Kuidas kutsuda kiirabi?

Kuidas kutsuda kiirabi?

112 HÄDAABI 

Kas Sina tead, kuidas anda esmaabi? Millal Sa viimati käisid esmaabi koolitusel? Esmaabi andmine algab kiirabi kutsumisest.

Kiirabi kutsumine – tundub lihtne, aga kriisiolukorras töötab Sinu aju teisiti – Sinu ratsionaalne ajupool võib sulguda ja Sa ei mäleta enam üldse, kuidas kiirabi kutsumine käis. Teen Sulle lühikese kokkuvõtte, mida tasub aeg ajalt ikka üle lugeda. 🙂 

Kiirabi kutsumine: 

  • Helista hädaabinumbrile 112 – kõne on kõigile tasuta. 
  • Mis juhtus? (nt. “avarii”, “vajus kokku” – kõige tähtsam probleem). 
    • Ära hakka pikalt rääkima, ole konkreetne!
    • Ole aus! 
  • Kellega juhtus? (mitu kannatanut, sugu ja vanus).
    • Pigem karda, kui kahetse. 
  • Millal juhtus (sekundid, minutid, tunnid, päevad jne)?
  • Kutse aadress? (linn/vald, tänav, küla, maja number, talu, korteri number, korrus, välisuksekood, hoovist, raskendatud sissepääs jms).
    • Mõtle ka sellele, et kui nt. teie tänaval on tõkkepuu, mis avaneb telefoniga, siis kui Sa samal ajal räägid kiirabiga, siis kuidas Sa saad värava lahti. 
  • Kontakttelefoni number (aadressi täpsustamiseks, kannatanute abiandmise juhendamiseks). 
    • Dišpetser näeb sinu telefoni numbrit, kuid ta tahab kinnitust, et see on õige kontakt number. 
  • Ära pane toru hargile enne, kui dišpetser on lubanud. 
  • Ära lahku abivajaja juurest ja hoia telefon käepärast, et kiirabi saaks vajadusel Sulle tagasi helistada.  
  • Kui abivajaja seisund muutub oluliselt (paraneb või halveneb veelgi), helistage uuesti 112.

Allikad: 

Uljana Šhatalov koolituse materjalid

https://www.terviseamet.ee/et/valdkonnad/tervishoid/kiirabi

Esmaabi koolitused toimuvad Rae vallas Peetris ja Viimsi Huvikeskuses. Soovi korral telli esmaabi koolitus enda soovitud sihtkohta meilt! Rohkem infot koolituste toimumise kohta leiad siit.

Seotud esmaabi lood:

5 kuune beebi koljuluumurruga – Kristella kukkumise lugu. 

Pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus. Millised ohud peituvad sinu kodus?

Õnnetus ei hüüa tulles. Või siiski?

Mina päästan ELU! – Mr. Beani esmaabi andmas. 

Mina päästan ELU!

Viimati täiendatud 03.03.2020

MINA PÄÄSTAN ELU! 

Mr. Bean on naerutanud aastakümneid inimesi oma tobenaljakate lugude ja äpardustega. Kas oled näinud teda esmaabi andmas? Kui ei ole, siis vaata videot Mr. Bean esmaabi andmas. 

Kas siin on tegemist kohatu naljaga või ei, seda otsustab igaüks ise. Mõte, mis ma soovin Sulle edasi anda, on aga see, et jättes kõrvale kogu koomilisuse, kas sina tead, kuidas meest aidata? Mida teha esimesena? Kuidas teha kunstlikku hingamist? 

Vaata järgi ja peatu korraks. Kui täna peaks Sinu silme all juhtuma õnnetus, kas Sa oskad päästa kellegi elu? Kas sa tead, kuhu helistada? Kas Sinu lapsega koos olevad kõige lähedasemad teavad, kuidas esmaabi anda? Mida teha õnnetuse korral? Sealhulgas ka Sinu vanavanemad, lapsehoidjad, sõbrannad jt. 

Liitu meie uudiskirjaga!

Kui Sa tunned, et soovid paremini osata kui Mr. Bean, siis esmaabi koolitus väikelaste vanematele on sobiv koht, kus neid teadmisi täiendada. Hoia silm peal meie kodulehel ning näeme järgmisel esmaabi koolitusel Viimsi Huvikeskuses 22. märtsil 2020 ning Pesapuu Perekeskuses 15. märtsil 2020 (Peetri Keskus, Küti tee 4). 

Loe lisaks meie blogist:

5 kuune beebi koljuluu murruga. Kristella kukkumise lugu. 

Pooled lastega seotud traumadest juhtuvad kodus. Millised ohud peituvad Sinu kodus?

Õnnetus ei hüüa tulles. Või siiski?

Pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus. Millised ohud peituvad sinu kodus?

5 minuti lugemine. Autor Mariliis Lukk, 2 väikelapse ema.  Viimati täiendatud 31.05.2020

Pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus. Millised ohud peituvad sinu kodus?

Blogiloost saad teada, millised ohud peituvad Sinu kodus. Vaata näidiskodu ohtusid siit ning toome välja ohukohad, millele sa mõeldagi ei oska.

Me kõik tahame ja loodame, et “minu lastega seda ju ei juhtu.” Eesmärk ei ole lapsi kasvatada “vati sees”, kuid lapsevanemana pead sina andma maksimumi, et ennetada olukordi, mida on võimalik enamasti ära hoida”, ütleb “Aga Mina” ellukutsuja ja projektijuht Getter Toome. “Aga mina loon lapsele turvalise kodu” kampaania tegeleb ennetamisega! Esmaabi koolitus on kindlasti MUST BE lapsevanemale.

  • Ligi pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus.
  • Mänguväljakud, spordi- ja puhkealad, tänavad ja maanteed on kõrge traumaohuga piirkonnad.
  • Turvaliseks võib pidada koole, lasteaedasid-, sõimesid ja ujulaid (organiseeritud järelvalve).
  • Kõige enam juhtub õnnetusi lastega vanuses 0-4.
Peamisteks vigastuste liikideks on:
  • kukkumised
  • mürgistused
  • põletused
  • autoõnnetused.

Tegime pisikese kokkuvõtte asjadest, mis just meile tundusid olulised. Lisa saad lugeda “Aga mina” kampaania materjalidest ja postituses lõpus viidatud materjalidest.

Sa arvad, et sinu kodu on ohutu? Oled sa täiesti kindel?

Kodu kujunda ohutuks vastavalt lapse vanusele. Arvesta lapse vanust ja arengutaset, st. et roomava ja kõndiva lapse ohuallikad võivad erineda.

Testi ja käi enne kodu läbi lapse kõrguselt. Seega kui sul on roomav beebi kodus, siis soovitan sul roomata oma kodu läbi 🙂 Tundub totter? Ära põe, lapse ohutus on olulisem.  Olen täiesti kindel, et leiad “mõndagi huvitavat”.

Lapsega koos söögitegemine on out? 

Mina teen oma koos oma lastega süüa. Teadlikult. Lapsega koos söögitegemine on arendav ja minu hinnangul on oluline lapsi kaasata kodustesse toimetustesse. Räägi lapsega ja selgita, mida tohib ja mida mitte.  Küll aga soovitab “Aga mina” projektijuht Getter Toome järgida mõningaid ohutusreegleid.

  • Kõige tavalisem on see, et tehakse süüa laps puusal. Kuid siis teeb laps kiire liigutuse ja võib vee, kastme vm. kuuma asja endale (ja ka sulle) peale tõmmata.
  • Kasuta tagumist pliidirauda, sest esimest on lapsel lihtsam katsuda.
  • Veekeetja puhul tekitab aur rohkem kahju kui kuum vesi ise.
  • Kasuta noa tera kaitset või pane teravad esemed kõrgemale.  
Mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 (Salvesta see endale telefoni).
  • Võid helistada ööpäevaringselt mistahes ägeda mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral.
  • Helistamine on anonüümne ning kõne kohaliku kõne hinnaga. Kõnele vastavad arstid ja õed.
  • Tee ennetustöö ära ja loe läbi Mürgistuteabekeskuse koduleht.
  • Esmaabivõtted mürgistuse puhul.  

NB! Helistada võid ka ennetamiseks! Küsi julgelt nõu.

Kas Sina tead, miks lapsed oskavad avada ka nn. lapsekindlaid korke?

Üldiselt teeb laps seda, mida sina tal palud teha, eks?:)  Kui sa avad ravimi lapse juuresolekul, siis ta näeb, õpib ja jäljendab.

  • Ära ava ravimit lapse juuresolekul!
  • Olles ravimi avanud, ära jäta avatud pudelit lahtiselt. Pane kohe ära!
  • Vali apteegist pigem ravimid, mille pakend teeb “häält”. Nii on suurem tõenäosus, et kuuled, kui laps peaks sellega askeldab.
  • Ka vitamiinid pane lapse silma alt ära. NB! Kui laps on neid manustanud rohkem kui lubatud, siis jälgi alati, et kui sees on raud (Fe), siis helista kohe kiirabisse.
  • Arvesta, et magusa ravimi puhul võib lapsel olla seos kommi või muu sarnase magusa tootega.
  • Pane ravimid lukustavasse kappi (ei pea otseselt väga kõrgel olema).
  • Vaata kindlasti koos lapsega Jussikese mürgistusennetuse multikat.  
Kuidas kaitsta end sääskede eest?

Enamlevinud tavalised sääsetõrjevahendid sisaldavad peamiselt N, N-dietüül-m-tolüamiidi ehk DEETi. See aine võib põhjustada närvisüsteemi kahjustusi ning ärritab see nahka ja silmi.

  • Küüslauk – hea sääsepeletaja. Loodetavasti ei peleta kaaslasi eemale 🙂
  • Kui pead poest ostma, siis kasuta rulli, mitte aerosooli, sest laps hingab ju ka sisse.
  • Muruniitmine ja sipelgamürk – ära lase last äsjaniidetud murule, kuhu oled hiljuti ma mürki pritsinud.
  • Looduslikest sääsepeletajatest loe Pioneeri artiklist. Kuigi tegemist on looduslike vahenditega, hoia siiski ka need lastest eemal!
Kodu koristamine võib olla ohtlik?
  • Koristades hoia puhastuvahendid alati enda ligi ja lapsest eemal.
  • Lapsed koristamise ajaks teise tuppa viia juhul kui kasutad kemikaale.  
  • Vabane tühjadest kemikaalide pakenditest. Lastele meeldib nendega mängida.
  • Ära vala kemikaale originaalpakendist toidutaarasse. Õnnetuse juhtudes on vajalik lugeda, mida toode sisaldab.
  • Võid eelnevalt tutvuda ka tooteohutuskaartidega internetis.
  • WC poti sees on lõhnastajad, mida lastele meeldib süüa, lakkuda jne. Üldiselt midagi hullu ei juhtu, loputa suud rohke veega.
  • Geelkapslid on vahvalt värvilised ja meenutavad lapsele närimisrõngast ning loomulikult soovib ta neid närida. Väikeste lastega peredes on mõitslik neist üldse loobuda.
  • Kapsleid (ka muid kemikaale) ära hoia pesumasina või prügikasti kõrval kättesaadavas kohas.
  • Ka ökotootede manustamine võib olla ohtlik!

Kasutad kodus õhuvärskendajat – mõtle hoolega, kas seda üldse vaja on? Arvesta, et paljud allergiad pärinevadki õhuvärskendajatest tulevatest kemikaalidest.   

  • Vesi on kõige tavalisem esmaabi. Anna lapsele väikeste lonksudega.
  • Silma sattumisel tuleb minimalselt 15 minutit loputada. Loputa kemikaal kindlasti pealt ära, muidu söövitab.
  • Esmaabivõtted mürgistuse puhul.
Käekoti sisu on väga ahvatlev sinu lapsele
  • Ära aseta maha. Peale arvamuse, et raha läheb kotist välja, võib juhtuda, et laps hakkab sorima ja leiab ravimid, sigaretid jm. lapsele mittesobilikku. 
  • Ka e-sigaretid ja vesipiip on ohtlikud (vesipiip=100 sigaretti!!!).
Öösel on elekter odav, kuid sinu pere elu ja uus kodu on palju kallimad!
  • Kodumasinaid kasuta ainult siis, kui sa ise kodus oled. Ära kasuta öösel magades või kodust lahkudes, sest põlengu tekkides ei saa sa kiiresti reageerida.
  • Mobiililaadija on sul kogu aeg seinas? Suurendad riski, et võib tekkida tulekahju.
  • Tahvel või telefon padja all? Pole hea mõte, sest selline võib tulemus olla.

Kodu tuleohutuseks vajalikud vahendid:
  • Suitsuandur ja vinguandur (gaasikütte puhul).
  • Tulekustuti ja tuletekk.
Kas sa oled veendundud, et sinu lapsega koos olevad isikud on samuti teadlikud?

Esmalt hari end ja seejärel hari inimesi, kes sinu lapsega koos on – lapsehoidjad, vanavanemad, sõbrannad.

Olulised numbrid nähtavas kohas ja peas!
  • 112
  • 16662 (Mürgistusteabe Keskus)
  • Sinu kodule lähima haigla kontakt  

Koolituse sisu Getter Toome, “Aga mina” ellukutsuja ja projektijuht ja ning Mürgistuteabekeskuse juhataja Mare Oder. Kokkuvõtte kirjutas Mariliis Lukk.  

Kasutatud allikad:

“Aga mina” kampaania materjalid

Mürgistusteabe keskus, helista 16662

Näidiskodu ohud

Jussikese multikad

www.minulaps.ee

Tasuta koolitus toimus 26. aprillil 2018 Rae Kultuurikeskuses koostöös Pesapuu Perekeskus.

Lisalugemiseks:

Kas Sa mäletad pisikese Kristella kukkumise lugu?

Pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus. Millised ohud peituvad sinu kodus?

Õnnetus ei hüüa tulles. Või siiski?

Mina päästan ELU! – Mr. Beani esmaabi andmas. 

Kus teadmisi täiendada? 

Just pärast seda õnnetust läksime kohe terve perega esmaabikursustele! Kurb on see, et me enne isegi ei mõelnud sellele. Kahe lapse emana tean, kui oluline on meile meie laste tervis, sellepärast toome Sinuni ka esmaabi koolitused Viimsi Huvikeskuses ja uhiuues Pesapuu Perekeskuses (Peetri Keskus, Küti tee 4). Täpsema info leiad siit.

Ning nüüd olemas ka veebikoolitused!