5 KUUNE BEEBI KOLJULUU MURRUGA – ÜKS ÕNNELIKU LÕPUGA KUKKUMISE LUGU

3 minuti lugemine. Autor Mariliis Lukk, kahe väikelapse ema. Viimati uuendatud 19.01.2021.

„Vanemana ei taha Sa uneski näha, et Sinu lapsega selline õudus juhtuks! Rääkimata selle kogemisest!”

Kas Sina tead, mida teha, kui Sinu beebi kukub ja selgub, et tal on koljuluumurd? Kuhu helistada, mida öelda, kuidas last aidata, mida tohib ja mida ei tohi teha? Mina tol korral, olles šokiseisundis, seda kõike ei teadnud! Soovin Sinuga jagada meie peres viis aastat tagasi aset leidnud lugu, mis juhtus tol hetkel minu kõigest viie kuu vanuse beebiga. Ma ei soovi Sind hirmutada, kuid loodan, et minu elu kõige õudsem kogemus aitab vajadusel olla Sul veelgi teadlikum, paneb enda kodu ohutuse uue pilguga üle vaatama ning motiveerib väikelapse esmaabi teadmisi meelde tuletama või neid täiendama. Sellel lool pole süüdlasi, kuid kindlasti palju õppetunde meie kõigi jaoks. Äkki see õnneliku lõpuga lugu aitab ka Sinul ühe õnnetuse ära hoida!

„Loodan, et minu elu kõige õudsem kogemus aitab vajadusel olla Sul veelgi teadlikum, paneb enda kodu ohutuse uue pilguga üle vaatama ning motiveerib väikelapse esmaabi teadmisi meelde tuletama või neid täiendama!”

Kuidas laps peaks olema pärast kukkumist?

Meie 5-kuune beebi kukkus õnnetult sülest põrandale ning tal tuvastati haiglas koljuluumurd. Kui esimest korda arst seda ütles, olin omadega täiesti sassis ja ei saanud üldse aru, millest ta räägib. See sõna ise juba kõlab niivõrd õõvastavalt, ja kui veel mõelda, et see juhtus minu enda väikese beebiga… Oeh, seda katsumust ei soovi ma ühelegi lapsele ega tema vanemale!

Käis mats. Laps nuttis. Õnneks ei kaotanud ta teadvust. Kuskilt kuidagi meenus, et kannatanut liigutada ei tohi, kuid samas polnud ma selles ka päris kindel. Emainstinkt ütles siiski, et võta beebi sülle ja pane ta voodisse pikali. Meie suureks ehmatuseks hoidis ta pead kummaliselt ainult ühele poole. Teadmatusest ei osanud ma midagi arvata ega midagi kahtlustada.

„Tegelikult on ohutu asend lapsele külili! Kui väikelaps kukub, peaks ta rahulikult lamama. Sain seda kahjuks teada alles hiljem – esmaabikoolituselt.”

Kas ja millal kutsuda kiirabi?

Esimene mõte, mis pärast lapse kukkumist tekkis – laps ruttu riidesse ja haiglasse! Siis kuidagi murdosa sekundi jooksul sain aru, et miks minna ise haiglasse. Kiirabi tuleb kiiresti koju kutsuda (112!)! Ja nii ongi, et paanikas olles – eriti, kui see juhtub Sinu enda lapsega – ei pruugi Sa isegi mäletada, kuhu helistada. Rääkimata esmaabi andmise võtetest, mida kuulsid viimati ehk 10 aastat tagasi, enamasti siis kui autokoolis käisid.

„Meeldetuletuseks veelkord, et lastega seotud õnnetuste puhul tuleb ALATI kutsuda kiirabi. Kui Sul kasvõi korra käib peast läbi mõte, kas kutsuda või mitte, siis alati kutsu!”

Siinkohal vaieldakse ka kindlasti vastu, et tuleks ikkagi kainest mõistusest lähtuvalt otsustada, kas on alati tarvis kiirabi kutsuda, sest viimane saab ju niigi palju väljakutseid ning võib-olla minu valekutsung võib ohustada kellegi teise elu. Ent vastulauseks ütlen, kui tegemist on Sinu enda lapsega, siis parem saada üks peapesu kiirabitöötajalt, kui kutsumata jätmist terve elu kahetseda. Ema südamerahul ei ole hinda – emana teed seda, mida vaja!

„Parem saada üks peapesu kiirabitöötajalt, kui kutsumata jätmist terve elu kahetseda!”

Oluline teadmine pärast väikelapse kukkumist:

  • Hinda olukorda! Kukkumise puhul on ohtlik 2-kordne lapse pikkus ning juba 3-kordne lapse pikkus võib kukkumisel olla eluohtlik.
  • Tee kindlaks esinev vigastus.
  • Pane laps külili – see on ohutu asend, et miski kurku ei läheks.
  • Ava riided, et ta saaks paremini hingata.
  • Kui ta ei hinga, tee suust suhu hingamist.
  • Kui võimalik, hõika kedagi appi.
  • Helista 112! Jälgi juhiseid ja vasta küsimustele, ära vaidle ega nõua! See ainult venitab kiirabi jõudmist Sinu lapseni! Pea meeles, et kiirabiauto on juba teel ka sel ajal, kui dispetšer Sinuga suhtleb!
  • Püüa hoida last ärkvel!
  • Täida dispetšeri korraldusi!

Elu pikim ootamine...

Kiirabil oli tulla kõigest 7 kilomeetrit, ent ma ootasin 25 pikka minutit! Nojah, tipptund ka, aga siiski olid need minu elu kõige karmimad ja pikimad minutid. Lapse isa kirjeldas kiirabi tuleku ajal dispetšerile beebi olukorda ning mina hoidsin valust nutva beebi kätt. Kiirabibrigaad leidis eest karjuva beebi, pisarais ja paanikas ema ning täielikus šokis isa. Beebi nutt on sellises olukorras väga hea, sest siis ei kaota laps teadvust. Ja kuna õnneks beebi nuttis ja hingas, siis elustamist laps ei vajanud. 

„Beebi nutt on trauma korral hea, sest siis ei kaota laps teadvust!”

Haiglasse sõit oli kui õudusunenägu. Külmas kiirabiautos oli beebi igaks juhuks kinni mässitud, oksendas paar korda ning mina pidin teda samal ajal külili keerama. Oksendamine on raskemate peatraumade puhul tavaline! Kui me haiglasse jõudsime, siis patsutas üks kiirabitöötajatest mulle õlale ning lausus lohutavad sõnad – ja just seda üks paanikas ning südant valutav ema vajabki! Kuna beebide kolju on väga elastne, siis saime haiglast koju viienda päeva hommikul. Taastumine võttis aega neli nädalat. Õnnelik õnnetus, aga enam ei tahaks! Täna,  viis aastat hiljem, on minu pisibeebist sirgunud vahva ja terve tüdrukutirts ning tal on väikene venna, kelle eest ta armsasti hoolitseb 🙂

 

Mida õppida sellest õnnelikust õnnetusest? 

  • Hinda oma kodu ohutust. 100% beebikindlaks ei saa, kuid kindlasti saab praegusest rohkem ära teha. 
  • Beebi muutub iga päevaga aina tugevamaks ja hakkab omaette toimetama. Harju ka tema tugevama haardega ja ootamatute liigutustega.
  • Hoia silm peal diivanitel, laudadel, toolidel, vooditel, wc-pottidel. Beebid armastavad ennast voodist maha keerata ning kasvades ema südame tervist kontrollida, ronides igale poole, kuhu valvsa pilgu alt põgenedes saavad.
  • Mine TERVE PEREGA (sh hoidjate ja vanavanematega) esmaabikursusele, kui Sa seda juba teinud pole! Kohe! Päriselt ka! Ausalt, me olime ise nagu eile sündinud, sest sel hetkel, kui see juhtub SINU LAPSEGA ei mäleta Sa niikuinii mitte midagi – kuhu helistada, mida öelda, mida teha jne.  
  • Mis peamine: ole 100% kohal! Eriti kui beebi on kuskil kõrgemal, süles, mähkimislaual, voodis jne, kust ta võib kukkuda. Loomulikult annan endale ka aru, et 100% see võimalik pole.
  • Kui see minu teha oleks, siis esmaabi tunnid peaksid olema kohustuslikud juba lasteaias, koolist rääkimata!
  • Olles lapsevanem, käin ma iga paari aasta tagant esmaabi teadmisi värskendamas. MEIE, lapsevanemad, vastutame oma teadmiste ja oma laste eest!
30073991_2060010540706598_560815971_o
Pilt aastast 2018: emme ja issi on nüüd korduvalt käinud esmaabi koolitustel.

Kus oma teadmisi täiendada?

„Just pärast seda õnnetust läksime kohe terve perega esmaabikursustele! Kurb on see, et me enne isegi ei mõelnud sellele!”

Kahe väikese lapse vanemana tean, kui oluline on meile meie laste tervis! Sellepärast soovin Sinuni tuua ka elutähtsad esmaabi koolitused 

TÄHTIS! Nüüd ka järelvaadatavad just lapsevanematele mõeldud esmaabi e-koolitusted SIIN!

Kogemust jagas kahe lapse ema Mariliis.

Pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus. Millised ohud peituvad sinu kodus?

esmaabi, lapsed, ohud kodus

5 minuti lugemine. Autor Mariliis Lukk, 2 väikelapse ema.  Viimati täiendatud 13.01.2021

Pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus. Millised ohud peituvad sinu kodus?

Blogiloost saad teada, millised ohud peituvad Sinu kodus. 

Väga levinud on vanemate seas arvamus, et lapseea õnnetused juhtuvad eeskätt vaid väikelastega ning kui laps on juba sellest east väljas, hingatakse kergendunult ning lõdvendatakse järelvalvet. See on aga kahjuks viga. Ka näiteks nelja-aastane laps tunneb uudishimu ning võib vanemate keelust hoolimata alla neelata laokile jäänud patarei, kruvi või magnetiga pisiasja.

“Me kõik arvame, et minu lastega seda ju ei juhtu! Eesmärk ei olegi lapsi kasvatada nö. vati sees, kuid lapsevanemana peab alati andma endast maksimumi, et ennetada olukordi, mida on võimalik enamasti ära hoida,” ütleb väikelaste traumaennetuse “Aga Mina” ellukutsuja ja projektijuht Getter Toome. Ennetuskampaania “Aga mina loon lapsele turvalise kodu!” eesmärk on tõsta lapsevanemate ja last ümbritsevate täiskasvanute teadlikkust vigastuste vältimisest koduses keskkonnas. Kui ennetuskampaania aitab vanematel näha võimalikke kodus peituvaid ohte, siis esmaabikoolitus annab konkreetsed teadmised, kuidas pärast lapsega juhtunud traumat käituda ja mida konkreetselt teha. Lastele suunatud esmaabi koolitus on kindlasti must be igale lapsevanemale!

Kas teadsid, et:

  • Ligi pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus!
  • Mänguväljakud, spordi- ja puhkealad, tänavad ja maanteed on kõrge traumaohuga piirkonnad!
  • Turvaliseks võib pidada koole, lasteaedasid, sõimerühmi ja ujulaid (organiseeritud järelvalve).
  • Kõige enam juhtub õnnetusi lastega vanuses 0­­–4!
  • Peamisteks vigastuste liikideks on kukkumised, mürgistused, põletused!

Sa arvad, et sinu kodu on ohutu? Oled sa täiesti kindel?

Kodu kujunda ohutuks vastavalt lapse vanusele ja arengutasemele, ehk et roomava ja kõndiva lapse ohuallikad võivad erineda. Kodu ohutuks kujundamisel soovitan alustada maailma vaatamist lapse kõrguselt. See tähendab, et kui Sul on kodus roomav beebi, siis nii totrana kui see ka ei kõla, soovitan oma kodu läbi roomata. Ära põe – lapse ohutus on olulisim :)! Olen täiesti kindel, et leiad oma kodust nii mõndagi “huvitavat”. Ära peidetud pistikupesad, lahtised juhtmeotsad, suuremate laste poolt diivani alla kukkunud “aarded” jpm. 

Kas lapsega koos söögitegemine on tõesti ohtlik ja täiesti out?

Lapsega koos söögi valmistamine on ülioluline ja arendav tegevus ning kui suudad lapsi jälgida ja juhendada nii, et nad oskaksid ohte näha ja vältida, siis ei ole lapse kaasamises söögitegemisse mitte midagi halba ega ohtlikku. “Aga mina” projektijuht Getter Toome soovitab lastega rääkida ja selgitada, mida tohib ja mida mitte ning järgida mõningaid ohutusreegleid:

  • Hästi tavaline, et tehakse süüa laps puusal. Kuid siis teeb laps kiire liigutuse ja võib vee, kastme või muu kuuma asja endale (ja ka Sulle endale) peale tõmmata.
  • Kasuta tagumist pliidirauda, sest esimest on lapsel lihtsam katsuda!
  • Kuuma vee puhul veekeetjas või potis tekitab aur rohkem kahju kui kuum vesi ise!
  • Kasuta noa tera kaitset või pane teravad esemed ära kõrgemale!

Kas Sina teadsid, et lapsed osakvad avada “lapsekindlaid korke”?

Ükskõik, mida meile reklaamimaastikul ei kinnitataks, tuleks kasutada oma vanemlikku instinkti. Kui Sa näiteks avad ravimi lapse juuresolekul, siis ta näeb, õpib ja jäljendab seda. Lastel on suurepärane õppimisvõime! Kuna lastele mõeldud vedelad palavikualandajad on suurepärase magusa maitsega, siis lapsi lausa tõmbab nende poole.

Pea meeles järgnevat:

  • Ära ava ravimit lapse juuresolekul!
  • Olles ravimi avanud, ära jäta avatud pudelit lahtiselt. Pane kohe ära!
  • Vali apteegist pigem ravimid, mille pakend teeb “häält” (krabiseb vms). Nii on suurem tõenäosus, et kuuled, kui laps sellega askeldab.
  • Ka vitamiinid pane lapse silma alt ära. Väga tähtis! Kui laps on neid manustanud rohkem kui lubatud, siis vaata alati, kas seal sees on ka raud (Fe). Kui on, siis helista kohe kiirabisse!
  • Arvesta, et magusa ravimi puhul võib lapsel olla seos kommi või muu sarnase magusa tootega.
  • Pane ravimid lukustavasse kappi (ei pea otseselt väga kõrgel olema)!
  • Vaata kindlasti koos lapsega toredat lapse teadlikkust tõstvat Jussikese mürgistusennetuse multikat.

Mürgistusteabekeskuse infoliin on 16662 – salvesta see kindlasti endale telefoni! Infoliinile võid helistada ööpäevaringselt, mistahes mürgistuse või selle kahtluse korral. Helistada võid ka lihtsalt ennetamiseks! Ära karda küsida julgelt nõu! Helistamine on anonüümne ning kõne on kohaliku kõne hinnaga. Kõnele vastavad kogenud arstid ja õed. 

Siit leiad olulised esmaabivõtted lapse mürgistuse korral!

Kuidas kaitsta end sääskede ja last mürgistuse eest?

Kas teadsid, et enamlevinud sääsetõrjevahendid sisaldavad peamiselt N, N-dietüül-m-tolüamiidi ehk DEETi. See aine võib põhjustada nii närvisüsteemi kahjustusi kui ka ärritada nahka ja silmi. Sääsetõrjevahend kipub suvisel perioodil jääma nähtavasse, lapsele kättesaadavasse kohta. Hoia kindlasti ka sääsetõrjevahendit lukustatud kapis! Parimal juhul ära ostagi sellist vahendit, kus on eelpool nimetatud ained sees. 

Alternatiivid poest ostetud sääsetõrjevahendile:

  • Küüslauk – hea sääsepeletaja. Loodetavasti ei peleta kaaslasi eemale :)! 
  • Looduslikest sääsepeletajatest loe Bioneeri artiklist. TÄHTIS! Kuigi tegemist on looduslike vahenditega, hoia siiski ka need lastest eemale!
  • Kui pead sääsetõrjevahendit ostma, siis kasuta rulli, mitte aerosooli, sest laps hingab ka aerosooli endale sisse.

Kodu koristamine võib olla ohtlik!

Meie kodud on otsast lõpuni täis kemikaale, mille sisse võtmine, peale määrimine või sisse hingamine võib tekitada lapsele pöördumatut kahju. Palju on räägitud, et kodukeemia ja ravimid peaksid olema lapsele kättesaamatus kõrguses lukustatud ukse taga, ent vähestes majapidamistes see tõesti nii ka on. See on kurb, sest me vanematena justkui ootaks õnnetust, enne, kui tegudele asume. Ära enam oota! Su laps tahab elada!

Koristades järgi alati peamisi ohutusnõudeid:

  • Hoia puhastusvahendid alati enda ligi ja lapsest eemal!
  • Juhul kui kasutad kemikaale, vii lapsed võimaluse korral koristamise ajaks teise tuppa.
  • Vabane tühjadest kemikaalide pakenditest! Lastele meeldib nendega mängida.
  • Ära vala kemikaale originaalpakendist toidu- ja joogipakenditesse! Õnnetuse korral on vajalik lugeda, mida toode sisaldab.
  • WC-poti sees on lõhnastajad, mida lastele meeldib süüa, lakkuda jne.
  • Geelkapslid on vahvalt värvilised, meenutades lapsele närimisrõngast ning loomulikult soovib ta neid närida. Väikeste lastega peredes on mõistlik neist üldse loobuda.
  • Kapsleid (ka muid kemikaale) ära hoia pesumasina või prügikasti kõrval kättesaadavas kohas!
  • Ka ökotoodete manustamine võib olla ohtlik!
  • Kui kasutad kodus õhuvärskendajat, siis mõtle hoolega, kas seda üldse vaja on! Arvesta, et paljud allergiad pärinevadki õhuvärskendajatest tulevatest kemikaalidest.

Ent ka kõige hoolsamal jälgimisel võib ette tulla, et laps lakub pesuvee vahtu või hõõrub seepi silma. Sellisel juhul ära unusta, et vesi on kõige tavalisem esmaabi. Anna lapsele väikeste lonksudega juua! Silma sattumisel tuleb minimaalselt 15 minutit loputada. Ära tee järeleandmisi, sest kemikaal tuleb kindlasti maha loputada, muidu see söövitab.

Kas hoiad oma käekotis ka tablette ja münte? Käekoti sisu on väga ahvatlev Sinu lapsele!

Alati, kui laps silmist kaob, võin leida ta enda käekotist sobramas. Suurem laps otsib peeglit ja hügieenilist huulepulka, väiksemale jäävad alati pihku ilusad roosad tabletid. Need uudishimulikud silmapaarid tegid mulle üsna kiiresti selgeks, mida oma käekotis hoida tohin ja mida mitte. Kindlasti ei tasu kotis hoida ravimeid, sigarette (ka e-sigaretid on ohtlikud), meigitarbeid, patareisid jm nipsasju, mida laps võib vabalt alla neelata. Teadupärast uurivad ju pisikesed ilmakodanikud maailma läbi suukaudse kompamise. Ka bakteritest kihavad mündid leiavad tihtipeale tee lapse kõhtu.

Öösel on elekter odav, kuid sinu pere elu ja uus kodu on elektrihinnast palju kallimad!

Hästi mugav on panna ööseks nutiseade laadima või jätta kodumasinad järelvalveta tööle. Ei osata aga näha ohtu ning minnakse rahumeeli kodust ära või hoopiski magama. Ent kui elektrisüsteem koormatakse üle, võib tekkida tulekahju. Kui oled põlengu ajal kodust ära, on suur oht, et maja põleb maani maha. Kui aga heidad magama, võid ise sisse põleda. Näiteks tean juhtumit, kuidas ühe tubli pereema kodu maha põles, sest kasutas katkise voolujuhtmega teekannu, mis vooluvõrgus olles öösel põlema süttis. Või juhtumit, kus kuulsa Eesti fotograafi kodu põles maha, sest täis laetud drooni aku süttis kotis põlema. Selleks, et oleksid suurema kahju eest alati kaitstud, siis lisaks teadlikule käitumisele ja oma kodu hoidmisele veendu, et Sul on kodus olemas ka nii suitsu- kui vinguandur (gaasikütte puhul), tulekustuti ja -tekk.

Pea meeles:

  • Kodumasinaid kasuta ainult siis, kui ise kodus oled. Ära kasuta seadmeid öösel magades või kodust lahkudes, sest põlengu tekkides ei saa Sa kiiresti reageerida!
  • Mobiililaadija on sul kogu aeg seinas? Sellega suurendad tulekahju tekkimise riski.
  • Tahvelarvuti või telefon on padja all? Pole hea mõte, sest tulemus võib olla jahmatav.

Vaata näidiskodu ohtusid SIIT, kus tuuakse välja ohukohad, millele tavapäraselt mõeldagi ei oska. Kui tead ohtusid, siis oskad ka neid ennetada!

Kas oled veendunud, et Sinu lapsega koos olevad isikud on samuti ohtudest teadlikud?

Üks asi on tõsta enda teadlikkust, ent lapsed veedavad palju aega ka näiteks vanavanematel külas. Esmalt hari end ja seejärel hari inimesi, kes sinu lapsega palju koos on – lapsehoidjad, vanavanemad, sõbrannad! Esmaabikoolitus on heaks alguseks enda teadlikkuse tõstmisel. Lisaks prindi välja ja kleebi nähtavasse kohta – näiteks külmkapile ­– olulisimad häda korral vajaminevad numbrid.

Olulised numbrid olgu nii nähtavas kohas kui ka peas!

  • 112
  • 16662 (Mürgistusteabe Keskus)
  • Sinu kodule lähima haigla kontakt

Kus enda teadmisi täiendada?

Just pärast pisikese 5-kuuse Kristella koljuluumurruga lõppenud õnnetust (LOE LUGU SIIT) läks terve pere koheselt esmaabikursustele! “Kurb on see, et me enne isegi ei mõelnud sellele!” räägib väikese Kristella ema. 

Kahe väikese lapse vanemana tean, kui oluline on meile meie laste tervis! Sellepärast soovin Sinuni tuua ka elutähtsad esmaabi koolitused Pesapuu Perekeskuses (Peetri Keskus, Küti tee 4). 

Lisa saad lugeda järgmistest viidatud materjalidest:

Kuidas kutsuda kiirabi?

Kuidas kutsuda kiirabi?

112 HÄDAABI 

Kas Sina tead, kuidas anda esmaabi? Millal Sa viimati käisid esmaabi koolitusel? Esmaabi andmine algab kiirabi kutsumisest.

Kiirabi kutsumine – tundub lihtne, aga kriisiolukorras töötab Sinu aju teisiti – Sinu ratsionaalne ajupool võib sulguda ja Sa ei mäleta enam üldse, kuidas kiirabi kutsumine käis. Teen Sulle lühikese kokkuvõtte, mida tasub aeg ajalt ikka üle lugeda. 🙂 

Kiirabi kutsumine: 

  • Helista hädaabinumbrile 112 – kõne on kõigile tasuta. 
  • Mis juhtus? (nt. “avarii”, “vajus kokku” – kõige tähtsam probleem). 
    • Ära hakka pikalt rääkima, ole konkreetne!
    • Ole aus! 
  • Kellega juhtus? (mitu kannatanut, sugu ja vanus).
    • Pigem karda, kui kahetse. 
  • Millal juhtus (sekundid, minutid, tunnid, päevad jne)?
  • Kutse aadress? (linn/vald, tänav, küla, maja number, talu, korteri number, korrus, välisuksekood, hoovist, raskendatud sissepääs jms).
    • Mõtle ka sellele, et kui nt. teie tänaval on tõkkepuu, mis avaneb telefoniga, siis kui Sa samal ajal räägid kiirabiga, siis kuidas Sa saad värava lahti. 
  • Kontakttelefoni number (aadressi täpsustamiseks, kannatanute abiandmise juhendamiseks). 
    • Dišpetser näeb sinu telefoni numbrit, kuid ta tahab kinnitust, et see on õige kontakt number. 
  • Ära pane toru hargile enne, kui dišpetser on lubanud. 
  • Ära lahku abivajaja juurest ja hoia telefon käepärast, et kiirabi saaks vajadusel Sulle tagasi helistada.  
  • Kui abivajaja seisund muutub oluliselt (paraneb või halveneb veelgi), helistage uuesti 112.

Allikad: 

Uljana Šhatalov koolituse materjalid

https://www.terviseamet.ee/et/valdkonnad/tervishoid/kiirabi

Esmaabi koolitused toimuvad Rae vallas Peetris ja Viimsi Huvikeskuses. Soovi korral telli esmaabi koolitus enda soovitud sihtkohta meilt! Rohkem infot koolituste toimumise kohta leiad siit.

Seotud esmaabi lood:

5 kuune beebi koljuluumurruga – Kristella kukkumise lugu. 

Pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus. Millised ohud peituvad sinu kodus?

Õnnetus ei hüüa tulles. Või siiski?

Mina päästan ELU! – Mr. Beani esmaabi andmas. 

Väikelaste vanemate esmaabi koolitaja Uljana Šatalov

4. minuti lugemine. Mariliis Lukk tutvustab Uljana Šatalovi.

Mulle meenub, kuidas  aastaid tagasi ütles üks noor neiu, et miks ta peab koolis igast jama õppima. Selle asemel võiks koolis hoopis esmaabi õpetada. Tol korral ma muigasin selle jutu peale. Täna, olles kahe väikelapse ema, ütlen, et tal on õigus. Meile, lapsevanematele, ei õpetata seda koolis, kuid minu hinnangul peaks!

Kas Sina tead, mida pead tegema siis, kui laps on ümber ajanud kannu kuuma veega ja saanud põletuse või kui ta on pistnud suhu midagi, mis takistab tal hingamist? Kui küsida, kas lapsevanematele on vaja teha väikelapse esmaabi koolitust, siis ma ütlen kindlalt – JAH. Uljana ongi see Pesapuu haldjas, kelle esmaabi koolitus on mõeldud just väikelaste vanematele ja ta annab ka nõu, kuidas ohtlikke olukordi ennetada.

Save one life and you’re a hero, save one hundred lives and you’re a nurse“. Author unknown

Uljana Šatalov tutvustab end nii – olen meditsiiniõde and this is very much all about me ????

Kust ma tulen?

Alustasin meditsiiniõpinguid ja praktiseerimist ammu, veel NSVL-i  ajal. Olen olnud osaline Eesti meditsiinis ja aidanud seda arendada ja muuta kaasaegseks ning näinud seejuures nii pisaraid kui ka verd…  Olen uhke, et elan ja töötan Eesti Vabariigis.

Eelmisel sajandil lõpetasin meditsiinikooli velskri erialal, hiljem sain Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaasaegse õe hariduse ning sujuvalt jätkasin intensiivraviõe-spetsialisti õppes. Vahepeal omandasin bakalaureusekraadi sotsioloogias, seoses suure töökoormusega jäi lõpetamata andragoogika magistriõpe.

[contact-form-7 404 "Not Found"]

Minu töökogemus on päris suur, olen saanud oma teadmisi ja oskusi kasutada erinevalt: erakorralises meditsiinis, intensiivõenduses ja anesteesias. Lisaks olen esimene õde Eestis, kes võeti tööle Häirekeskusesse valvemeedikuna – enne mind töötasid seal ainult arstid. Lõpuks teadvustasin endale, et mu lemmiksuund on erakorraline meditsiin – seda ma tunnen, oskan, tean ja armastan.  Jäin tööle reanimobiili ja hakkasin oma kogemusi ja teadmisi üha rohkem teistega jagama. Praegu pühendan ennast koolitaja-instruktori tööle.

Miks?

Olen nõus, et teatud eluperioodil on aeg kive loopida ning on aeg kive korjata… Nüüd on tulnud minu jaoks aeg mitte ainult harida ennast, vaid õppida koos õpilastega, jagada oma eelnevaid teadmisi, oskusi ja kogemusi ning rakendada ülikoolis saadud teadmisi ja oskusi andragoogilise lähenemisega. Koolitajana on minu huviorbiidis  esmaabi, taaselustamine kliinilisest surmast, raske trauma, suure õnnetuse lahendamine, erinevad simulatsioonid ning sellega seotud koolituste, ürituste ja võistluste organiseerimine.

Olen tegelenud täiskasvanute koolitustega üle 15 aasta, sellessse aega jäävad koolitused erakorralise meditsiini alal, tööd lektor-instruktori, praktikajuhendaja ja mentorina. Oskan kasutada kaasaegset aparatuuri ning õpetada teistele, kuidas neid kasutada.  Oskan hoida auditooriumi huvi ja tähelepanu ning juhendada õpiprotsessi, arvestan sihtrühmaga, olen paindlik ja innovaatiline lektor. Seetõttu usun, et olen hea koolitaja ja seda väites tuginen testide tulemustele ning õppurite ja kolleegide tagasisidele.

Mul on kogemusi ka ingliskeelsete ürituste organiseerimises (loengud, seminarid ja esmaabialased praktilised harjutused).

Kui saan teada, et tänu koolitusele on kasvõi üks elu veel päästetud, s.t esmaabi oli õigesti antud ja minu tudengil tuli meelde koolitusel kõlanu ja harjutatu ning ta sai seda rakendada enne kiirabi saabumist, siis on minu koolitaja-instruktori missioon täidetud!

[contact-form-7 404 "Not Found"]

Minu teenistuskäik:

07.2017–praegu    SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, reanimobiiliosakond, õde

02.2012–07.2017    SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, reanimobiiliosakonna ja väikesaarte üksuse õendusjuht

2006–praegu     SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla koolitus- ja kiirabikeskuse lektor-instruktor

2008–praegu         Eesti Sisekaitseakadeemia, lektor-instruktor

05.2015–01.06.2016   SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, katastroofmeditsiiniosakonna koordinaatori kt

2008–praegu         Eldred OÜ, õde-brigaadijuht ja koordinaator

08.2011–02.2012    SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, anesteesiaosakond, anesteesiaõde 05.2011–02.2012    SA ITKH, anesteesia- ja intensiivraviosakond, intensiivraviõde

05.2010–11.2011    Häirekeskus, analüüsi- ja järelevalve talituse peaspetsialist

01.2006–05.2011    Tallinna Kiirabi koolituskeskuse lektor-instruktor

05.2003–05.2011    Tallinna Kiirabi, õde-brigaadijuht

05.2008–05.2010   SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kiirabiosakond, õde-brigaadijuht

09.1999–12.2002 Disney Cruise Lines, M/S Disney Wonder, Housekeeping Supervisor

03.1992–08.1996 Tallinna Kiirabi, velsker kardioloogilises brigaadis, II kat alates 1994.a

03.1990–12.1991 Lõsva Keskhaigla, kirurgia osakond, abiõde

Kohtume Uljanaga juba 27. oktoobril Viimsi Huvikeskuses ning 30. novembril Pesapuu Perekeskuses (Küti tee 4, Peetri). 

Täpsema info koolituse kohta leiad siit!

Õnnetus ei hüüa tulles…või siiski? Õnnetuste ennetamine!

4 minuti lugemine. Autor kahe väikelapse ema Annika Soomaa. Viimati täiendatud 03.03.2020.

Kahe väikelapse ema kogemus 

Päev enne  Pesapuu Perekeskuse esmaabi koolitust lugesin lugu kaheaastasest Hispaania poisist, kes kukkus ainult 25cm läbimõõduga 100m sügavusse kaevu ja mu süda jättis lööke vahele. Tema päästeoperatsioon võttis aega 2 nädalat, mil lõpuks ta elutu keha üles toodi. Antud juhul õnnetus hüüdis tulles, kuna kaev, kuhu väike poiss kukkus, oli sugulaste maale rajatud ebaseaduslikult ning oli märgistamata.

Mul on endal kodus 1a8k tütar, kellega õnneks midagi hullu juhtunud ei ole. Kui ta oli 5 kuune ja lisatoitu hakkas saama, pesin köögis tal käsi ning korraga pani ta oma pisikese nimetissõrme vastu just keenud veekannu. Sellist nuttu ei ole ma varem kuulnud, kogu see lugu lihtsalt halvas mind. Õnneks pistsin ruttu ta näpu jaheda vee alla ja panin Burnshield kreemi peale ja tänaseks tal armi ei ole.

Peale seda ma teda enam köögis ei pese ja veekeedukannu lükkasin kraanikausist heaga kaugemale.

Teine suurem juhtumine, mis mul meeles, tema kiige pealt kukkumine.

Kiigel purunes üks nöör, kiik kukkus ümber, laps pea alaspidi ja peaga vastu metallposti, seejärel prantsatas ta maha. Olin kohutavas paanikas, laps nuttis. Haarasin ta sülle ja jooksin koju. Kodus vaatasin ta üle, peas oli väike kriim ja laps enam nii väga ei nutnud, ise nutsin kohutavast paanikast.

[contact-form-7 404 "Not Found"]

Aga mis ma siis tegin?

Helistasin mehele, kes palus jälgida, et tütar ei oksendaks ja soovitas muhule külma peale panna. Kirjutasin sõbrannale, kelle laps oli just hiljuti kõrgelt kukkunud ja haiglasse läinud – tema soovitas ka last jälgida, silmi kontrollida ja maha rahuneda. Kui tütrega oleks midagi tõsisemat lahti olnud, oleksin ma väärtuslikud minutid kaotanud teistega rääkides ja mitte kiirabi kutsudes! Õnneks mu tütar pääses nendest õnnetustest ainult ehmatusega, kuid minule jäävad need ilmselt igaveseks meelde ja olen südamest tänulik, et nii läks. See ajendas ka mind koolitusele minema, et endas kindel olla.

Tegelikkuses eks ongi nii, et kui oskame ohtu märgata ja hinnata, saame seda ka ennetada, sest kui õnnetust ei ole, ei pea ka esmaabi andma!

Andrus Lehtmetsa loeng ei olnud tavapärane esmaabi loeng, kus õpitakse haavu siduma, erinevaid situatsioone lahendama.

Andrus pani meid lapsevanematena mõtlema sellele, mida saame täna ära teha, et me tulevikus midagi kahetsema ei peaks.

 

Kui koolitaja paneb Sind hoopis mõtlema õnnetuste ennetamistele? 

Esmakordse lapsevanemana oli see info mulle väga oluline, kuna tõesti, kui Sul varasemalt lastega kokkupuudet ei ole, siis ei kujuta ka ette, kui uudishimulikud lapsed on.

Ehk et kogu majapidamine tuleb muuta turvaliseks:

  • Et laps ei saaks kaela tõmmata omale kuuma kohvitassi või lillepotti.
  • Et laps ei saaks näppe või banaani pista pistikupessa.
  • Et laps ei kukuks aknalauale ronides aknast välja.
  • Et laps ei saaks ligi pere ravimikarbile või kodukeemiale.
  • Et laps ei paneks koera/kassi krõbinaid ninna jne.

Majapidamise turvalisuse osas ei tohi ka allahindlust teha ning pidevalt tuleb lapse kasvades turvalisust suurendada. Näiteks tuli minu laps ühel päeval minu juurde, pesapall käes. Palusin lapsel näidata kuidas ta selle kätte sai. Kuna ta on juba nii pikk, siis ta näpuga tõmbas suure metallist küünlajala kummuti äärele lähemale ja võttis sealt pealt palli, pärast pani palli tagasi ja lükkas küünlajala vastu seina.

Tookord naersin, et vaata kui kaval laps – peale esmaabi koolitust aga tõstsin küünlajala kõrgemale, kuna sain aru, mis siis juhtub, kui ta selle kummuti pealt endale pähe tõmbab.

Miks ma selle peale enne ei mõelnud, et ohtusid tuleb lapse kasvades pidevalt ümber hinnata?

Koolitusel osalemine oli heaks sisemiseks äratuskellaks, mis ei luba ennast kunagi lõdvaks lasta ja tuletab pidevalt meelde, et meie vastutada on meie lapsed, meie peame neile ohutult maailma avastamist õpetama ja selles osas ei tohi me ennast hetkekski lõdvaks lasta.

Kogu koolituse läbiv mõte oli, et toimi täna nii, et sa aastate pärast ei peaks midagi kahetsema – ehk et õpeta oma last ohtusid nägema ja neid hindama, ole ise olemas ja pidevalt valvas.

Lisaks muule saime koolituse lõpus ka praktiseerida kunstliku hingamise tegemist nii väikelapse, suurema lapse kui ka täiskasvanu peal – seda olen erinevatel koolitustel ka teinud, kuid aeg-ajalt on hea meelde tuletada, kui raske see tegelikult on ning ma siiralt loodan, et ma ei pea kedagi mitte kunagi elustama!

Kui ka Sina tunned, et Sinu teadmised vajavad värskendust, hoia silm peal meie kodulehel ning näeme järgmisel esmaabi koolitusel Viimsi Huvikeskuses 27. septembril  2020 ning Pesapuu Perekeskuses 13. septembril 2020 (Peetri Keskus, Küti tee 4) või osale hoopis järelvaadatavatel esmaabi veebikoolitustel

Kasutatud allikad:

Julen, kaheaastane Hispaania poiss, leiti pärast kaht nädalat puurkaevu sügavusest surnuna

Kasutatud pilt

Loe veel meie blogist:

5 kuune beebi koljuluu murruga. Kristella kukkumise lugu. 

Pooled lastega seotud traumadest juhtuvad kodus. Millised ohud peituvad Sinu kodus?

Mina päästan ELU! – Mr. Beani esmaabi andmas.