“Tasakaalu loomine enda sees ja oma toidulaual”

  • Tasakaalu loomine läbi tsüklilise toitumise.

Kui vaatame loomade elu tsüklilisust ja toidulauda, siis kas on nii, et me saame aastaringi süüa täpselt samu asju? Kui jätame toidupoe võimaluse välja, siis tegelikult ei ole see võimalik. Erineval aastaajal on meil erinev toidulaud, sest looduses valmivad erinevad toorained. 

Evolutsiooniliselt ei ole me loodud sööma 365 iga päev samasuguseid toite. Meie menüü peaks aastaringselt muutuma.  

Kevadel saame süüa palju rohelist ja organismi puhastavaid taimi. Suvi on see aeg, kui loodus hakkab pakkuma süsivesikuid ning sügisel on süsivesikuid juba külluslikult. Nii saabki sügisel keha signaali talveks rasva koguda, et see nö näljaperiood üle elada. See signaal ei ole muutunud olenemata sellest, et meil on soojad majad, soojad riided ja poed toidukraami täis. Meie geneetikas ei ole jõudnud muutus tekkida, sest sellise suure muutuse tekkimiseks läheb ca miljon aasta aega. 

  • Miks ei ole olemas “ideaalset toidukorda”?

Osad vitamiinid ja mineraalained ei sobi omavahel kokku. Näiteks piimatooted takistavad raua imendumist organismi. Seetõttu ei olegi olemas ideaalset toidukorda. Looduses ei ole võimalik kõiki vitamiine korraga saada ja seda aastaringselt ühte ja samamoodi. Võimalik on leida endale ideaalne toidukord konkreetsel ajahetkel lähtudes sellest, millised on su keha vajadused (defitsiidid).

Kuidas ma tean, mida mu keha vajab?

  • Erinevatel defitsiitidel on erinevad sümptomid. Näiteks kui suunurgad on katki, siis on B-vitamiini vähe.
  • Võid lasta teha endale analüüsid, mis näitavad erinevate vitamiinide ja mineraalide taset su kehas. 
  • Saad kehaga nii hea kontakti, et sa ise tunnetad ära. Näiteks kui tunned vajadust millegi hapu järele, siis on tõenäoliselt nendel hetkedel C-vitamiini puudus. 

Ühiskonna poolt on loodud ootus, et me kehad peaksid olema kogu aeg ühesugused. Tegelikult on naise keha loodud muutuma. Ka looduses on keha olnud pidevalt muutuv – kevadel annab keha üleliigse rasva ära ning sügisel keha hakkab rasva koguma. 

  • Emotsionaalne söömine ja mida see meile tegelikult räägib?

Igakord, kui sa emotsiooni ajendil midagi söömiseks haarad, siis on see sõnum, mida saad tõlgendada ja läbi selle oma elukvaliteeti tõsta. 

Me tihtipeale sööme selleks, et saada tunda toiduga mingit emotsiooni, mida oleme kogenud varem selle toiduga koos.

  • Õpi tundma oma kuut emotsionaalset põhivajadust

6 emotsionaalset põhivajadust on meil kõigil olemas, lihtsalt igal inimesel on erinev nende hierarhia ning see võib ka ajas muutuda. Põhivajadused on seotud meie kõikide eluvaldkondadega ja üldise heaoluga, mitte ainult toiduga. Oluline on mõista, et neid vajadusi saab rahuldada ka muud moodi kui toiduga.

1. Kindlustunne

Millise toidu poole sinu käsi ulatab, kui vajad kindlustunnet? Tee endale nimekiri inimestest või tegevustest, mis peale toidu Su elus annavad kindlustunnet.

2. Variatiivsus (vaheldus)

See on tunne, kui tahaks midagi uut, sest oled väsinud ühest ja samas toidust. Paku endale variatiivsust millegi muuga – mine vaaterattaga sõitma või mine koju harjumatut rada pidi, sõida sõbrannale külla, mine reisile. 

 

3. Erilisuse ja olulisuse tunne 

Me tahame tunda end aeg-ajalt erilisena ja teiste jaoks olulisena ja väärtuslikuna. Tihti püüame seda vajadust katta toiduga, näiteks ostame midagi eriti maitsvat. 

4. Armastus ja kuuluvustunne. 

Tahame tunda, et oleme armastatud ja et me kuulume kuhugi – perekonda, sõpruskonda, kollektiivi. Inimesed tihti proovivad seda enda jaoks luua läbi toidu. 

5. Kasvamine ja arenemine 

Me kõik tahame õppida ja areneda. Toitumisega seoses väljendub see selles, et näiteks otsid uut retsepti või õpid mõne uue toiduvalmistamise oskuse selgeks. 

6. Panustamine

Soovime panustada enda ja teiste inimeste heaolusse ja see on tihedalt seotud ka armastuse väljendamisega. See on sageli põhjus, miks me külla minnes midagi söödavat kaasa võtame.

  • Kuidas alustada tervislikku toitumist nii et see päriselt püsima jääks?
  1. Kõige olulisem on teada MIKS – miks ma seda muuta tahan või mis on see, mida ma loodan saavutada, kui ma selle muutuse loon. 
  2. Alusta sellest, et hakka tähele panema, miks Sa mingit toitu sööd. Püüa mõista, miks mingid toidud Sulle kohe eriliselt maitsevad.
  3. Hakka suurendama heade toitude osakaalu oma menüüs. Kui Sul on kõht head kraami täis, siis Sa ei haara nii lihtsalt ebatervisliku toidu järgi. Oluline on ka veetarbimine – joo iga päev piisavalt vett. 
  4. Otsi endale ümber inimesed, kes on läbimas sama teekonda ja kellel on samad fookused ja väljakutsed. 
  5. Kui võimalus, siis kaasa ka tugispetsialist – toitumisnõustaja, terapeut, coach või psühholoog.

Artikkel on kirjutatud Piret Špitsmeistri veebiloengu “Tasakaalu loomine enda sees ja oma toidulaual” põhjal.

Veebiloeng “Tasakaalu loomine enda sees ja oma toidulaual” on järele vaadatav kuni 17. aprillini

SOOVIN JÄRELE VAADATA

Recommended Posts