Poole minuti lugemine. Autor Piret Špitsmeister, 2 väikelapse ema ja nõustaja.
Näita oma lapsele, miks tal tegelikult turvatooli ja turvavööd vaja on. Nad mõistavad seda kogemust palju paremini kui meie juttu politseist või sellest, et “nii on vaja”. Ja mis peamine: näita head eeskuju, sest kui me ise oma õpetusi ei järgi, siis ei õpi lapsed neist midagi.
Error: Contact form not found.
Jaga meiega oma mõtteid, milliseid kogemusi veel oma lastele õpetanud oled?
Autor Piret Špitsmeister.
1 minuti lugemine. Autor Piret Špitsmeister, 2 väikelapse ema ja nõustaja.
Mina olen täielikult põrunud oma lastelt korra nõudmises. Ma olen neilt palunud, et nad paneksid enda järgi mänguasjad kokku ning kuivataksid põranda ära, kui väikesed käed liiga rutakaid liigutusi teevad ning vesi üle tassi ääre loksub.
Mõnikord nad vastavad mu palvele. Mõnikord nad paluvad, et neid aitaksin. Mõnikord nad keelduvad. Ja kui nad… on keeldunud, siis olen väga teadlikult vältinud langemast nõudmistesse ja ähvardustesse.
Selle asemel olen ütelnud, et selline käitumine mind kurvastab ning olen siiski ise segaduse ära koristanud. Sest mina usun, et parim, mida oma lastele pakkuda saan on EESKUJU.
Error: Contact form not found.
Eeskuju, et segadus koristatakse ära ning eeskuju, et kui sõbral juhtub äpardus, siis üheskoos on koristamine lõbus ning läheb imekiiresti 🙂
Eile teritas neiu pliiatseid, kuid natuke läks puru ka põrandale. Neiu võttis tolmuimeja ja koristas rõõmsalt ning tähtsa näoga oma sodi ära. Tulemusega ta siiski rahule ei jäänud ning otsustas kogu elutoa põranda ka mopiga üle käia. Sellest arenes välja lõbus mäng millega lõi ka venna kampa 🙂 … ja kui põrand lõpuks läikis, siis hakkas väikevend koristamist igatsema ning tõmbas igaks juhuks vildikaga ka mõned uhked ristid meie uuele diivanile.
Jaga meiega nippe, kuidas Sina oma lastele eeskuju näitad?
Autor Piret Špitsmeister.
5 minuti lugemine. Autor Merylin Poks, kes on Pesapuu Pereklubi turundushaldjas.
Mardipäev on rahvakalendri tähtpäev, mis lõpetas hingedeaja. Mardid ehk esivanemate hinged tulid külla. Neil olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne ja külaskäik tähendas head lambaõnne, olid tüüpiliselt tumedasse riietatud.
Milline on ja oli mardirituaal?
Tänapäeval on tuntud kostümeeritult ukselt uksele jooksmine, mardilaulude laulmine ning selle eest maiustustega külaliste kostitamine. Väiksemates kohtades käiakse endiselt naabreid “kollitamas” ja lapsed lauludega maiustusi nurumas, kuid linnade kortermajades on traditsioon jäänud tagasihoidlikumaks kui vanasti.
Error: Contact form not found.
Vanasti oli kombeks peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemale peletamiseks. Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega.
Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist.
Igal piirkonnal kujunesid välja omad eripärad, laulud-tantsud ning muud viisid õnne ja head perele tuua.
Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde – eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.
Kuidas oma lapsele Mardipäeva traditsiooni tutvustada?
Tänapäevaste vahenditega on tore koos maske meisterdada ja Mardipäevale pühendatud laulumänge mängida.
Lastele regilaulu kombel laulda ei ole keeruline, kuid arendab väikelapse arengut.
See Sinu jaoks pisike samm võib lapse jaoks olla suurem, kui arvatagi oskad. Nad kogevad juba väga varakult palju erinevaid helisid, kandes kaasa vanimat ja väärtuslikumat instrumenti – häält. Miks mitte seda kasutada väljendusviisiks ja traditsiooni kandjaks?
Kuna vanasti käidi ringi mardiperena, võib ka nüüd seda traditsiooni kui peresündmust tähistada ning ukselt uksel meelt lahutada. Alati ei pea ainult perekeskis seda tegema, vaid võib ka suurema kamba kokku kutsuda. Kamba suurus võis ulatuda üle paarikümne inimese, kui minnakse terve klassi või sõpruskonnaga kuhugi külla, nt õpetajaid, klassikaaslasi või õppejõude külastama ja neilt mardinoosi saama.
Iga piirkond annab sama mõtet edasi oma meloodia ja murrakuga. Vahel lauldakse värsi lõppu refräänina “Marti, Marti!” Nii võid ka Sina koos lapsega oma viisi või suisa sõnad välja mõelda 🙂
Ühe vahva Mardilaulu leiad Peeter Tooma esituses.
Laste puhas loovus oskab kindlasti leida viisi, kuidas teie pere saab sellest “oma loo” teha.
Pärnu- Jaagupi traditsioon
Laske marti sisse tulla!
Mart on tulnud kaugeelta.
Mardil küüned külmetavad,
Mardi varbad valutavad,
Ega see mart pole maasta tulnud,
Mart on tulnud ülevelta,
Alli pilve ääre alta,
Kirju pilve keskeelta,
Valge pilve vaheelta.
Lihula traditsioon
Tere, tere, perekene,
Tere, perenaisekene,
Laske mardid sisse tulla!
Mardi küüned külmetavad,
Sõrmeotsad sõitelevad.
Mardid tulnud taevaasta,
Tinast tehtud teeda mööda,
Mööda kullasta kõrendaid.
Peretütar, neitsikene,
Puhu tuli toassa,
Lõõtsu lõke lõukaasse!
Kui pole peres piirukesta,
Siis võta laest laastukesta,
Kui pole laest laastukesta
Siis võta roogu räästaasta,
Kui pole roogu räästaasta,
Siis võta narest pinnukesta,
Siis puhu tuli toassa,
Lõõtsu lõke lõukaasse.
Peremees, peremehikene,
Perenaine, naisekene.
Võta võtmed varnasta,
Nõretimed nõtkemasta,
Kõpsi-kapsi kammerisse,
Astu alla kellerisse,
Otsi mardile osàda,
Katsu mardile kalàda,
Vana venda, vorstikesta,
Sandimardi maugukesta,
Sealiha siilakuida,
Põrsa päid, poolikuida!
Autorid Merylin Poks ja Annika Soomaa
Kasutatud allikad:
9 põhjust, miks oma lapsele juba varakult laulma hakata
Lisalugemiseks: 9 põhjust, miks oma lapsele juba varakult laulma hakata
Kuula
Kui palun Sul end kuulata
Ja Sina hakkad nõu andma,
Pole Sa teinud, mida Sinult palusin.
Kui palun Sul end kuulata
Ja Sina hakkad selgitama mulle,
Miks ma ei peaks tundma seda, mida tunnen,
Tallad mu tunded jalge alla.
Kui palun Sul end kuulata
Ja Sulle tundub,
Et peaksid midagi olukorra lahendamiseks tegema,
Oled valmistanud mulle pettumuse,
Nii kole kui see ka pole.
Kuula! Palusin Sind vaid kuulata,
Mitte rääkida ega tegutseda – vaid kuulata.
Nõuanded on odavad: postmargi hinnaga saab neid
Ajakirjade nõuandeveerustki.
Ma pole abitu, suudan iseenda heaks midagi teha.
Olles ebakindel ja pettunud, pole ma abitu.
Kui teed minu eest midagi,
Mida ma isegi suudaks ja teeks,
Tugevdad minu abitust ja nõrkust.
Kui aga tunnustad seda tõsiasja,
Et ma tunnen seda, mida tunnen,
Olgu see nii arutu kui tahes,
Ei pea ma Sind veenma
Ja hakkan vähehaaval mõistma,
Mis on selle arutu tunde taga.
Kui see selgib, on vastused olemas
Ja ma ei vaja nõuandeid.
Arututena näivad tunded muutuvad arukateks,
Siis kui me mõistame, mis nende taga peitub.
Võib-olla just seepärast aitavad palved mõnd inimest
Kuna Jumal on hääletu,
Ta ei juhenda ega ürita korraldada.
Ta vaid kuulab ja laseb olukorda selgitada.
Tundmatu autor
2 minuti lugemine. Autorid Mariliis ja Piret.
Vanavanemate päeva tähistatakse septembri teisel pühapäeval. 🙂
Kui oluline on vanavanemate roll?
Olen tänulik, et minu lastel on võimalus oma vanavanemaid tunda ja nendega koos olla. Paljudel seda õnne antud kahjuks pole. Uurimused näitavad, et koolieelikute jaoks on vanavanemad peaaegu sama olulised kui vanemad.
Vanavanemad on olulised, sest annavad edasi:
Lapse jaoks on oluline, et tal oleks ka täiskasvanud sõpru, sest lapsevanemad kipuvad olema üldjuhul pigem rohkem autoriteedid. Samuti on uurimused näidanud, et neil lastel, kes oma vanavanematega aega veedavad on vähem käitumisprobleeme ning paremad sotsiaalsed oskused.
Error: Contact form not found.
Mida tugevam on side laste ja vanavanemate vahel, seda parem on mõlema osapoole vaimne tervis. On leitud, et vähene või puudulik vastastikune emotsionaalne toetus lapse ja vanavanema vahel on seotud depressiooniga nii vanavanematel kui ka noorukitel, kel pole vanavanematega häid suhteid.
Vanavanemate osavõtt tänapäeval
Tänapäeval võtavad vanavanemad kahjuks aina vähem lapselaste kasvatamisest osa. Oluline põhjus on kindlasti selles, et tänapäeval elavad eri generatsioonid üksteisest kaugemal kui varem. Lisaks on tänapäeva vanavanemad tihti ka tööturul kauem aktiivsemad kui meie vanavanemad olid.
Simol ja Kristellal on kaks imearmast ja vahvat vanavanemat, kes elavad maal. Tore on meil alati, kuid muruniitmine, kartulivõtt ja merel käimine on ühed lahedamad tegevused nendega 🙂
Jaga julgelt meiega kommentaarides:
Kirjutasid haldjad Marilliis ja Piret. Pildid Mariliis´i erakogu 🙂
Kasutatud allikad:
2 minuti lugemine. Autor Mariliis Lukk, 2 väikelapse ema ja Pesapuu Perekeskuse asutaja.
Nimeta mulle üks täiskasvanu, kellele meeldib, kui keegi teda kamandab. Eee….mulle ei meenu. Miks me aga täiskasvanutena laste puhul eeldame, et me neid võime kamandada?
Dialoog 2a9k Kristellaga, kes oli terve nädala jagu saanud nautida mõusat suvesooja. Täna aga kimbutas maal meid külm põhjatuul ning oli 10 kraadi jahedam kui eelnevatel päevadel.
Mina: Kallis, palun pane müts pähe, väljas on jahe tuul.
Kristella väga kindlalt: Ma ei tahaaaa!!!
Mina: Palun pane ikka, kullake. Kas sa soovid Minni mütsi või lilledega?
Paku valikuid, sest see lubab lapsel tunda end otsustajana ja öelda MINA.
Hetkel isegi valiku andmisest ei piisanud, sest Kristella on juba maas pikali ja hakkab endast üsna välja minema.
Error: Contact form not found.
Juba ma tahtsin hakata “vana rada” minema, aga meenus “Minu mõistus on otsas raamatust”, et selles vanuses lapsele tuleb luua assotsiatsioonid.
Pane paika assotsiatsioonid: märja ilmaga kummikud, öösel pidžaama, lumega müts jne.
Mina: Kullake, tule vaatame aknast, kas puulehed liiguvad?
Kristella kohe muutus ja tundis huvi. Vaatasime aknast välja ja ta veendus, et puulehed liiguvad.
Mina: Kui puulehed liiguvad ja päikest ei paista, siis paneme mütsi pähe.
Esita küsimusi ja suuna järele mõtlema.
Mina: Kas sa soovid enne panna pähe mütsi või dressipluusi?
Kristella: Paneme enne mütsi (Uskumatu, aga müts oli peas sekundiga!).
Pane paika rutiin, liigutuste järjekord.
Ahjaa, no kui õues olles päike välja tuli (kuigi tuul oli jätkuvalt jahe), siis lendas müts laias kaares minema ja Kristella teatas kindlalt, et “Päike paistab, mütsi pole vaja”! Minu seljataguse kindlustas, et puulehevd liiguvad, seega müts ikkagi pähe. Tean, et siin pean veel harjutama, et mitte lapsele antud lubadusi ja assotsiatsioone murda.
Luba lapsel olla otsustaja positsioonil (mitte ainult pisiasjade puhul).
Paku informatsiooni.
Minul vajab veel harjutamist, kuid motiveerib see, et enamus kordadel see TÖÖTAB! Jeeee! Ilusam ja harmoonilisem pereelu 🙂 Seda, mis toimub samal ajal lapse peas, loe raamatust.
Dialoogis osalesid (päris tihti mõistus ostas) Mariliis (lapsevanem) ja Kristella (2a9k).
Kasutatud allikad:
Mariliisi igapäevaaelu
Isabelle Filliozat raamat “Minu mõistus on otsas!”
Peetris, Jüris toome raamatu Sulle tasuta ukse taha. Kirjuta Facebooki postituse alla kommentaaridesse või saada meile kiri info@pesapuuperekeskus.ee.
Õnnelike perede haljas
Mariliis
4 minuti lugemine. Autorid Mariliis ja Piret
Kui tihti leiad end olukorrast, kus muudkui keelad ja keelad, kuid ikka ei taha mudilane aru saada, et ta ei tohi seda teha? Päevas rohkem kui korra eks? 🙂 Ja sina mõtled oma peas, et kuidas see võimalik on, sest oled talle juba kümneid, kui mitte sadu kordi öelnud, et palun ära tee lillele haiget või ära roni toolile. Ja ta vaatab sulle oma rosinasilmadega otsa ja teeb uuesti. Kuid oled sa täiesti kindel, et mudilase aju on võimeline kogu seda infot vastu võtma?
Võrreldes inimbeebit ülejäänud loomariigi vastsündinud järeltulijatega on inimene sündides ilmselt kõige hapram ja abitum. Evolutsioonilisest perspektiivist lähtudes sünnivad kõik inimlapsed enneaegsetena.
Kitsas vaagen on hind, mida maksime neljalt jalalt kahele tõusmise protsessis. Selle tulemusena aga ei olnud enam võimalik nii suuri ja küpseid järeltulijaid sünnitada kui varem – suuri lapsi ilmale toonud naised lihtsalt ei jäänud sünnitusel ellu. Nii muutuski aja jooksul inimese rasedusperiood üha lühemaks ning vastsündinud hakkasid ilmale tulema enneaegsetena.
“Lapsevanemana on ülioluline teada, et vastsündinu ei sünni ilma mitte ainult füüsiliselt abituna, vaid küpsemiseks vajavad aastaid aega ka tema kognitiivne areng ja närvisüsteem.”
Kui pesamuna hakkab ringi roomama ja kõike katsuma, teevad vanemad läbi oma ei-perioodi – lapse omast palju varem. See tähendab, et lapsevanemad püüavad lapsi ohtude eest kaitsta ning hakata selgitama igapäevaseid reegleid. Tihtipeale tehakse seda kasutades sõna “EI” ja sellega seonduvaid variatsioone.
Eitusest arusaamine eeldab lapselt kaht vaimset tegevust:
“Lapsevanema keeld kõlab nagu korraldus. Laps kuuleb “Ära söö seda kommi” nagu käsku “Söö kommi” ja kuulab ruttu sõna, et Sind mitte pahandada”.
Hoolitse selle eest, et lapse käeulatuses ei oleks hapraid ega talle ohtlike esemeid. Lapsed hakkavad reegleid mõistma ja suudavad neid meeles pidada alles 4-5aastaselt. Näiteks ronimine on lapse arengu seisukohast väga oluline, seega ei ole mõistlik keelata lapsel ronida, vaid loo selleks päeva jooksul mitmeid turvalisi võimalusi.
Error: Contact form not found.
See on palju mõjuvam sõna, sest ei eelda eituse loomist lapse peas, vaid tähistab tegevuse kohest peatamist. Tihti otsivad lapsed pilguga vanema luba enne uue asja puudutamist. See ongi hetk, mil tuleb öelda “Stopp!” ja seejärel põhjust lihtsalt ning lühidalt selgitada. Ära aga eelda, et laps suudab seda reeglit meeles pidada 😉
Kui ta läheb vales suunas või teeb midagi valesti, siis juhi tema keha mujale või näita talle, milline tegevus on lubatud. Näiteks kui laps kisub lillelt lehti küljest ära, siis selgita talle, et taimele võib teha hoopis pai ning harjuta seda tegevust koos temaga.
Kindlasti on nii kodus kui ka väljaspool koduseinu ohtlikke esemeid, mida ei ole võimalik täiesti ära panna. Olgu selleks siis pistikupesad, juhtmed, koduloomad või midagi muud. Olukorras, kus laps teeb midagi keelatut on mõistlik otsese keelamise asemel kasutada juhtida tema tähelepanu millelegi muule huvipakkuvale.
“Kullake, las kiisu magab siin! Tule, lähme meie hoopis joonistama!”
Alla 3-aastased mudilased ei mõista eitust. Ja kui Sulle tundub, et Sinu laps ju saab sõnast “ei” aru, siis tegelikult reageerib ta hoopis Sinu näoilmele ja hääletoonile. Keelamise asemel kasuta hoopis jaatavat kõneviisi – ütle talle, mida ta antud olukorras teha tohib.
“Kullake, sõiduteel sõidavad autod. Sina jää minuga kõnniteele!”
“Kullake, palun jätame tapeedi puhtaks. Joonistame parem paberile.”
Harjuta positiivset kõneviisi koos sõnaga “stopp!” ning märkad, et nii Sinu kui ka Sinu silmatera päevad muutuvad palju rõõmsamaks ja positiivsemaks 😉
Kasutatud allikad:
Lisalugemiseks: 6 nippi, kuidas hoiduda kamandamast.
Õnnelike perede haldjas
Mariliis
5 minuti lugemine. Autor Mariliis Lukk, kahe väikelapse ema, Pesapuu Pereklubi üks asutajatest.
Kujuta nüüd ette olukorda, kus sa oled mingist sulle väga olulisest tegevusest täielikult haaratud ja järsku tuleb keegi ja ütleb: “Nii, hakkame nüüd minema. Kohe, ruttu, ruttu! Meil on kiire”.
Milliseid tundeid see sinus tekitab?
Kas esmane reaktsioon võiks olla selline? Oota, kust see nüüd tuli? Wha…aat? Selge on see, et enamusel meil kerkib üles mingi emotsioon – viha, segadus, kurbus, küsimus “mis nüüd juhtus?” Usun, et vähesed suudavad lihtsalt nö. asjad kokku pakkida ja “kuuletuda”. Tegelikult mõtlen, et kas kellegil üldse on õigus meiega nii käituda? Mitte arvestada meie plaane ja tundeid ja lihtsalt “peale lennata”.
Miks ma seda mõttelendu sinuga jagada soovin?
Aus vastus on see, et hiljuti taipasin, et kasutan sama käitumismustrit ka enda elus ja seda loomulikult kõige rohkem oma 2a8k lapsega. Võib-olla ei peaks, aga enda kaitseks ütlen, et hääletoon, mida kasutan seda öeldes on üldiselt pigem selline “normaalne” 😀 (defineeri enda jaoks normaalne hääletoon, eks :D), mitte käskiv.
A´la pigem stiilis: “Kullakene, lähme nüüd, meil on kiire. Palun tule siia ja paneme riidesse (umbes 3x ütlen nii)” ja siis järgmised 10 korda on juba selline “Dsiisas, kas sa juba tuled ka, me jääme hiljaks, peame minema” (loe: juba üsna tüdinud häälega, mõni sügav hingaminegi on vahepeal tehtud, mõnipäev ka rohkem ärritunud toon – mis teha, ma olen ikkagi inimene :P).
Väga oluline mäng meie peres – kõikvõimalike tekkide, linade ümber keha sidumine.
Aga loo point?
Error: Contact form not found.
Lugesin tegelikult juba tükk aega tagasi Thomas Gordoni raamatust “Tark lapsevanem”, et
me täiskasvanud pidevalt katkestame laste tegevusi andmata endale aru, et tegelikult haavame sellega laste tundeid
ja mitte austades lapse õigust valida tegevuse lõpetamiseks temale sobivam aeg.
Näiteks kui kaua ta saab veel sõbra sünnipäeval olla enne kui minema peab. Raamatus kirjeldati olukorda, kus laps mängib mängunurgas ning lapsevanem läheb lapse juurde ja ütleb, et hakkame minema. Kohe. Punkt. Mis tunne lapsel on? Üldjuhul tuleb tüli majja ja kas lõpuks pole mitte kõik pahased ja ärritunud – nii laps kui lapsevanem.
Üks väga oluline mäng Kristellal on siputada samamoodi nagu vennagi siputab.
Kuidas taipamine tuli?
Minu jaoks tuli taipamine sellise käitumismustri kasutamisest alles nüüd kui hakkasin teadlikumalt jälgima, kuidas ma reageerin olukordades, kus on vaja lapse tegevus katkestada ja müüa talle maha oma idee (ehk et hakkame nüüd minema näiteks).
No ja tabasin siis….ikka mitmeid kordi… Üks näide – Kristella mängis väga innukalt ja keskendunult puzzledega (st. et pani puzzletükke ühest karbist teise, pooled kukkusid muidugi põrandale ka). Ja mul tuli järsku meelde, et poest oleks vaja midagi tuua õhtusöögi valmistamiseks. Plaan olemas, ruttu vaja poodi minna. Mis tähendas seda, et kuigi poeskäik Kristellale väga meeldib, siiski nägin selgelt, et ta oli ärritunud ja kurb, et ma tema jaoks nii olulise tegevuse katkestasin ja tal kohe riietuda palusin. Ja loomulikult oli riid majas ning mõelmad olime pahased.
Lahendused?
Nagu soovitab T. Gordon oma raamatutes, siis võiksime lastele anda võimalusel teada oma plaanidest juba ette. Näiteks sõbra sünnipäeval räägime lapsele, et lahkume pärast tordisöömist.
Ära unusta siinkohal kasutamaks lapse jaoks arusaadavat ajaarvamist. Lapsed ei tunneta aega nii nagu täiskasvanud, seega kasuta ajaarvamist läbi tegevuste selgitamise (lahkume peale tordisöömist, mingit mängu, pärast kiikumist jne.).
Suuremate laste puhul, kes juba kella tunnevad näiteks, on hea öelda, et lahkume 10 minuti pärast. Tegelikult on see leebe näide, sest tihtilugu ongi aja peale minek ja no ei saa kuidagi lapsi toast välja ja riidesse. Kasutan seda, et hakkan siis juba eelneval õhtul teda ette valmistama ja korrutama, mis meil homme plaanis on läbi selgituste (ärkame, sööme, mängime ja siis lähme beebiklubisse :).
Selgitades lapsele temale arusaadaval viisil lahkumise aega ja põhjusi, näitad sa talle, et austad teda ja pead tema tegevusi oluliseks.
Sellepärast soovitatakse ka hommikuti võimalusel enne laste ärkamist teha ära enda toimetused (hügieen, mingi hommikurituaal, hommikusöök, riided kõigile valmis panna jms).
Et kui lapsed ärkavad, siis keskendud sina ainult talle ja lood kõigi jaoks positiivselt algava päeva.
Jah, mul on kaks väikest last ja loomulikult on see jutt teoorias väga hea, kuid siiski anname mehega alati parima, et laste päevad algaksid mitte kiirustades ja mõnusalt kulgeva tempoga.
“Mis sa arvad lahendusest, et kiigud ära ja lased kolm korda liugu ning siis lahkume?” Tundub leebem kui “Hakkame palun kohe minema.”
Tööd tehes on ka ju ikka jube tüütu, kui kogu aeg toimub katkestamisi. Kusjuures arvesta, et päeva lõpuks teed sa neid tegevusi alati palju kauem. Hiljuti just kuulsin näidet, et võimalik on teha 4h tegevust pidevate katkestuste korral lausa 8h!
Usun, et teadlikum enda käitumise jälgimine aitab mul paremini sarnaseid olukordi lahendada ning olla parem ema ja kaaslane 🙂
PS: täna ei hakka ma arutlema teemal, et kui ma olen kõike eelpoomainitut teinud ja trall hakkab ikka pihta, et mida siis teha. Las see jääb mõneks teiseks korraks 🙂
Austa oma last ja lapse mängu!
Kuidas sulle tunduvad sellised lahendused? Jaga teistega ka, milliseid lahendusi sina kasutad antud olukordades.
Mõtteid jagas sinuga Mariliis 🙂
1 minuti lugemine. Autor Piret, 2 väikelapse ema ja nõustaja.
Siit leiad 4 lihtsat nippi, kuidas saaksid aidata kaasa, et hommikud oleksid päikesepaistelised teile kõigile.
1) Tekita lasteaia hommikuks kindel rutiin.
Tehke iga päev tegevused samas järjekorras ja ajal. Püüa leida hommikul ka selline aeg, kus pöörad tähelepanu vaid lapsele ega tegele samal ajal muude asjadega. Lihtsaim viis muuta hommikuid rahulikumaks on alustada enda hommikut lapsest varem.
2) Anna endast parim, et laps läheks lasteaeda hea tujuga, isegi kui Sinul on kiire. Õigel ajal lasteaeda ja tööle jõudmise eest saab vastutada vaid täiskasvanu.
Error: Contact form not found.
3) Anna lapsele kaasa mänguasi, näiteks lemmikmängukaru.
Lapsel on vanemast lihtsam lahkuda, kui tal on lasteaias kaasas turvaese, millest igatsushetkedel lohutust otsida. Kõige parem, kui lapsel on alati kaasas sama mänguasi – seda enam lelu talle turvatunnet pakub.
4) Ole teadlik lasteaia päevaplaanist.
Selgita lapsele päevaplaani ja millal Sa talle järele lähed. Näiteks: “Kõigepealt sööd sa lastega koos hommikusööki, siis te laulate ja mängite õues. Seejärel lähete te tagasi tuppa sööma. Ma tulen sulle järgi pärast seda, kui oled lastega koos kõhu täis söönud.”
NB: Pea alati oma sõna!
Autor Piret
2 minuti lugemine. Autorid Mariliis Lukk ja Piret Špitsmeister, kes mõlemad on kahe lapse emad ja Pesapuu Pereklubi loojad.
Emadena me sageli unustame ära, kui oluline on vahel aeg maha võtta ja vaadata enda sisse. Pesapuu Pereklubi andis emadele võimaluse mõtiskleda emaks olemise üle.
Emmede ülesandeks oli ise teha ajakirjadest lõigatud piltidest kollaaž, mis kirjeldaks tundeid, kuidas on emaks olemine neid muutnud. Ausalt öeldes olime kõik pisarateni liigutatud…
Error: Contact form not found.
10kuuse poja ema: “Mulle nagu jõudis kohale, kui palju parem inimene ma olen tänu oma poja sünnile. Teadlikult olen oma elu muutnud: hoolin rohkem nii endast, oma mehest kui ka teistest lähedastest. Justkui oleks perekonna tegelikust tähtsusest alles nüüd aru saanud ning mõistan oma vanemaid hoopis paremini. Kõik mu otsused lähtuvad nüüd lapse heaolust ja tunnen ennast õnnelikumana – on keegi, kes sõltub minust ja see paneb mind tahtma olla parem ema, parem inimene”.
3kuuse pisibeebi emme: “Mina avastasin seda loovülesannet tehes, et ema argipäevas on nii-nii palju väikeseid asju, mille üle rõõmu ja tänulikkust tunda. Igapäeva saginas ei leia sageli aega end kõrvalt vaadata. Emadepäeva tund andis selleks mõnusa hetke ja pani märkama, kui eriline on iga uus päev koos beebiga”.
Mõtisklev emme: “Mul oli raske päev ning emadusele mõtlemine tekitas minus tunde, et olen kehv ema ja tegi mind nutuseks. Kuid just seda ma vajasin – beebiklubi ja teisi emasid, kel sarnaseid juhtumeid. Ja olen õnnelik, et ei jäänud koju nukrutsema. See oli just see, mida vajasin”.
“Mulle meeldis, et see tegevus oli nagu kontekstist väljas. Lapsed sagivad ringi ja sina toimetad innukalt hoopis millegi muu kallal, mis ei ole söögi tegemine ega koristamine, vaid paberite lõikamine ja kleepimine: oma ideede/soovide/nägemuste piltlikuks kujundamine. See oli väga lahe 🙂 Väljakutsuv oli minu jaoks kõigi nende suurepäraste asjade seast, mida emaks olemine annab, ainult olulise välja valimine ning mõnda asja/tunnet on ka keeruline kirjeldada. Olen tänulik, et mul on suurepärane pere ja suurepärane abikaasa, kellega koos ei ole üldse keeruline olla ema”.
“Emana olen hakanud enam väärtustama ka iseenda vaimset ja füüsilist tervist – on ju lapsed need, kes sõltuvad meist pikka aega. Mina olen peegel ning minu heaolu, käitumine ja mõtted on need, mida laps tunneb ja näeb. Taban end tihti mõttelt, kas senised arusaamad ja põhimõtted on ikka õiged minu pere ja laste jaoks – miks mitte “vanast” lahti lasta, kuulata oma südant ja lihtsalt olla avatud uuele”.
Loodetavasti saab igaüks siit hea mõtte kaasa. Jaga meiega oma mõtteid, kuidas on emaks olemine Sind muutnud.
Oleme südamest tänulikud, et meiega oma tundeid ja mõtteid jagasite ning innukalt kaasa tegite 🙂
Pildigalerii leiad SIIT!
Kallid, armsad emmed! Aitäh teile kõigile, et olete meiega! Palju armastust teile ja imeilusat emadepäeva 🙂
Autorid Piret ja Mariliis
Ärgem siinkohal unustagem ka oma emasid, siit saad lugeda vanavanemate rolli olulisusest!
