Pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus. Millised ohud peituvad sinu kodus?

esmaabi, lapsed, ohud kodus

5 minuti lugemine. Autor Mariliis Lukk, 2 väikelapse ema.  Viimati täiendatud 13.01.2021

Pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus. Millised ohud peituvad sinu kodus?

Blogiloost saad teada, millised ohud peituvad Sinu kodus. 

Väga levinud on vanemate seas arvamus, et lapseea õnnetused juhtuvad eeskätt vaid väikelastega ning kui laps on juba sellest east väljas, hingatakse kergendunult ning lõdvendatakse järelvalvet. See on aga kahjuks viga. Ka näiteks nelja-aastane laps tunneb uudishimu ning võib vanemate keelust hoolimata alla neelata laokile jäänud patarei, kruvi või magnetiga pisiasja.

“Me kõik arvame, et minu lastega seda ju ei juhtu! Eesmärk ei olegi lapsi kasvatada nö. vati sees, kuid lapsevanemana peab alati andma endast maksimumi, et ennetada olukordi, mida on võimalik enamasti ära hoida,” ütleb väikelaste traumaennetuse “Aga Mina” ellukutsuja ja projektijuht Getter Toome. Ennetuskampaania “Aga mina loon lapsele turvalise kodu!” eesmärk on tõsta lapsevanemate ja last ümbritsevate täiskasvanute teadlikkust vigastuste vältimisest koduses keskkonnas. Kui ennetuskampaania aitab vanematel näha võimalikke kodus peituvaid ohte, siis esmaabikoolitus annab konkreetsed teadmised, kuidas pärast lapsega juhtunud traumat käituda ja mida konkreetselt teha. Lastele suunatud esmaabi koolitus on kindlasti must be igale lapsevanemale!

Kas teadsid, et:

  • Ligi pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus!
  • Mänguväljakud, spordi- ja puhkealad, tänavad ja maanteed on kõrge traumaohuga piirkonnad!
  • Turvaliseks võib pidada koole, lasteaedasid, sõimerühmi ja ujulaid (organiseeritud järelvalve).
  • Kõige enam juhtub õnnetusi lastega vanuses 0­­–4!
  • Peamisteks vigastuste liikideks on kukkumised, mürgistused, põletused!

Sa arvad, et sinu kodu on ohutu? Oled sa täiesti kindel?

Kodu kujunda ohutuks vastavalt lapse vanusele ja arengutasemele, ehk et roomava ja kõndiva lapse ohuallikad võivad erineda. Kodu ohutuks kujundamisel soovitan alustada maailma vaatamist lapse kõrguselt. See tähendab, et kui Sul on kodus roomav beebi, siis nii totrana kui see ka ei kõla, soovitan oma kodu läbi roomata. Ära põe – lapse ohutus on olulisim :)! Olen täiesti kindel, et leiad oma kodust nii mõndagi “huvitavat”. Ära peidetud pistikupesad, lahtised juhtmeotsad, suuremate laste poolt diivani alla kukkunud “aarded” jpm. 

Kas lapsega koos söögitegemine on tõesti ohtlik ja täiesti out?

Lapsega koos söögi valmistamine on ülioluline ja arendav tegevus ning kui suudad lapsi jälgida ja juhendada nii, et nad oskaksid ohte näha ja vältida, siis ei ole lapse kaasamises söögitegemisse mitte midagi halba ega ohtlikku. “Aga mina” projektijuht Getter Toome soovitab lastega rääkida ja selgitada, mida tohib ja mida mitte ning järgida mõningaid ohutusreegleid:

  • Hästi tavaline, et tehakse süüa laps puusal. Kuid siis teeb laps kiire liigutuse ja võib vee, kastme või muu kuuma asja endale (ja ka Sulle endale) peale tõmmata.
  • Kasuta tagumist pliidirauda, sest esimest on lapsel lihtsam katsuda!
  • Kuuma vee puhul veekeetjas või potis tekitab aur rohkem kahju kui kuum vesi ise!
  • Kasuta noa tera kaitset või pane teravad esemed ära kõrgemale!

Kas Sina teadsid, et lapsed osakvad avada “lapsekindlaid korke”?

Ükskõik, mida meile reklaamimaastikul ei kinnitataks, tuleks kasutada oma vanemlikku instinkti. Kui Sa näiteks avad ravimi lapse juuresolekul, siis ta näeb, õpib ja jäljendab seda. Lastel on suurepärane õppimisvõime! Kuna lastele mõeldud vedelad palavikualandajad on suurepärase magusa maitsega, siis lapsi lausa tõmbab nende poole.

Pea meeles järgnevat:

  • Ära ava ravimit lapse juuresolekul!
  • Olles ravimi avanud, ära jäta avatud pudelit lahtiselt. Pane kohe ära!
  • Vali apteegist pigem ravimid, mille pakend teeb “häält” (krabiseb vms). Nii on suurem tõenäosus, et kuuled, kui laps sellega askeldab.
  • Ka vitamiinid pane lapse silma alt ära. Väga tähtis! Kui laps on neid manustanud rohkem kui lubatud, siis vaata alati, kas seal sees on ka raud (Fe). Kui on, siis helista kohe kiirabisse!
  • Arvesta, et magusa ravimi puhul võib lapsel olla seos kommi või muu sarnase magusa tootega.
  • Pane ravimid lukustavasse kappi (ei pea otseselt väga kõrgel olema)!
  • Vaata kindlasti koos lapsega toredat lapse teadlikkust tõstvat Jussikese mürgistusennetuse multikat.

Mürgistusteabekeskuse infoliin on 16662 – salvesta see kindlasti endale telefoni! Infoliinile võid helistada ööpäevaringselt, mistahes mürgistuse või selle kahtluse korral. Helistada võid ka lihtsalt ennetamiseks! Ära karda küsida julgelt nõu! Helistamine on anonüümne ning kõne on kohaliku kõne hinnaga. Kõnele vastavad kogenud arstid ja õed. 

Siit leiad olulised esmaabivõtted lapse mürgistuse korral!

Kuidas kaitsta end sääskede ja last mürgistuse eest?

Kas teadsid, et enamlevinud sääsetõrjevahendid sisaldavad peamiselt N, N-dietüül-m-tolüamiidi ehk DEETi. See aine võib põhjustada nii närvisüsteemi kahjustusi kui ka ärritada nahka ja silmi. Sääsetõrjevahend kipub suvisel perioodil jääma nähtavasse, lapsele kättesaadavasse kohta. Hoia kindlasti ka sääsetõrjevahendit lukustatud kapis! Parimal juhul ära ostagi sellist vahendit, kus on eelpool nimetatud ained sees. 

Alternatiivid poest ostetud sääsetõrjevahendile:

  • Küüslauk – hea sääsepeletaja. Loodetavasti ei peleta kaaslasi eemale :)! 
  • Looduslikest sääsepeletajatest loe Bioneeri artiklist. TÄHTIS! Kuigi tegemist on looduslike vahenditega, hoia siiski ka need lastest eemale!
  • Kui pead sääsetõrjevahendit ostma, siis kasuta rulli, mitte aerosooli, sest laps hingab ka aerosooli endale sisse.

Kodu koristamine võib olla ohtlik!

Meie kodud on otsast lõpuni täis kemikaale, mille sisse võtmine, peale määrimine või sisse hingamine võib tekitada lapsele pöördumatut kahju. Palju on räägitud, et kodukeemia ja ravimid peaksid olema lapsele kättesaamatus kõrguses lukustatud ukse taga, ent vähestes majapidamistes see tõesti nii ka on. See on kurb, sest me vanematena justkui ootaks õnnetust, enne, kui tegudele asume. Ära enam oota! Su laps tahab elada!

Koristades järgi alati peamisi ohutusnõudeid:

  • Hoia puhastusvahendid alati enda ligi ja lapsest eemal!
  • Juhul kui kasutad kemikaale, vii lapsed võimaluse korral koristamise ajaks teise tuppa.
  • Vabane tühjadest kemikaalide pakenditest! Lastele meeldib nendega mängida.
  • Ära vala kemikaale originaalpakendist toidu- ja joogipakenditesse! Õnnetuse korral on vajalik lugeda, mida toode sisaldab.
  • WC-poti sees on lõhnastajad, mida lastele meeldib süüa, lakkuda jne.
  • Geelkapslid on vahvalt värvilised, meenutades lapsele närimisrõngast ning loomulikult soovib ta neid närida. Väikeste lastega peredes on mõistlik neist üldse loobuda.
  • Kapsleid (ka muid kemikaale) ära hoia pesumasina või prügikasti kõrval kättesaadavas kohas!
  • Ka ökotoodete manustamine võib olla ohtlik!
  • Kui kasutad kodus õhuvärskendajat, siis mõtle hoolega, kas seda üldse vaja on! Arvesta, et paljud allergiad pärinevadki õhuvärskendajatest tulevatest kemikaalidest.

Ent ka kõige hoolsamal jälgimisel võib ette tulla, et laps lakub pesuvee vahtu või hõõrub seepi silma. Sellisel juhul ära unusta, et vesi on kõige tavalisem esmaabi. Anna lapsele väikeste lonksudega juua! Silma sattumisel tuleb minimaalselt 15 minutit loputada. Ära tee järeleandmisi, sest kemikaal tuleb kindlasti maha loputada, muidu see söövitab.

Kas hoiad oma käekotis ka tablette ja münte? Käekoti sisu on väga ahvatlev Sinu lapsele!

Alati, kui laps silmist kaob, võin leida ta enda käekotist sobramas. Suurem laps otsib peeglit ja hügieenilist huulepulka, väiksemale jäävad alati pihku ilusad roosad tabletid. Need uudishimulikud silmapaarid tegid mulle üsna kiiresti selgeks, mida oma käekotis hoida tohin ja mida mitte. Kindlasti ei tasu kotis hoida ravimeid, sigarette (ka e-sigaretid on ohtlikud), meigitarbeid, patareisid jm nipsasju, mida laps võib vabalt alla neelata. Teadupärast uurivad ju pisikesed ilmakodanikud maailma läbi suukaudse kompamise. Ka bakteritest kihavad mündid leiavad tihtipeale tee lapse kõhtu.

Öösel on elekter odav, kuid sinu pere elu ja uus kodu on elektrihinnast palju kallimad!

Hästi mugav on panna ööseks nutiseade laadima või jätta kodumasinad järelvalveta tööle. Ei osata aga näha ohtu ning minnakse rahumeeli kodust ära või hoopiski magama. Ent kui elektrisüsteem koormatakse üle, võib tekkida tulekahju. Kui oled põlengu ajal kodust ära, on suur oht, et maja põleb maani maha. Kui aga heidad magama, võid ise sisse põleda. Näiteks tean juhtumit, kuidas ühe tubli pereema kodu maha põles, sest kasutas katkise voolujuhtmega teekannu, mis vooluvõrgus olles öösel põlema süttis. Või juhtumit, kus kuulsa Eesti fotograafi kodu põles maha, sest täis laetud drooni aku süttis kotis põlema. Selleks, et oleksid suurema kahju eest alati kaitstud, siis lisaks teadlikule käitumisele ja oma kodu hoidmisele veendu, et Sul on kodus olemas ka nii suitsu- kui vinguandur (gaasikütte puhul), tulekustuti ja -tekk.

Pea meeles:

  • Kodumasinaid kasuta ainult siis, kui ise kodus oled. Ära kasuta seadmeid öösel magades või kodust lahkudes, sest põlengu tekkides ei saa Sa kiiresti reageerida!
  • Mobiililaadija on sul kogu aeg seinas? Sellega suurendad tulekahju tekkimise riski.
  • Tahvelarvuti või telefon on padja all? Pole hea mõte, sest tulemus võib olla jahmatav.

Vaata näidiskodu ohtusid SIIT, kus tuuakse välja ohukohad, millele tavapäraselt mõeldagi ei oska. Kui tead ohtusid, siis oskad ka neid ennetada!

Kas oled veendunud, et Sinu lapsega koos olevad isikud on samuti ohtudest teadlikud?

Üks asi on tõsta enda teadlikkust, ent lapsed veedavad palju aega ka näiteks vanavanematel külas. Esmalt hari end ja seejärel hari inimesi, kes sinu lapsega palju koos on – lapsehoidjad, vanavanemad, sõbrannad! Esmaabikoolitus on heaks alguseks enda teadlikkuse tõstmisel. Lisaks prindi välja ja kleebi nähtavasse kohta – näiteks külmkapile ­– olulisimad häda korral vajaminevad numbrid.

Olulised numbrid olgu nii nähtavas kohas kui ka peas!

  • 112
  • 16662 (Mürgistusteabe Keskus)
  • Sinu kodule lähima haigla kontakt

Kus enda teadmisi täiendada?

Just pärast pisikese 5-kuuse Kristella koljuluumurruga lõppenud õnnetust (LOE LUGU SIIT) läks terve pere koheselt esmaabikursustele! “Kurb on see, et me enne isegi ei mõelnud sellele!” räägib väikese Kristella ema. 

Kahe väikese lapse vanemana tean, kui oluline on meile meie laste tervis! Sellepärast soovin Sinuni tuua ka elutähtsad esmaabi koolitused Pesapuu Perekeskuses (Peetri Keskus, Küti tee 4). 

Lisa saad lugeda järgmistest viidatud materjalidest:

Kuidas kutsuda kiirabi?

Kuidas kutsuda kiirabi?

112 HÄDAABI 

Kas Sina tead, kuidas anda esmaabi? Millal Sa viimati käisid esmaabi koolitusel? Esmaabi andmine algab kiirabi kutsumisest.

Kiirabi kutsumine – tundub lihtne, aga kriisiolukorras töötab Sinu aju teisiti – Sinu ratsionaalne ajupool võib sulguda ja Sa ei mäleta enam üldse, kuidas kiirabi kutsumine käis. Teen Sulle lühikese kokkuvõtte, mida tasub aeg ajalt ikka üle lugeda. 🙂 

Kiirabi kutsumine: 

  • Helista hädaabinumbrile 112 – kõne on kõigile tasuta. 
  • Mis juhtus? (nt. “avarii”, “vajus kokku” – kõige tähtsam probleem). 
    • Ära hakka pikalt rääkima, ole konkreetne!
    • Ole aus! 
  • Kellega juhtus? (mitu kannatanut, sugu ja vanus).
    • Pigem karda, kui kahetse. 
  • Millal juhtus (sekundid, minutid, tunnid, päevad jne)?
  • Kutse aadress? (linn/vald, tänav, küla, maja number, talu, korteri number, korrus, välisuksekood, hoovist, raskendatud sissepääs jms).
    • Mõtle ka sellele, et kui nt. teie tänaval on tõkkepuu, mis avaneb telefoniga, siis kui Sa samal ajal räägid kiirabiga, siis kuidas Sa saad värava lahti. 
  • Kontakttelefoni number (aadressi täpsustamiseks, kannatanute abiandmise juhendamiseks). 
    • Dišpetser näeb sinu telefoni numbrit, kuid ta tahab kinnitust, et see on õige kontakt number. 
  • Ära pane toru hargile enne, kui dišpetser on lubanud. 
  • Ära lahku abivajaja juurest ja hoia telefon käepärast, et kiirabi saaks vajadusel Sulle tagasi helistada.  
  • Kui abivajaja seisund muutub oluliselt (paraneb või halveneb veelgi), helistage uuesti 112.

Allikad: 

Uljana Šhatalov koolituse materjalid

https://www.terviseamet.ee/et/valdkonnad/tervishoid/kiirabi

Esmaabi koolitused toimuvad Rae vallas Peetris ja Viimsi Huvikeskuses. Soovi korral telli esmaabi koolitus enda soovitud sihtkohta meilt! Rohkem infot koolituste toimumise kohta leiad siit.

Seotud esmaabi lood:

5 kuune beebi koljuluumurruga – Kristella kukkumise lugu. 

Pooled lastega seotud traumadest leiavad aset kodus. Millised ohud peituvad sinu kodus?

Õnnetus ei hüüa tulles. Või siiski?

Mina päästan ELU! – Mr. Beani esmaabi andmas. 

Mina päästan ELU!

Viimati täiendatud 03.03.2020

MINA PÄÄSTAN ELU! 

Mr. Bean on naerutanud aastakümneid inimesi oma tobenaljakate lugude ja äpardustega. Kas oled näinud teda esmaabi andmas? Kui ei ole, siis vaata videot Mr. Bean esmaabi andmas. 

Kas siin on tegemist kohatu naljaga või ei, seda otsustab igaüks ise. Mõte, mis ma soovin Sulle edasi anda, on aga see, et jättes kõrvale kogu koomilisuse, kas sina tead, kuidas meest aidata? Mida teha esimesena? Kuidas teha kunstlikku hingamist? 

Vaata järgi ja peatu korraks. Kui täna peaks Sinu silme all juhtuma õnnetus, kas Sa oskad päästa kellegi elu? Kas sa tead, kuhu helistada? Kas Sinu lapsega koos olevad kõige lähedasemad teavad, kuidas esmaabi anda? Mida teha õnnetuse korral? Sealhulgas ka Sinu vanavanemad, lapsehoidjad, sõbrannad jt. 

[contact-form-7 404 "Not Found"]

Kui Sa tunned, et soovid paremini osata kui Mr. Bean, siis esmaabi koolitus väikelaste vanematele on sobiv koht, kus neid teadmisi täiendada. Hoia silm peal meie kodulehel ning näeme järgmisel esmaabi koolitusel Viimsi Huvikeskuses 22. märtsil 2020 ning Pesapuu Perekeskuses 15. märtsil 2020 (Peetri Keskus, Küti tee 4). 

Loe lisaks meie blogist:

5 kuune beebi koljuluu murruga. Kristella kukkumise lugu. 

Pooled lastega seotud traumadest juhtuvad kodus. Millised ohud peituvad Sinu kodus?

Õnnetus ei hüüa tulles. Või siiski?