seal võibki laps emotsionaalselt kokku kukkuda, sest tema jaoks on seal liiga palju müra ja oh kui palju värvilisi asju just lapse silmapiiril.

Kui laps soovib nutta, siis luba tal seda teha. Unusta ära iganenud “Poisid ei nuta” või “Nii suured tüdrukud enam ei nuta” õpetused. Need ei tööta, vaid suruvad lapse tunded alla ning laps tunneb, et teda ei mõisteta ning hakkabki oma tundeid ja emotsioone endas hoidma. Mõtle nüüd ise, kui Sinul endal on ikka väga kurb olla ja Sinu tundeid tühistatakse, et ahh, mis sa siin nutad. 

Soovitav on vältida ka veelgi enam last stimuleerivad tegevusi nagu näiteks teleka vaatamine ja nutiseadmed (neid ei tohiks minu arvates väikelapsele niikuinii üldse anda enne 7 eluaastat, aga see on minu arvamus, mis enamusega ei ühti). Need tegevused “lükkavad” stressi edasi ja magamamineku aeg või kujuneda siis päevastressi väljaelamis ajaks. 

Väga lihtsad nipid ju, kuid siiski hea meeldetuletuseks. Päevad pole vennad, seega ära ole endaga “karm” kui alati ei lähe nii nagu plaanisid ning ei saa alati kohal olla lapse jaoks. Oluline, et lapsel oleks turvaline keskkond ja isik, kellega olla kohe pärast lasteaeda. 

Kui soovid rohkem kuulda ja saada häid nõuandeid, kuidas last toetada lasteaia ja -hoiuga kohanemisel, siis teeme veebiseminari “Lastehoidu või lasteaeda? Kuidas toetada lapse kohanemist?” pereterapeut ja nõustaja Õnne Aas-Udamiga. Veebinari saad soetada SIIT. 

Blogiloo autor on kahe väikelapse ema Mariliis Lukk ning lugu on kirjutatud “Lastehoidu või lasteaeda – kuidas toetada lapse kohanemist muutustega” veebiseminari põhjal.

15. augustil 2023 on tulemas uus veebiseminar “Lapse toetamine lasteaia või lastehoiuga kohanemisel”, kus räägime lisaks veel ka: 

• Lasteaiaga kohanemise seosest lapse arenguga.
• Mis on lapsele praeguses vanuses kõige olulisem?
• Mida saab vanem teha, et lapsel oleks lasteaiaga kohanemine lihtsam?
• Millised märgid viitavad lapse kohanemisraskustele ja kuidas neid leevendada?
• Kuidas mõjutab muutustega kohanemist lapsevanema enesetunne?

Edukat lasteaiateed 🙂 

Mariliis Lukk (kolme väikelapse ema) ja Õnne Aas-Udam (psühholoogiline nõustaja, loovterapeut ja Perekeskuse Sina ja Mina ning OÜ Audams Konsultatsioonid koolitaja).

• pildid Canvast