Õnnetus ei hüüa tulles…või siiski? Õnnetuste ennetamine!

4 minuti lugemine. Autor kahe väikelapse ema Annika Soomaa. Viimati täiendatud 03.03.2020.

Kahe väikelapse ema kogemus 

Päev enne  Pesapuu Perekeskuse esmaabi koolitust lugesin lugu kaheaastasest Hispaania poisist, kes kukkus ainult 25cm läbimõõduga 100m sügavusse kaevu ja mu süda jättis lööke vahele. Tema päästeoperatsioon võttis aega 2 nädalat, mil lõpuks ta elutu keha üles toodi. Antud juhul õnnetus hüüdis tulles, kuna kaev, kuhu väike poiss kukkus, oli sugulaste maale rajatud ebaseaduslikult ning oli märgistamata.

Mul on endal kodus 1a8k tütar, kellega õnneks midagi hullu juhtunud ei ole. Kui ta oli 5 kuune ja lisatoitu hakkas saama, pesin köögis tal käsi ning korraga pani ta oma pisikese nimetissõrme vastu just keenud veekannu. Sellist nuttu ei ole ma varem kuulnud, kogu see lugu lihtsalt halvas mind. Õnneks pistsin ruttu ta näpu jaheda vee alla ja panin Burnshield kreemi peale ja tänaseks tal armi ei ole.

Peale seda ma teda enam köögis ei pese ja veekeedukannu lükkasin kraanikausist heaga kaugemale.

Teine suurem juhtumine, mis mul meeles, tema kiige pealt kukkumine.

Kiigel purunes üks nöör, kiik kukkus ümber, laps pea alaspidi ja peaga vastu metallposti, seejärel prantsatas ta maha. Olin kohutavas paanikas, laps nuttis. Haarasin ta sülle ja jooksin koju. Kodus vaatasin ta üle, peas oli väike kriim ja laps enam nii väga ei nutnud, ise nutsin kohutavast paanikast.

Liitu meie uudiskirjaga!

Aga mis ma siis tegin?

Helistasin mehele, kes palus jälgida, et tütar ei oksendaks ja soovitas muhule külma peale panna. Kirjutasin sõbrannale, kelle laps oli just hiljuti kõrgelt kukkunud ja haiglasse läinud – tema soovitas ka last jälgida, silmi kontrollida ja maha rahuneda. Kui tütrega oleks midagi tõsisemat lahti olnud, oleksin ma väärtuslikud minutid kaotanud teistega rääkides ja mitte kiirabi kutsudes! Õnneks mu tütar pääses nendest õnnetustest ainult ehmatusega, kuid minule jäävad need ilmselt igaveseks meelde ja olen südamest tänulik, et nii läks. See ajendas ka mind koolitusele minema, et endas kindel olla.

Tegelikkuses eks ongi nii, et kui oskame ohtu märgata ja hinnata, saame seda ka ennetada, sest kui õnnetust ei ole, ei pea ka esmaabi andma!

Andrus Lehtmetsa loeng ei olnud tavapärane esmaabi loeng, kus õpitakse haavu siduma, erinevaid situatsioone lahendama.

Andrus pani meid lapsevanematena mõtlema sellele, mida saame täna ära teha, et me tulevikus midagi kahetsema ei peaks.

 

Kui koolitaja paneb Sind hoopis mõtlema õnnetuste ennetamistele? 

Esmakordse lapsevanemana oli see info mulle väga oluline, kuna tõesti, kui Sul varasemalt lastega kokkupuudet ei ole, siis ei kujuta ka ette, kui uudishimulikud lapsed on.

Ehk et kogu majapidamine tuleb muuta turvaliseks:

  • Et laps ei saaks kaela tõmmata omale kuuma kohvitassi või lillepotti.
  • Et laps ei saaks näppe või banaani pista pistikupessa.
  • Et laps ei kukuks aknalauale ronides aknast välja.
  • Et laps ei saaks ligi pere ravimikarbile või kodukeemiale.
  • Et laps ei paneks koera/kassi krõbinaid ninna jne.

Majapidamise turvalisuse osas ei tohi ka allahindlust teha ning pidevalt tuleb lapse kasvades turvalisust suurendada. Näiteks tuli minu laps ühel päeval minu juurde, pesapall käes. Palusin lapsel näidata kuidas ta selle kätte sai. Kuna ta on juba nii pikk, siis ta näpuga tõmbas suure metallist küünlajala kummuti äärele lähemale ja võttis sealt pealt palli, pärast pani palli tagasi ja lükkas küünlajala vastu seina.

Tookord naersin, et vaata kui kaval laps – peale esmaabi koolitust aga tõstsin küünlajala kõrgemale, kuna sain aru, mis siis juhtub, kui ta selle kummuti pealt endale pähe tõmbab.

Miks ma selle peale enne ei mõelnud, et ohtusid tuleb lapse kasvades pidevalt ümber hinnata?

Koolitusel osalemine oli heaks sisemiseks äratuskellaks, mis ei luba ennast kunagi lõdvaks lasta ja tuletab pidevalt meelde, et meie vastutada on meie lapsed, meie peame neile ohutult maailma avastamist õpetama ja selles osas ei tohi me ennast hetkekski lõdvaks lasta.

Kogu koolituse läbiv mõte oli, et toimi täna nii, et sa aastate pärast ei peaks midagi kahetsema – ehk et õpeta oma last ohtusid nägema ja neid hindama, ole ise olemas ja pidevalt valvas.

Lisaks muule saime koolituse lõpus ka praktiseerida kunstliku hingamise tegemist nii väikelapse, suurema lapse kui ka täiskasvanu peal – seda olen erinevatel koolitustel ka teinud, kuid aeg-ajalt on hea meelde tuletada, kui raske see tegelikult on ning ma siiralt loodan, et ma ei pea kedagi mitte kunagi elustama!

Kui ka Sina tunned, et Sinu teadmised vajavad värskendust, hoia silm peal meie kodulehel ning näeme järgmisel esmaabi koolitusel Viimsi Huvikeskuses 27. septembril  2020 ning Pesapuu Perekeskuses 13. septembril 2020 (Peetri Keskus, Küti tee 4) või osale hoopis järelvaadatavatel esmaabi veebikoolitustel

Kasutatud allikad:

Julen, kaheaastane Hispaania poiss, leiti pärast kaht nädalat puurkaevu sügavusest surnuna

Kasutatud pilt

Loe veel meie blogist:

5 kuune beebi koljuluu murruga. Kristella kukkumise lugu. 

Pooled lastega seotud traumadest juhtuvad kodus. Millised ohud peituvad Sinu kodus?

Mina päästan ELU! – Mr. Beani esmaabi andmas. 

Pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus. Millised ohud peituvad sinu kodus?

5 minuti lugemine. Autor Mariliis Lukk, 2 väikelapse ema.  Viimati täiendatud 31.05.2020

Pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus. Millised ohud peituvad sinu kodus?

Blogiloost saad teada, millised ohud peituvad Sinu kodus. Vaata näidiskodu ohtusid siit ning toome välja ohukohad, millele sa mõeldagi ei oska.

Me kõik tahame ja loodame, et “minu lastega seda ju ei juhtu.” Eesmärk ei ole lapsi kasvatada “vati sees”, kuid lapsevanemana pead sina andma maksimumi, et ennetada olukordi, mida on võimalik enamasti ära hoida”, ütleb “Aga Mina” ellukutsuja ja projektijuht Getter Toome. “Aga mina loon lapsele turvalise kodu” kampaania tegeleb ennetamisega! Esmaabi koolitus on kindlasti MUST BE lapsevanemale.

  • Ligi pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus.
  • Mänguväljakud, spordi- ja puhkealad, tänavad ja maanteed on kõrge traumaohuga piirkonnad.
  • Turvaliseks võib pidada koole, lasteaedasid-, sõimesid ja ujulaid (organiseeritud järelvalve).
  • Kõige enam juhtub õnnetusi lastega vanuses 0-4.
Peamisteks vigastuste liikideks on:
  • kukkumised
  • mürgistused
  • põletused
  • autoõnnetused.

Tegime pisikese kokkuvõtte asjadest, mis just meile tundusid olulised. Lisa saad lugeda “Aga mina” kampaania materjalidest ja postituses lõpus viidatud materjalidest.

Sa arvad, et sinu kodu on ohutu? Oled sa täiesti kindel?

Kodu kujunda ohutuks vastavalt lapse vanusele. Arvesta lapse vanust ja arengutaset, st. et roomava ja kõndiva lapse ohuallikad võivad erineda.

Testi ja käi enne kodu läbi lapse kõrguselt. Seega kui sul on roomav beebi kodus, siis soovitan sul roomata oma kodu läbi 🙂 Tundub totter? Ära põe, lapse ohutus on olulisem.  Olen täiesti kindel, et leiad “mõndagi huvitavat”.

Lapsega koos söögitegemine on out? 

Mina teen oma koos oma lastega süüa. Teadlikult. Lapsega koos söögitegemine on arendav ja minu hinnangul on oluline lapsi kaasata kodustesse toimetustesse. Räägi lapsega ja selgita, mida tohib ja mida mitte.  Küll aga soovitab “Aga mina” projektijuht Getter Toome järgida mõningaid ohutusreegleid.

  • Kõige tavalisem on see, et tehakse süüa laps puusal. Kuid siis teeb laps kiire liigutuse ja võib vee, kastme vm. kuuma asja endale (ja ka sulle) peale tõmmata.
  • Kasuta tagumist pliidirauda, sest esimest on lapsel lihtsam katsuda.
  • Veekeetja puhul tekitab aur rohkem kahju kui kuum vesi ise.
  • Kasuta noa tera kaitset või pane teravad esemed kõrgemale.  
Mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 (Salvesta see endale telefoni).
  • Võid helistada ööpäevaringselt mistahes ägeda mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral.
  • Helistamine on anonüümne ning kõne kohaliku kõne hinnaga. Kõnele vastavad arstid ja õed.
  • Tee ennetustöö ära ja loe läbi Mürgistuteabekeskuse koduleht.
  • Esmaabivõtted mürgistuse puhul.  

NB! Helistada võid ka ennetamiseks! Küsi julgelt nõu.

Kas Sina tead, miks lapsed oskavad avada ka nn. lapsekindlaid korke?

Üldiselt teeb laps seda, mida sina tal palud teha, eks?:)  Kui sa avad ravimi lapse juuresolekul, siis ta näeb, õpib ja jäljendab.

  • Ära ava ravimit lapse juuresolekul!
  • Olles ravimi avanud, ära jäta avatud pudelit lahtiselt. Pane kohe ära!
  • Vali apteegist pigem ravimid, mille pakend teeb “häält”. Nii on suurem tõenäosus, et kuuled, kui laps peaks sellega askeldab.
  • Ka vitamiinid pane lapse silma alt ära. NB! Kui laps on neid manustanud rohkem kui lubatud, siis jälgi alati, et kui sees on raud (Fe), siis helista kohe kiirabisse.
  • Arvesta, et magusa ravimi puhul võib lapsel olla seos kommi või muu sarnase magusa tootega.
  • Pane ravimid lukustavasse kappi (ei pea otseselt väga kõrgel olema).
  • Vaata kindlasti koos lapsega Jussikese mürgistusennetuse multikat.  
Kuidas kaitsta end sääskede eest?

Enamlevinud tavalised sääsetõrjevahendid sisaldavad peamiselt N, N-dietüül-m-tolüamiidi ehk DEETi. See aine võib põhjustada närvisüsteemi kahjustusi ning ärritab see nahka ja silmi.

  • Küüslauk – hea sääsepeletaja. Loodetavasti ei peleta kaaslasi eemale 🙂
  • Kui pead poest ostma, siis kasuta rulli, mitte aerosooli, sest laps hingab ju ka sisse.
  • Muruniitmine ja sipelgamürk – ära lase last äsjaniidetud murule, kuhu oled hiljuti ma mürki pritsinud.
  • Looduslikest sääsepeletajatest loe Pioneeri artiklist. Kuigi tegemist on looduslike vahenditega, hoia siiski ka need lastest eemal!
Kodu koristamine võib olla ohtlik?
  • Koristades hoia puhastuvahendid alati enda ligi ja lapsest eemal.
  • Lapsed koristamise ajaks teise tuppa viia juhul kui kasutad kemikaale.  
  • Vabane tühjadest kemikaalide pakenditest. Lastele meeldib nendega mängida.
  • Ära vala kemikaale originaalpakendist toidutaarasse. Õnnetuse juhtudes on vajalik lugeda, mida toode sisaldab.
  • Võid eelnevalt tutvuda ka tooteohutuskaartidega internetis.
  • WC poti sees on lõhnastajad, mida lastele meeldib süüa, lakkuda jne. Üldiselt midagi hullu ei juhtu, loputa suud rohke veega.
  • Geelkapslid on vahvalt värvilised ja meenutavad lapsele närimisrõngast ning loomulikult soovib ta neid närida. Väikeste lastega peredes on mõitslik neist üldse loobuda.
  • Kapsleid (ka muid kemikaale) ära hoia pesumasina või prügikasti kõrval kättesaadavas kohas.
  • Ka ökotootede manustamine võib olla ohtlik!

Kasutad kodus õhuvärskendajat – mõtle hoolega, kas seda üldse vaja on? Arvesta, et paljud allergiad pärinevadki õhuvärskendajatest tulevatest kemikaalidest.   

  • Vesi on kõige tavalisem esmaabi. Anna lapsele väikeste lonksudega.
  • Silma sattumisel tuleb minimalselt 15 minutit loputada. Loputa kemikaal kindlasti pealt ära, muidu söövitab.
  • Esmaabivõtted mürgistuse puhul.
Käekoti sisu on väga ahvatlev sinu lapsele
  • Ära aseta maha. Peale arvamuse, et raha läheb kotist välja, võib juhtuda, et laps hakkab sorima ja leiab ravimid, sigaretid jm. lapsele mittesobilikku. 
  • Ka e-sigaretid ja vesipiip on ohtlikud (vesipiip=100 sigaretti!!!).
Öösel on elekter odav, kuid sinu pere elu ja uus kodu on palju kallimad!
  • Kodumasinaid kasuta ainult siis, kui sa ise kodus oled. Ära kasuta öösel magades või kodust lahkudes, sest põlengu tekkides ei saa sa kiiresti reageerida.
  • Mobiililaadija on sul kogu aeg seinas? Suurendad riski, et võib tekkida tulekahju.
  • Tahvel või telefon padja all? Pole hea mõte, sest selline võib tulemus olla.

Kodu tuleohutuseks vajalikud vahendid:
  • Suitsuandur ja vinguandur (gaasikütte puhul).
  • Tulekustuti ja tuletekk.
Kas sa oled veendundud, et sinu lapsega koos olevad isikud on samuti teadlikud?

Esmalt hari end ja seejärel hari inimesi, kes sinu lapsega koos on – lapsehoidjad, vanavanemad, sõbrannad.

Olulised numbrid nähtavas kohas ja peas!
  • 112
  • 16662 (Mürgistusteabe Keskus)
  • Sinu kodule lähima haigla kontakt  

Koolituse sisu Getter Toome, “Aga mina” ellukutsuja ja projektijuht ja ning Mürgistuteabekeskuse juhataja Mare Oder. Kokkuvõtte kirjutas Mariliis Lukk.  

Kasutatud allikad:

“Aga mina” kampaania materjalid

Mürgistusteabe keskus, helista 16662

Näidiskodu ohud

Jussikese multikad

www.minulaps.ee

Tasuta koolitus toimus 26. aprillil 2018 Rae Kultuurikeskuses koostöös Pesapuu Perekeskus.

Lisalugemiseks:

Kas Sa mäletad pisikese Kristella kukkumise lugu?

Pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus. Millised ohud peituvad sinu kodus?

Õnnetus ei hüüa tulles. Või siiski?

Mina päästan ELU! – Mr. Beani esmaabi andmas. 

Kus teadmisi täiendada? 

Just pärast seda õnnetust läksime kohe terve perega esmaabikursustele! Kurb on see, et me enne isegi ei mõelnud sellele. Kahe lapse emana tean, kui oluline on meile meie laste tervis, sellepärast toome Sinuni ka esmaabi koolitused Viimsi Huvikeskuses ja uhiuues Pesapuu Perekeskuses (Peetri Keskus, Küti tee 4). Täpsema info leiad siit.

Ning nüüd olemas ka veebikoolitused!