Esimesed kuus kuud: rinnapiim ja piimasegu
Esimestel elukuudel saab beebi vajaliku toidu rinnapiimast või imikute piimasegust; lisatoitu pole sel ajal vaja. WHO soovitab eksklusiivset imetamist umbes kuue kuu vanuseni ning imetamise jätkamist koos lisatoiduga vähemalt kaheaastaseks saamiseni või kauem. Kui imetamine pole võimalik või seda ei valita, sobib beebile imikute piimasegu. Toitmise sagedus ja korraga söödav kogus võivad beebiti ja päeviti erineda. Enne lisatoidu alustamist ei ole vaja pakkuda vett, teed ega mahla.
Rinnapiim
Rinnapiim on beebi toit esimestel elukuudel ning katab tema toitaine- ja vedelikuvajaduse. Selle koostis muutub lapse kasvades ja ka ühe toitmise jooksul: alguses võib imemine olla kiirem, hiljem muutub see sageli rahulikumaks. Beebi saab rinnast lisaks toidule lähedust ja lohutust, kuid imetamise kogemus ja rütm on pereti erinevad.
WHO 2023. aasta soovituse järgi on eksklusiivne imetamine sobiv umbes esimese kuue elukuu jooksul. Eksklusiivne tähendab, et beebi saab rinnapiima, mitte lisatoitu ega muid jooke; erandiks on tervishoiutöötaja määratud ravimid või toidulisandid. Umbes kuue kuu vanuselt saab rinnapiima kõrvale hakata pakkuma lisatoitu, kui beebi on selleks valmis.
Imetamine võib jätkuda ka pärast lisatoidu alustamist. WHO soovitab jätkata rinnaga toitmist koos mitmekesise lisatoiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauem. Lisatoidu lisandumine ei tähenda, et rinnapiim kaotaks oma tähtsuse: see jääb esimesel eluaastal lapse toidulaual oluliseks osaks.
Imetamise algus ja kulg ei ole kõigil ühesugused. Beebi võib küsida rinda lühikeste vahedega või süüa mõnel korral pikemalt; kasvu ja päevase rütmi muutudes võib ka toitmissoov muutuda. Rinnaga toitmisel on mõistlik lähtuda lapse märguannetest, mitte püüda kõigile sobivat kindlat ajakava järgida.
Piimasegu
Imikute piimasegu on rinnapiima ohutu alternatiiv, kui rinnaga toitmine pole võimalik või pere seda ei vali. Selle koostis on välja töötatud imikute toitmiseks, mistõttu beebile tuleb valida vanusele sobiv imikute piimasegu, mitte tavaline lehmapiim ega väikelastele mõeldud jook. Piimasegu võib olla beebi ainus toit esimestel elukuudel.
Valmistamisel tuleb järgida täpselt konkreetse toote pakendil olevaid juhiseid. Jälgige seal näidatud vee ja pulbri suhet ning mõõtke pulber kaasas oleva mõõtelusikaga; segu ei tohi teha pakendil märgitust lahjemaks ega kangemaks. Vale vahekord muudab toidu koostist ja võib mõjutada beebi saadavat vedeliku- ning toitainete hulka.
Enne valmistamist peske käed ja kasutage puhast lutipudelit ning pudeli osasid. Lugege pakendilt ka vee ettevalmistamise, segu kasutamise ja säilitamise juhised, sest need võivad toodete lõikes erineda. Valmis segu käsitsemisel lähtuge samuti pakendi juhistest ning ärge kasutage seda pärast seal märgitud säilitusaega.
Piimaseguga toitmisel saab samuti jälgida beebi märguandeid: pakkuda pudelit, kui ta näitab nälga, ja teha paus või lõpetada, kui ta aeglustab imemist, laseb luti lahti või pöörab pea ära. Pudelit ei ole vaja tühjaks saamiseni suunata; lapse söömisrütm ja tarbitav kogus võivad eri toitmiskordadel erineda.
Kui tihti ja kui palju
Beebit toidetakse tema märguannete järgi ehk nõudmisel, mitte ainult kella vaadates. Toidukordade sagedus ja kestus on beebiti erinevad ning võivad muutuda kasvu, erksuse ja päeva jooksul. Mõni toitmiskord on lühike, teine pikem; kindlat kogust, mis sobiks igale beebile, ei ole vaja taga ajada.
Näljast võivad märku anda suu avamine, huulte matsutamine, käte suu juurde toomine ning pea pööramine ja suu avamine, kui põske õrnalt puudutada. Beebi võib ka toidu või rinna poole pöörduda. Need varased märgid aitavad toitmist alustada enne, kui laps jõuab väga rahutuks muutuda. Nutt võib olla hilisem näljamärk, kuid alati ei tähenda see üksnes nälga.
Küllastumisest võivad märku anda imemise aeglustumine, pausi tegemine, rinna või pudeliluti lahti laskmine ning pea ära pööramine. Beebi võib suu sulgeda või muutuda toitmise ajal rahulikuks. Kui need märgid ilmnevad, võib toitmise lõpetada või teha pausi, selle asemel et last sööma suunata. Toidukorra pikkus ei näita üksi, kui palju laps sõi.
Rinnaga toitmisel võib beebi rinda küsida sageli ja ka öösel; piimaseguga toitmiselgi ei pruugi iga toidukord olla sama suure või sama pika vahega. Jälgige, kas beebi annab ise märku näljast ja täiskõhutundest, ning pakkuge toitu rahulikult tema rütmis. Praktiliselt aitab kõige rohkem see, kui märkate suu avamist ja toidu poole pöördumist ning lõpetate pakkumise pea ära pööramisel või imemise aeglustumisel.
Lisatoidu alustamine
Lisatoiduga alustamine on beebi toitmise uus etapp, kus piimale lisanduvad järk-järgult erineva maitse ja tekstuuriga toidud. WHO 2023. aasta soovituse järgi alustatakse lisatoiduga kuue kuu vanuses, kuid lapse arengut jälgitakse vanuse kõrval eraldi. Esimesena tasub hinnata, kas beebi suudab süüa toetatud asendis ja näitab toidu vastu huvi. Seejärel saab pakkuda lihtsaid ühe koostisosaga toite ning valida nende pakkumiseks püree, pehmed tükid või mõlema kombinatsiooni.
Valmisoleku tunnused
WHO 2023. aasta soovitab lisatoiduga alustada kuue kuu vanuses. See on tüüpiline suunis, mitte iga lapse arengutempo tähtaeg; beebi valmisolekut hinnatakse ka tema oskuste järgi.
- Toega istumine: beebi püsib söömise ajal toetatult istuvas asendis ega vaju küljele või ette. Ta ei pea veel täiesti iseseisvalt istuma, kuid asend peab võimaldama tal süüa.
- Hea peakontroll: laps hoiab pead kindlalt ja suudab seda istudes pöörata. Stabiilne pea aitab tal toidu pakkumise ajal suud ja neelamist paremini koordineerida.
- Huvi toidu vastu: beebi jälgib sööjaid, pöörab pilgu toidu poole või sirutab selle järele. Üksnes teiste sööjate vaatamine ei tähenda veel, et laps oleks valmis sööma.
- Keele väljatõukerefleksi taandumine: toit ei liigu enam automaatselt keelega suust välja iga kord, kui see keelele jõuab. Nii saab beebi toitu suus paremini liigutada.
Need märgid, et beebi on lisatoiduks valmis, vaadatakse kokku, mitte ei hinnata ainult ühe oskuse põhjal. Kui laps on kuuekuune, kuid oskused pole veel kujunenud, jälgige arengut ja arutage sobivat alustamisaega tervishoiutöötajaga.
Esimesed toidud
Beebi esimene lisatoit võib olla ühe koostisosaga, näiteks pehmeks keedetud köögivili või rauaga rikastatud puder. Uusi maitseid pakkuge rahulikult, et laps saaks iga toidu maitset ja tekstuuri eraldi tundma õppida.
- Liha: pehmeks küpsetatud ja püreestatud või peeneks hakitud liha annab rauda; alustuseks sobib väike kogus ühe koostisosana, eraldi pakutuna.
- Kala: hästi küpsetatud kala saab pakkuda pehme tekstuuriga ning lapse oskustele vastaval kujul. See on üks rauarikastest valikutest lisatoidu alguses.
- Muna: täielikult küpsetatud muna võib pakkuda peeneks tehtuna, esmalt ühe toiduna korraga. Muna on rauarikas ja annab beebile uue maitse ning tekstuuri.
- Kaunviljad: pehmeks keedetud läätsed või oad saab püreestada ühtlaseks massiks. Kaunviljad kuuluvad rauarikaste valikute hulka ja sobivad menüüsse taimse toiduna.
- Rauaga rikastatud puder: vali beebile mõeldud puder, mille koostises on rauda lisatud. Paku seda ühe toiduna, mitte mitme uue koostisosaga seguna.
- Köögiviljad ja puuviljad: Eestis levinud valikud on kartul, porgand, kõrvits ja õun. Keeda või küpseta need pehmeks ning paku korraga ühe koostisosana.
Rinnapiima saava beebi rauavarud võivad umbes kuue kuu paiku piiratuks muutuda, mistõttu tasub lisada menüüsse rauarikkaid toite. Toidu maitsestamiseks pole alguses vaja soola ega suhkrut; keskenduge ühe koostisosa maitsele ja lapse oskustele sobivale tekstuurile.
Püree või käsitoit
Lusikaga pakutav püree ja beebi juhitud lisatoitmine erinevad peamiselt tekstuuri ning selle poolest, kes toidu suhu viib. Valikut saab kohandada lapse oskuste ja pere söömisharjumustega.
| Võrdluse teema | Lusikaga pakutav püree | Beebi juhitud lisatoitmine |
|---|---|---|
| Tekstuur | Alustada saab siledast püreest ja muuta see järk-järgult paksemaks ning teralisemaks, kui laps harjub toiduga. | Pakkuda saab pehmeid, käega haaratavaid toidutükke; laps uurib nende kuju ja tekstuuri ise. |
| Lapse osalus | Täiskasvanu tõstab toidu lusikale ja pakub seda lapsele. Laps saab suu avamise ja söömise tempoga märku anda. | Laps haarab toidu ise ning viib selle suu juurde. Täiskasvanu ei määra iga suutäie aega ega suurust. |
| Jälgimine | Täiskasvanu jälgib lapse reaktsiooni lusikatäitele ja kohandab pakkumise tempot. Lapsele jäetakse aega suu tühjendamiseks. | Täiskasvanu peab söömise ajal olema lapse juures ja jälgima, kuidas ta toitu haarab ning sööb. |
| Perele sobivus ja võimalikud raskused | Püreed saab pakkuda ka siis, kui pere sööb eri aegadel. Kui täiskasvanu kiirustab või sunnib lusikatäit vastu võtma, võib lapse osalus väheneda. | Pere ühise söögikorra ajal saab beebi ise toitu uurida. Sobivate pehmete tükkide eraldi ettevalmistamine võib nõuda rohkem aega. |
| Lähenemiste ühendamine | Püree võib olla üks osa toidukorrast, samal ajal saab lapsele pakkuda oskustele sobivaid pehmeid tükke. | Käsitsi haaratavate toitude kõrval võib kasutada lusikat ja pakkuda näiteks paksemat putru; meetodid ei välista teineteist. |
Mõlema lähenemise puhul on tähtis, et täiskasvanu jälgiks last kogu söömise ajal ning austaks tema tempot. Valige tekstuur lapse praeguste oskuste järgi: alustage sellest, mida ta suudab toetatult istudes mugavalt suus käsitleda, ja muutke toitu oskuste arenedes järk-järgult mitmekesisemaks.
Menüü 6–12 kuu vanusele
Beebi menüü lisatoidu alustamisel kujuneb tasapisi: esialgu tutvub laps ühe väikese tahke toidu toidukorraga, hiljem lisanduvad teised söögikorrad ja mitmekesisem tekstuur. Rinnapiim või piimasegu jääb esimesel eluaastal menüü oluliseks osaks ning piimaga toitmine jätkub ka lisatoidu kõrvale. Allolevad toidunäited ei ole kohustuslik päevakava ega etteantud portsjonid; lapse isu ja areng määravad, kui palju ta sööb. WHO 2023. aasta soovitustes on lisatoidu söögikordade sagedus vanuse järgi toodud vahemikuna, mitte kindla tähtajana.
Näidispäev kuue kuuga
Kuue kuu paiku on lisatoiduga tutvumine järkjärguline. Esimestel päevadel võib päev sisaldada üht väikest lisatoidukorda, näiteks lõuna ajal pakutud pehmet köögiviljapüreed; kui laps harjub, võib lisanduda teine väike toidukord, näiteks rauaga rikastatud puder. Rinnapiima või piimasegu pakutakse endiselt päeva jooksul tavapäraselt ning tahke toit ei pea piimatoidukorda kohe asendama.
| Aeg | Toidukorra näide | Tüüpiline sagedus vanuse järgi |
|---|---|---|
| Hommikul | Rinnapiim või piimasegu | Piimatoit jätkub päeva jooksul |
| Hommiku ja lõuna vahel | Soovi korral väike kogus rauaga rikastatud putru | 6–7 kuu vanuses alustuseks 1 lisatoidukord päevas |
| Lõuna ajal | Sile, pehme köögiviljapüree, näiteks suvikõrvitsast või brokolist | Järk-järgult 1–2 väikest tahke toidu toidukorda päevas |
| Pärastlõunal ja õhtul | Rinnapiim või piimasegu; teine väike lisatoidukord võib olla puder | WHO 2023: 6–8 kuu vanuses 2–3 lisatoidu toidukorda päevas |
Tabelis toodud kellaajad on üksnes näide, mitte päevakava, mida peab järgima. WHO sagedusvahemik kirjeldab tüüpilist sihti 6–8 kuu vanuses; alustamise alguses võib laps süüa harvem ning söögikordade arv kujuneb järk-järgult. Piima ja tahke toidu pakkumise järjekorda võib kohandada pere rütmi ning lapse söömisvalmiduse järgi.
Esimesel nädalal võib menüü olla üsna lihtne: tuttava piimatoidu kõrvale pakutakse ühel päeval köögiviljapüreed, teisel päeval rauaga rikastatud putru. Püree tekstuur on alguses sile ja lusikalt kergesti libisev; lapse oskuste arenedes saab seda muuta paksemaks ja pehmemaks. Beebile mõeldud toidule soola ega suhkrut ei lisata.
Menüü üheksa kuu vanuselt
Üheksa kuu vanuse lapse päev võib tavaliselt koosneda kolmest põhitoidukorrast ja ühest või kahest vahepalast, mille kõrval jätkub rinnapiim või piimasegu. WHO 2023. aasta soovituses on 9–23 kuu vanustele lastele märgitud 3–4 lisatoidu toidukorda ning vajaduse järgi 1–2 vahepala. Kolm söögikorda koos vahepaladega on üks levinud rütm, mitte kohustuslik ajakava ega nõue süüa igal toidukorral sama palju.
Hommikusöögiks võib pakkuda pehmet kaera- või hirsiputru, lõunaks kahvliga katki vajutatud köögivilju koos pehme muna või kalaga ning õhtuks näiteks pehmet riisi ja köögivilju. Vahepalaks sobivad pehmeks küpsenud pirni- või banaanitükid või maitsestamata jogurt. Need on menüünäited, mitte kindlad portsjonid; söömistempo ja isu võivad päeviti erineda.
Tekstuur liigub selles vanuses tavaliselt siledast püreest paksema, kahvliga purustatud toidu ja pehmete tükkideni. Pakkuda võib näiteks korralikult pehmeks keedetud porgandit või kartulit väikeste tükkidena, mida laps saab käega haarata, ning pehmet putru, milles on veidi rohkem struktuuri. Muna ja kala võib serveerida lapsele sobivalt pehme ja väikese tükina või segada toidu hulka.
Piimatoidud jäävad menüüsse ka siis, kui tahke toidu söögikordi on juba mitu. Päeva sööke võib vaheldada nii, et puder, köögiviljad ja teised pehmed toidud ei koonduks kõik ühele toidukorrale; lapse arenguga sobiv tekstuur on olulisem kui täpselt samasugune menüü iga päev.
Aastane laps pereleua juures
Aastane laps saab süüa perega samadel söögikordadel, kui tema osa on pehme, lapse oskustele vastava tekstuuriga ja väikesteks tükkideks lõigatud. Näiteks võib pakkuda pehmeks hautatud köögivilju, kartulit, putru, pehmet liha või kala ning muna. Toitu võib kahvliga kergelt purustada või lõigata väikesteks tükkideks, et laps saaks harjutada närimist ja iseseisvat söömist. Beebi toidule ei lisata soola ega suhkrut; pere roa saab maitsestada eraldi pärast lapse osa tõstmist.
Ühe aasta vanuses on tavapärane muster kolm põhitoidukorda ja vajaduse järgi vahepalad, samal ajal jätkub rinnapiim või piimasegu. Piim on põhitoit ligikaudu 12. elukuuni, mistõttu ei asendata seda enne esimest sünnipäeva tavalise lehmapiimaga põhijoogina. Pärast 12 kuu vanuseks saamist võib lehmapiim olla põhijook, kuid lapse menüü mitmekesisus ja söögikordade koosseis jäävad samuti oluliseks.
Pere toidust lapsele sobivat osa valides võib mõelda kahele lihtsale kohandusele: muuta toit vajaduse korral pehmemaks ning lõigata see väikesteks, lapsele haaratavateks tükkideks. Kui laps alles harjutab tükilise toiduga, võib samal toidukorral pakkuda osa toidust kahvliga purustatult ja osa pehmete näputoidutükkidena. Menüü ja tekstuuri kohandamine lapse oskuste järgi aitab liikuda järk-järgult püreelt pere ühiste toitudeni, säilitades piimatoidu rolli kuni esimese eluaastani.
Ohutus ja allergeenid
Beebi toidu ohutuse juures on tähtsad nii eakohane koostis kui ka söömise ajal sobiv asend ja täiskasvanu tähelepanu. Mõned toidud ei sobi imikule vanuse või koostise tõttu, teised vajavad enne pakkumist töötlemist, et neid oleks lihtsam süüa. Uute allergeenide tutvustamisel loeb väike kogus ja lapsele sobiv tekstuur. Raske ekseemi või muu kõrge allergiariskiga imiku puhul tasub allergeenide pakkumine enne tervishoiutöötajaga läbi rääkida.
Mida beebile ei anta
Beebi toidule valides arvesta vanuse ja koostisega ning väldi lisandeid, mida imik ei vaja.
- Mett ei anta enne 12 kuu vanuseks saamist, sest see võib sisaldada imikubotulismi põhjustavaid eoseid. Keeld kehtib ka mee kohta, mis on segatud joogi, pudru või muu toidu sisse.
- Lehmapiim ei sobi alla 12-kuusele põhijoogiks rinnapiima või piimasegu asemel. Piim sisaldab imikule põhijoogina sobimatult palju valku ja mineraalaineid ning selles pole kõiki vajalikke toitaineid sobivas vahekorras.
- Beebitoidule ei lisata soola. Arvesta ka valmistoodete koostisega: puljongikuubikud, soolased kastmed ja töödeldud lihatooted võivad anda toidule palju soola.
- Suhkrut ei ole vaja pudrule, puuviljale ega muule beebitoidule lisada. Kontrolli pakendatud toitude koostist, sest magustatud jogurtites ja magustoitudes võib suhkur olla lisatud juba valmistamisel.
Kodune toit võimaldab koostist paremini kontrollida: valmista lapse portsjon enne pere toidu soolamist ning jäta mesi ja lisatud suhkur sellest välja.
Lämbumisoht
Terved pähklid, sealhulgas maapähklid, võivad hingamisteedesse sattuda ja neid ei pakuta beebile tervelt. Terved viinamarjad on ümarad ning võivad hingamistee sulgeda; lõika need pikuti neljaks, mitte lihtsalt pooleks. Toored kõvad porganditükid on beebil raskesti näritavad, seega paku porgandit pehmeks küpsetatult või peenelt riivitult. Popkorn on kõva, kerge ja ebaühtlase kujuga ning võib samuti lämbumist põhjustada.
Beebi sööb püstises istuvas asendis, näiteks söögitoolis, kus keha on toetatud ja pea püsti. Ära paku toitu lamavale lapsele ega siis, kui ta liigub, mängib või on autosõidul turvatoolis. Täiskasvanu jälgib söömist kogu aeg lähedalt; lapse üksi jätmine ka mõneks hetkeks ei ole ohutu.
Vali tekstuur, mida beebi suudab oma oskuste järgi suus liigutada: kõvad toidud pehmenda ning ümarad ja piklikud toidud lõika pikuti väiksemaks. Enne pakkumist kontrolli, et toit ei oleks kõrvetavalt kuum ja et tükid oleksid lapsele jõukohased.
Allergeenide lisamine
Muna, maapähklit, kala ja nisu võib lisatoidu hulka tutvustada väikese koguse kaupa ning kujul, mida beebi oskab süüa. Paku korraga üht uut allergeeni, et võimalikku reaktsiooni oleks lihtsam seostada konkreetse toiduga. Näiteks sobib hästi küpsetatud muna peenestatult, maapähkel peene jahuna või sileda pähklivõina, mis on vedelamaks segatud, kala hoolikalt luudest puhastatult ja pehmeks küpsetatult ning nisu pehme pudru või eakohase toiduna.
Maapähklit ei pakuta tervelt ega paksu kleepuva võikihina. Alusta väikese maitsekogusega ja paku seda siis, kui laps on terve ning söömise ajal saab teda jälgida. Uue toidu järel jälgi lapse enesetunnet ja nahka; nõgestõve, näo või huulte turse, korduva oksendamise või hingamisraskuse korral otsi viivitamata arstiabi.
Du Toit ja kaasautorid leidsid 2015. aastal avaldatud LEAP-uuringus, et maapähkli varane tutvustamine vähendas maapähkliallergia kujunemist kõrge riskiga imikutel võrreldes selle vältimisega. See tulemus ei tähenda, et igale beebile tuleks allergeeni anda samal viisil: raske ekseemi või muul põhjusel kõrge riskiga imiku puhul lepi tutvustamise aeg ja vorm enne arstiga kokku.
Praktiliselt tähendab ohutu pakkumine pehmet, lapsele jõukohast toitu, väikest allergeenikogust ja täiskasvanu tähelepanelikku jälgimist.
Korduma kippuvad küsimused toitmise kohta
Beebi toitmise küsimustes lähtuge lapse vanusest, valmisolekust ja sellest, kas mure püsib.
Kas beebi vajab lisaks piimale vett?
Enne lisatoidu alustamist ei vaja beebi tavaliselt vett, teed ega mahla, sest rinnapiim või piimasegu annab talle vajaliku vedeliku. Kui laps sööb juba lisatoitu, võib toidukorra kõrvale pakkuda tassist veidi vett. Vett ei pea jooma sundima ning see ei asenda piima, mis jääb esimesel eluaastal oluliseks toiduks. Tee ja mahl ei ole beebi janu kustutamiseks vajalikud.
Kas lisatoitu võib alustada enne kuuendat kuud?
WHO ja enamik riiklikke juhiseid soovitavad lisatoiduga alustada umbes kuue kuu vanuses, kui laps on selleks valmis. Mõnes riigis lubavad juhised alustada 4.–6. elukuu vahel, kuid mitte enne nelja kuu täitumist. Varasem alustamine ei sobi kõigile ning seda tuleks kaaluda tervishoiutöötaja nõuandel, näiteks lapse individuaalset arengut arvestades. Kui tekib küsimus sobiva aja kohta, arutage seda perearsti või pereõega.
Mida teha, kui beebi lisatoitu ei võta?
Kui beebi toitu ei võta, pakkuge seda mõnel teisel päeval uuesti, kuid ärge sundige sööma. Laske lapsel toitu rahulikult vaadata, katsuda ja maitsta; uue maitse või tekstuuriga harjumiseks võib kuluda mitu kokkupuudet. Proovige pakkuda väikest kogust ning kohandada toidu tekstuuri lapse oskustega. Jätkake rinnapiima või piimaseguga toitmist, sest lisatoiduga harjumine toimub järk-järgult.
Millal küsida toitmise kohta nõu?
Küsige nõu, kui toitmisraskused kestavad, laps keeldub järjepidevalt söömast või teil on mure tema kasvu ja kaaluiibe pärast. Esmaseks kontaktiks sobib perearst või pereõde, kes saab hinnata lapse olukorda ja vajadusel suunata edasi. Lämbumise või raske allergilise reaktsiooni, näiteks hingamisraskuse või kiiresti tekkiva näo- ja keeleturse korral, vajab laps kiiret abi: helistage 112. Arvestage lapse valmisolekuga ning pöörduge spetsialisti poole, kui toitmisega seotud mure püsib.