“Suhted perekonnas ja nende mõju lapse vaimsele tervisele” Rita Rätsepp

Kuidas mõjutavad peresisesed suhted lapsi?

Ümbritsev keskkond ja lähedased täiskasvanud mõjutavad lapse arengut, sh aju arengut ning vaimset ja füüsilist tervist. Me peaksime selle keskkonna võimalikult mõnusaks tegema nii palju, kui võimalik on. 

Mitte kunagi mitte ükski lapsevanem ei tee lapsele meelega halba. Ta teeb parima nende oskuste ja ressurssidega, mis ta sellel hetkel oskab. 18-aastaselt peaks olema vanemate poolt vundament paigas ning sealt edasi hakkab lapse (noore) enda vastutus.  Perekond annab sulle suuna kätte, kuid oluline on õppida iseennast tundma, et saada aru, kes oled Sina.

Kogu perekonna süsteemi juures on oluline, et suhted oleksid vastastikku toetavad, lugupidavad ja austavad.

Toetavad suhted täiskasvanuga annavad lapsele tugeva aju struktuuri ning on tugeva mõjuteguriga. Silmside, märkamine, kallistamine, hea sõna ütlemine – kõik need tekitavad lapse ajus tugevad närviühendused. Head suhted aitavad lapsel toime tulla stressiga, reguleerida oma emotsioone ja käitumist.

Kui laps viibib peresüsteemis, milles  on pikka aega olnud stressireaktsioonide rohke olemine, siis see mõjutab lapse toimetulekut, sest tema ärevuse foon on kõrgel. Ta ei saa aru, mis toimub ning ärevus on pidev pinge, millele laps hakkab otsima lõdvestust talle kättesaadaval viisil – jonnib, lööb, karjub. Stressiallikate vähendamisel on suur mõju lapse tervisele. Kui stressiolukordi peres vähendada, siis aega lapse jaoks on rohkem ja stabiilne keskkond aitab tal paremini stressiga toime tulla.

Lapse jaoks on kõige olulisem, et ta pere oleks terve. 

Üldoskuste arendamine toimub vanemate jälgimise kaudu. Laps õpib mudeli järgi ehk seda nähes. Lapse oskusi arendab see, kui kaasata last koduste asjade planeerimisse – reisiasjad, sisustamine, olukordade lahendamine. Lapsi ei peaks kasvatama vati sees – neile tuleb anda vastutust ja koduseid kohustusi. Nii nad tunnevad, et on osa süsteemist ning laps jälgib ka seda, kuidas vanemad omavahel kohustusi jagavad.

Millised on lapse emotsionaalsed vajadused ja kuidas saab lapsevanem neid täita?

Emotsionaalsed vajadused on vajalikud nii lapse kui täiskasvanu vaimse tervise heaks. Üksikisiku tunne mõjutab kogu peresüsteemi. Kas lapsel on luba näidata välja oma tundeid, kas tal on olemas objekt, kellega seda teha ja kas ta saab vastu tunnet, et teda armastatakse? Oluline pole see, et ta teab seda, vaid ka reaalselt seda välja näidata – väiksele lapsele füüsiliselt, suurele lapsele sõnadega. Peame tundma peres ennast kaitstuna ning turvatunne on lapse jaoks kõige olulisem ja selle peab andma talle täiskasvanud inimene. Kui laps näeb, et vanemad on üksteise suhtes austavad ja armastavad, siis selle kaudu laps õpib suhtlema teiste inimestega enda ümber ja oma vanematega.

Laps õpib meie tegude, mitte sõnade järgi. See, kuidas perekonnas lahendatakse mingeid probleeme, mõjutab lapse probleemilahendusoskusi ja toimetulekut tulevikus täiskasvanuna. Peaks lõpetama ebasobiva käitumise ja peale seda ka arutama tema käitumist ja leidma koos lahendusi. Kui ainult ebasobiv käitumine lõpetada, tekib lapsel arusaam, et talle on tunne keelatud ja hakkab seda mustrit ka tulevikus kordama. Seetõttu ongi oluline õpetada, kuidas lahendame probleeme ning laps õpiks toime tulema probleemide lahendamisega ja tunnetega enda sees.

Aega saab alati võtta, lihtsalt peab prioriteedid paika panema.

Aeg ja ajapuudus on kinni meie enda mõtlemises. Kui vanemal puudub lapse jaoks aeg, siis ta ei saa ka lapsele olulisi ja vajalikke väärtusi kaasa anda. Kui me teeme muid asju, siis meil ei ole kontakti lapsega ja kontrolli oma lapse tegevuste üle. Ajapuudust ei tohiks mitte kunagi suhtlemisel tekkida – peaksime alati aja leidma, eriti mis puudutab meie pere ja peresuhteid. Aeg on suhtlemisel oluline komponent. Võtke aega päriselt suhelda.

Läbi tundekeha õpetame lapsele aru saama seda, mida ta enda sees tunneb. Laps käitub, sest tema sees tekib mingi tunne ja ta ei oska muud moodi seda väljendada. Oluline on ebasobiv käitumine lõpetada ja lapsega arutada, mis juhtus ja mis tema sees toimub. Kui laps õpib oma tunnetest aru saama, siis ta õpib suhtlema ja ka ise teiste tunnetest paremini aru saama. Suhtlemise alus on arusaamine iseendast ning et laps oskaks luua paremaid tööalaseid suhteid, sotsiaalseid suhteid ja partnerlussuhteid, peab ta mõistma iseennast. 

Artikkel on kirjutatud Rita Rätseppa 11.05.2022 veebiloengu “Suhted perekonnas ja nende mõju lapse vaimsele tervisele” põhjal.

“Suhted perekonnas ja nende mõju lapse vaimsele tervisele” veebiloeng on järelvaadatav kuni 31. augistini 2022.

SOOVIN VEEBILOENGUT JÄRELE VAADATA

“Lapse toetamine stressiga toimetulekul” toimub juba 25. maill 2022.

SOOVIN VEEBILOENGUL OSALEDA

Laste vaimse tervise e-loengute pakett (3 loengut)

SOOVIN LOENGUTE PAKETTI

“Rahaga sõbraks” Liina Vettik

Rahaga sõbraks Liina Vettik
Rahaga sõbraks Liina Vettik

Kus on sinu fookus: puudus vs küllus? 

Raha teemaga kaasneb sageli halb maik, tihti on raha stressi allikas ning arvatakse, et raha teeb inimesed õelaks. Alateadlikult tekib uskumus, et mina selline inimene olla ei taha ja ei taha negatiivset tähelepanu. Nii oledki olukorras, et justkui tahaks rikkaks saada ja nagu ei tahaks ka. 

Kui sa oma igapäeva elu peale mõtled, siis milline on sinu üldine suhtumine rahasse? Sellest saab kõik alguse. Kui sinu suhtumine rahasse on selline, et seda kogu aeg pole, raha on nõme, ma ei taha sellega tegeleda, ma ei saa sellest aru, siis kutsud sellega endale juurde seda, mida sul pole. Kui su suhtumine on selline, et raha on äge ja see vastutus on minul ja sõltub minust, kui palju mul seda on, siis hakkavad asjad muutuma. Kas raha on sõber või vaenlane? Ja kui on vaenlane, siis miks ta on vaenlane? Kus on fookus – kas negatiivsel või positiivsel?

Kui su suhtumine on negatiivne, siis sinu energiaväli on ka negatiivne ning ka sinu tegutsemine on passiivne. Kui oled positiivselt meelestatud, mis siis sinu aktiivsusega toimub? Siis on jõudu ja tahtmist teha! 

  • Teadlik teadvus – mõtlemine, mis kontrollib sind, loogiline mõtlemine.
  • Alateadvus – ei kontrolli, mida laseb sisse või mida mitte, vaid võtab vastu kõik, mis teadlikut teadvuselt tuleb. Alateadvus mõtleb emotsioonides ja kontrollib sinu keha emotsioonidega ning sinu keha loob emotsioonidel põhinevad tulemused. Ja vastavalt tulemustele me reageerime ja loome uuesti oma mõtted. 

Kui alateadvusega on sulle lapsepõlvest kaasa tulnud negatiivsed mõtted, siis see on su tulemus ja siis sa reageerid sellele tulemusele ja oledki nõiaringis “Raha on halb”. Kui sa ei kasuta teadlikult oma pead ja ei suuna oma mõtteid selles suunas, miks raha on hea, siis oled autopiloodi peal ja elu loob kogu aeg ühte ja sama tulemust.

Kuidas seda muuta? 

Me peame looma positiivse pildi selleks, et see looks head emotsiooni alateadvuses ja alateadvus looks vibratsiooni, mis paneb meid tegutsema. Kuidas saame emotsiooni muuta enda sees? Emotsioon saab alguse pildist – me oleme selles kinni. Teadliku teadvuse abil saad muuta seda visiooni ja luua omale pildi sellest, mida sa päriselt tahad. Kui mõtled lihtsalt raha numbri peale, siis see ei loo emotsiooni. Mõtle sellele pildile, mida sa selle raha eest saad! See, mis hakkab toimuma homme, on uus pilt sinu peas, kui sa teadlikult seda muudad ja ei lange tagasi alateadvuse autopiloodi peale.

Loo omale selge nägemus sellest, mis on see hea, mida sa päriselt tahad!

Fookus peab olema positiivsel nägemusel. Enamus inimesi teavad, mida tuleb teha. Aga nad ei tee! Ja miks me ei tee? Sest neil on emotsioon mujal. Teadmine on väga oluline, kuid oluline on muuta alateadvuse pilte. 

Visualiseeri nii, et ise joonistad selle pildi reaalselt paberile. Kujuta ennast selles olukorras juba ette ja joonista seda, kuidas juba oled seal. Joonistamise ajal kujuta ennast pildi sisse ja sellega kaasneb emotsioon alateadvuses.

Visiooni loomisel on oluline vastata jaatavalt kahele küsimusele:

  • Kas ma olen võimeline seda visiooni looma? Kas ma usun endasse piisavalt? Kas ma usun, et see on minu jaoks võimalik?
  • Kas ma olen nõus ja valmis panustama ja vajadusel millestki loobuma, et see visioon ellu läheks?

Kui inimesel on tugev enesekindlus ja ta on võimeline seda visiooni ellu viima, kuid sisimas ta ei ole valmis selleks, siis ta ei jõua tulemuseni, mida ootab. Nendele küsimustele mõtlemine aitab sul jõuda selleni, miks sa veel täna ei ole seda pilti ellu viinud. Fokuseeri sellele, mida sa päriselt tahad! 

Rahaga sõbraks Liina Vettik2

Harjutused, mis teevad sind rahaga sõbraks.

Raha ei ole midagi meist väljaspool, vaid see, kui palju meil raha on, sõltub kõik meist endist. Rahaga sõbraks saamiseks tee läbi 4 harjutust, mis aitavad muuta mõtlemist, et raha oleks justkui halb.

Koosta 4 nimekirja, milles igas vähemalt 10 punkti. Mõtle iseenda jaoks need punktid läbi, siis see tekitab head emotsiooni ja tekitab soovi olla rikas. See aitab kujuneda uskumusel, et rikkus ei ole halb, vaid rahal on suur väärtus.

Nimekiri nr 1 – Mille eest ma tänulik olen?

Kui sa tahad raha juurde, siis pead tõstma oma vibratsiooni ja tänulikkus on väga hea vahend vibratsiooni tõstmiseks. 

Nimekiri nr 2 – Miks on mulle hea, et mina olen rikas?

  • Rikkus on kindel summa raha või asjad, mida oman.
  • Jõukus on see, kui kaua ma saan elada seda elustiili, mida ma tahan või oman, ilma et peaksin tööl käima. 

Nimekiri nr 3 – Mida on maailmas head tänu rahale?

Nimekiri nr 4 – Kuidas loob see väärtust teistele, kui mina olen rikas?

Artikkel on kirjutatud  Liina Vettikuga läbi viidud töötoa “Rahaga sõbraks” põhjal.

Tule saa osa kogukonnas “Õnnelik naine, õnnelik ema”  toimuvatest veebiloengutest, ostes loenguid ka eraldi, ilma kogukonnaga liitumata.

Töötuba Liina Vettikuga “Rahaga sõbraks” on järelevaadatav kuni 9. maini

VAATAN TÖÖTOA KOHTA SIIT

Kolme loengu + 1 tasuta loengu paketi saad soetada siit.

SOOVIN LOENGUTE PAKETTI