Jälle need tugevad tunded…

2 minuti lugemine. Autor Õnne Aas-Udam on Gordoni Perekooli koolitaja ning laste, noorukite ja täiskasvanute loovterapeut.

Tunded on loomulik osa inimeseks olemisest, oleme nii ratsionaalsed kui ka emotsionaalsed olendid. Öeldakse, et (tugevaid) tundeid ei pea kartma, nad lähevad üle. Seega ei ole põhjust lapsevanematel ka oma negatiivseid tundeid – mis on lapse käitumisega seoses tekkinud – lapse eest varjata. Vanem on siiras ja ehe inimesena ning lapse ebakohane käitumine mõjutab ju meid, seega on kohane oma tundeid jagada ja kirjeldada, milline käitumine seda põhjustas.

Pahatihti on aga lapsevanemad ise kogenud oma lapsepõlves vanematepoolset (või õpetajate, treenerite jt.) hoiakut, et tugevaid tundeid, nagu kurbus, ärevus, viha, pettumus, raev – ei ole kohane välja näidata.

Inimene on programmeeritud (meie aju!) kõikidele negatiivsetele emotsioonidele reageerima kolmel viisil: 

1. võideldes

2. põgenedes 

3. paigale tardudes. 

Kui täiskasvanute reaktsioon on lapse tugevate tunnetega kohtudes karjumine, halvakspanu (“paha laps”, “tüdrukud nii ei tee/ütle!”, “poisid ei nuta”), tühistamine (“see ju nii väike asi…!”, “ah, unusta see …!) või karistused (tutistamine, löömine, nurkapanek, oma tuppa “rahunema” saatmine, mingist hüvest ilma jätmine), siis vanem saab oma tugeva emotsiooni (viha, pahameel, pettumus, hirm jne) endast välja. 

Samas õpib laps enda kohta, et ta on halb, vastuvõetamatu sellisena, nagu ta on, et ta ei vääri vanemate armastust ning sellel on laastav mõju lapse minapildile ja enesehinnangule.

Teiselt poolt hakkab ta oma tugevaid tundeid alla suruma, sest laps vajab vanematelt aktsepteerimist, vajab kinnitust, et ta on hea. Allasurutud tunded aga teadupärast kogunevad ja leiavad ikkagi väljapääsu, siis aga ebakohasel moel (viril või arusaamatult jonnakas/tõrges käitumine), tülid/kaklused õdede-vendade vahel, vale mina väljakujunemine (kõik on hästi!) jne. Igatahes saab kahjustada vanema ja lapse vaheline kontakt, suhe. Selle asemel, et aktsepteerida tundeid, kui lapse elu normaalset osa ja õpetada kohaseid tunnetega toimetuleku strateegiaid, kasvab ja läheb ellu sama mustriga tulevane lapsevanem, kes arvab, et tugevad negatiivsed tunded on tabu.

Ja siis, olles ise lapsevanema rollis, käivitavad lapse tugevad tunded või tema ebakohane käitumine vanemas selle mustri ja jälle kordub kõik. Seda mustrit saab aga muuta! Vanemat aitab oma lapsepõlvetraumade teadvustamine ja nende teadlik tervendamine – kui ärritud, järelikult käivitus mõni sinu lahendamata lapsepõlveprobleem:

  • Nüüd peatu, ära reageeri!
  • Hinga sügavalt nina kaudu sisse ja suu kaudu pikalt välja, tee seda mitu korda.
  • Oota, kuni oled rahunenud ja alles siis räägi!   

Oma tugevaid tundeid reguleerides teed sa kingituse iseendale ja oma lapsele – nii ei katke side teie vahel ning laps õpib vanemat mudeldades ka ise ajapikku oma tugevate tunnetega toime tulema.

Vanem, kes ei tule oma erinevate tugevate negatiivsete tunnetega toime, mõjub ka oma lapsele – sageli kurb ja nuttev vanem võib viidata depressioonile ning vihane ja kergesti ärrituv vanem võib olla pidevalt stressis ja/või väga ärev.

Mis iganes põhjused neid vaimse tervise probleeme on esile kutsunud, vanema ülesanne on enda eest hoolitseda.

Lapsed, kes kasvavad pidevas emotsioonidetormis, võivad olla ka ise ärevamad, ärrituvamad, nutusemad, vihasemad – seda tingib vanema mudeldamine ehk õpitud käitumine. Laps kogeb, et tema maailm ei ole turvaline ning tema aju ongi seetõttu ülitundlik, kõrge valmidusega reageerima väga jõuliselt igale stressorile. 

Vanem ei pea tundma end lapse ees süüdi, ent peaks kohe tegelema enda aitamise-toetamisega. Otsige tuge! 

Leidke endale oma lähikonnast (partner, sõbranna, mõni teine lapsevanem, sugulane jne) inimene, kellele saaksite avatult rääkida oma kõige jubedaimatest mõtetest, suurimatest hirmudest, rasketest tunnetest – ilma kartuseta saada sealt negatiivseid hinnanguid või soovitusi, kuidas oleks õige mõelda-tunda-teha. 

Kui seda inimest ei ole lähikonnas, võtke ühendust nõustaja, psühholoogi või terapeudiga (miks mitte ka oma perearstiga), kes vaimse tervise spetsialistina saab teile parimal moel toeks olla. Abiks võib olla ka lastevanemate tugigrupp, online-foorumid ja sotsiaalmeedia.

Õnne Aas-Udam on psühholoogiline nõustaja, loovterapeut ja Perekeskuse Sina ja Mina ning OÜ Audams Konsultatsioonid koolitaja. Loovterapeudina toetab lapsi, noorukeid ja täiskasvanuid läbi kunstiteraapia meetodite. Täiskasvanute koolitajana (andragoog VI) on Õnne peamisteks teemadeks suhtlemisoskused (Gordoni Perekool, Õpetajate Kool, PREP-paarisuhtekoolitus, WMR-üksikisikutele) ning stressi- ja motivatsioonitemaatika.

Kui soovid rohkem toetud ja praktilisemaid strateegiaid, siis liitu meie veebiloenguga “Vanemad on inimesed, mitte Jumalad SIIN

Õnnelik pere=õnnelik laps veebikursuse sarjas jagame strateegiad iseeenda emotsioonide reguleerimiseks, räägime paarisuhtest; anname näpunäiteid, kuidas lapsele õpetada tunnete reguleerimist ning räägime, kuidas seada piire last kahjustamata. 

Veebiloenguid viivad läbi oma ala eksperdid ning suurte kogemustega spetsialistid ja emad 🙂 

Osaleda võid ka üksikutel veebiloengutel ning loengud on järelvaadatavad 31. detsembrini 2020. 

Teised järelvaadatavad veebiloengud leiad SIIT!

 

6 viisi, kuidas toetada oma lapse suhtumist söömisesse ja toitu

4 minuti lugemine. Loo autorid on Mariliis Lukk, kes on kahe väikelapse ema, ja toitumisnõustaja ning kahe väikelapse ema Liina Davõdova.

“Appi, minu laps ei söö mitte midagi!”

“Oh, küll te olete õnnelikud vanemad, et teie laps on hea isuga.”

Tuleb tuttav ette? Tihti kuuleme vanemaid kurtmas, et nende laps pole nõus hoolimata vanema ponnistustest midagi sööma. Lõikasid tund aega erikujulisi kurgitükke välja või lennutasid lusika peal toitu, et söögikord lapsele põnevaks teha, aga tema pole nõus isegi proovima?

Ei, see lugu pole sellest, kuidas on õige last lusika või kahvliga toita. Üldiselt kirjutatakse ikka artikleid sellest, miks lapsed süüa ei soovi. Toome Sinuni mõned nipid, kuidas lapsevanem või muu hooldaja saab last toetada, et söömisest saaks tore koosveedetud aeg ning see ei tekitaks stressi ei lapsele ega vanematele. Räägime siinkohal pigem beebidest ja väikelastest ja mudilastest, kuid nipid sobivad ka suurematele.

Kuidas laps sööma saada?

Siin on sulle 6 mõtet, mis võivad toetada Sinu last söömisel.

  1. Ära muuda söömist lapsele stressirohkeks situatsiooniks. Näiteks üks stressiallikas mõlemale poolele on kindlasti see, kui tekitada söömise ja mingi asja saamise himu. See võib olla aga väga libe tee.  Laused, nagu “Sa pead sööma, muidu ei saa pärast magustoitu/multikat/õue/hästi magada”, “Pead sööma muidu vanaema on kurb, ta nii pingutas, sulle peab maitsema,” ei aita kuidagi lapse isule kaasa, vaid pigem tekitab segadust ja annab valesid signaale, mille pärast üldse sööma peaks. Lapsed on üldiselt väga head intuitiivsed sööjad ja oskavad oma isusid ise hinnata.

See ei tekita lapsel mingit isu toidu järgi, vaid tema peas keerleb ainult mõte sellest ahvatlevat magustoidust, mida Sa talle lubasid. Tunnistan, et endalgi teeb meele kurjaks, kui olen tunde köögis rassinud ja siis lapsed maitsevad lusikatäie ja ei söö midagi ning nõuavad magustoitu vms. Kuid siinkohal tuleb iseendal areneda ja sellest lahti lasta.

Toidu sööma sundimine võib tekitada tulevikus ka selle, et lapse sõber sööb rämpstoitu iga päev. Sinu laps ise seda ei tahaks, aga ta ju ei taha ka sõpra kaotada, seega läheb vooluga kaasa. Kumb on parem variant? Kas see, et ta praegu jätab vanaema tehtud osa toitu taldrikule või suudab ise ka tulevikus oma isusid reguleerida ja otsustab ise, mida ja millal ta sööb.

“Kui Sa sööma tuled, siis saad pulgakommi, mille aga võid avada kodus” on üks “vahva” lugu.  🙂  Räägime siinkohal 2-aastasest lapsest, kes ei taju aja mõistet ning kuuleb Sinu lausest ainult “saan pulgakommi”.

Raamat “Minu mõistus on otsas” räägib selgelt lahti, et kaheaastane laps ei suuda enda jaoks tulevikku ette kujutada. Kohe ja “10 minuti pärast” on igavik. Ta pole omandanud veel ajamarkereid, mis lubaksid tal mõista suhtelist kestust. Seda teades on meil parem mõista lapse näilist kannatamatust. Ja pole mõtet ahvatleda teda millegagi, mida ta kohe ei saa.

P.S. Kui oleks minu teha, siis sellise menüü, nagu meie lasteaedades on olnud aastakümneid, kaotaks ma kohe ära. Juba seal harjutatakse kahjuks lapsi sellega, et supile järgneb magustoit või et rafineeritud suhkur on okei. See on meie kehale väga koormav  – süüa rasvast ja magusat ühel toidukorral. Rafineeritud suhkrust magustoit lihtsalt selleks, et kaloraaž saaks täis on ajast ja arust. Loodan, et üha enam lasteaedu saab kaasata tänapäeval hariduse saanud toitumisnõustajad.

         2.  Arvesta alati lapse eelistustega, ära pressi talle enda omasid peale.

Kõigile ei saagi kõik toidud maitseda, meile endile ka ju alati kõik ei meeldi. Kui laps ikka ja jälle proovib paprikat ning see talle tõesti ei meeldi, siis Sinu tööks on aeg-ajalt seda talle uuesti pakkuda, kuid palun austa last ja ära tee nii, et serveerid õhtusöögiks nt täidetud paprikat ja ei midagi muud.  🙂

Lisaks ei tohiks lastele peale suruda enda arvamust. Kui Sulle endale kala ei maitse, siis see ei tähenda, et peaksid söögilauas kala nähes nina kirtsutama. Lapsele ei tasu ka pidevalt kinnistada lauseid “sa ju seda ei söö, see sulle ei maitse.”

Aga mida teevad need vanemad, kes ütlevad, et laps sööb ainult makarone ja viinereid? Selles osas on see juba ohumärk, kui laps ainult neid toite sööb. See näitabki, et ta on neid toite juba liiga palju  saanud. Minevikku tagasi ei saa keerata, aga mida siis teha.

Kuna lapse jaoks on oluline ikkagi ise otsustada, siis selgita talle, et ainult ühte toitu süües ei saa meie keha vajalikke aineid kätte (meie peres selgitame nii juba päris väikestele ja kordame seda kui mantrat ja mõjub), siis on vaja süüa erinevaid toite. Anna talle aga valikusse nt kaks toitu, mida saad teha, ning lase temal otsustada. On see siis näiteks frikadellisupp või kartulipuder.

Ja meie (Mariliisi) pere kogemus ütleb, et kui neid viinereid koju ise ei osta, siis ei tunta nendest ka puudust.

Mäletan lapsepõlvest, kuidas me pidime alati taldriku tühjaks sööma ja kui seda ei teinud, siis “kaagutati” (sorry, kole sõna, aga nii oli) seni, kuni sa lihtsalt sõid ära, aga ega see ei tähendanud, et toidu vastu austus oleks tekkinud. Nagu mu õel avastati mitukümmend aastat hiljem, et tal on tegelikult talumatus teatud toitude vastu. Lapsepõlves tundus ehk mullegi, et ah, mis ta vingub, et kõht valutab.

Olen kuulnud hirmulugusid, kuidas lasteaias sunniti sööma pekitükkidega suppi nii, et lapsed pärast oksendasid. Selline sundimine tekitab palju suurema tõenäosusega hilisemas elus toitumishäireid. Seega tuleb tunnetada piiri ja pigem läheneda armastuse ja teadlikkusega.

         3. Arvesta asjaoluga, et Sinu lapsel ja Sinul ei ole kõht tühi alati samal ajal. 

Jah, rutiin on oluline toitumise juures ning meie keha armastab seda. Lasteaedades ja koolides käies tekib see hõlpsasti ning kui vanemad ka kodus sellest kinni peavad, siis lapsed ongi harjunud iga päev teatud kellaaegadel süüa saama ning tihti annab kõht sellest märku, et aeg on süüa.

Küll aga suvel vanaema juures või ringi reisides on keeruline õiget rutiini tekitada ja täiskasvanutena kipume aeg-ajalt unustama, et meie lapsed on meist erinevad ning ka see läheb meelest, et tegelikult alles tunnike tagasi pistis ta miskit põske .

Hoia käepärast tervislik snäkk

Räägime Sulle siinkohal ühe armsa sõbra loo (ma loodan, et ta ei pahanda, et seda siin kasutan). Laps läks vanaema juurde ning last üle andes ütles isa, et lapsel on kõht tühi, palun anna talle süüa. Kokkulepped tehtud läks isa ära ja otsustati koos sööma hakata. Küpsist. No mis seal ikka, lapsel rõõmus meel ja kõht ka enam ei korise. Tunni aja pärast aga istuti juba sünnipäeva pidulauas ja oligi aeg kõigil sööma hakata. Lapsel aga kõht tühi polnud, sest küpsis kõhus andis veel tunda ja pooleli oli ka lõbus mäng mängunurgas.  Aga kuna kõik hakkasid sööma, siis vanaema oli väga kindel, et laps peab sööma tulema, sest kõik ju söövad. Võid ette kujutada, mis riid sellest tuli.

Lühidalt kokkuvõttes mõned mõtted siinkohal.

  • Lapse kõht ei pruugi olla tühi, siis kui sina tahad, et ta sööks.
  • Veresuhkru langus tekitab agressiivsust või kontrollimatut nuttu. Kui Sa tead, et varsti on ühine söögiaeg, siis ära anna lapsele kiiresti veresuhkrut tõstvaid (ja kiiresti väsimust tekitavaid) ja rafineeritud suhkruga magusaid asju. See rikub isu ja on lapse tervisele kahjulik ning tekitab asjatuid nutuhooge. Harjuta vahepaladeks puuvili või mõni tervislik snäkk.
  • Kui on väga oluline, et väikelaps söögilauda ikkagi istuks, siis “hoiata” last, et kohe hakkame sööma, aga arvesta, et väikelaps ei taju aega nii nagu meie, täiskasvanud. Hea nipp on, et nt teeme kaks mängu ära ja siis lähme sööma.

        4. Täiesti uut toitu pakkudes lisa sinna ka midagi tuttavat ja meeldivat.

On täiskasvanuid, kes naudivad eksootilistel reisidel kohalikku toidukultuuri ja avastavad uusi maitsed, kuid on neid, kes ka kõige eksootilisemas kohas valivad ikka tuttava liha ja friikartulid. Ja see ongi iga inimese vaba valik.

Samamoodi on lapsega. Kui tal  on kõht väga tühi, aga ta on tundlikum uute toitude suhtes, siis tekitab uus olukord temas lihtsalt segadust ja ta ei pruugi midagi süüa. Alustades n-ö turvalisest valikust, on ta valmis ka võõrast toitu avastama.

Lisaks saad Sa ise last ette valmistada uue toidu suhtes, näiteks rääkides enne sellest, et mida sa teed ja mida ta sööma hakkab.

        5. Kaasa last juba kokkamisel.

Kui laps juba istub, on ta valmis sind aitama. Vali lapsele sobiv tegevus ja unusta mure hilisema koristamise osas.

Näiteks laps, kes veel ei kõnni ja istub söögitoolis – palu tal sulle pärast sööki taldrik ja tass ulatada ja näita talle, et need vajavad puhastamist ning viid need kraanikaussi (nõudepesumasinasse).

Kutsu laps kööki appi

Mida suuremaks ja osavamaks kasvab laps, seda tähtsamaid ülesandeid saad talle usaldada. Juba väga väike laps on võimeline lauda katma ja viima oma mustad nõud ise ära.

Osta lapsele väike kann, kust saab ta ise vett endale tassi valada, ning anna lapsele oma puhastuslapp, millega saab ta maha läinud vee ise ära pühkida. Me lihtsalt peame lapsi usaldama ja lubama neil meid aidata, mitte ette-taha kõik ära tegema ja hiljem imestama, et meie laps ei viitsi meid aidata kodustes toimetustes.

Kuidas last kaasata igapäevatoimetustesse, sellest räägib pikemalt blogilugu 6 Montessori põhimõtet, mida lapsevanemana kasutada igapäevaelus.”

Kui laps ei kannata oodata, kuni toit valmib, siis väike kurgiviil, tegutsemine või Sinu tähelepanu õpetavad talle kannatlikkust.

        6. Söö ise ka koos lapsega. 

Kord päevas võiks pere kokku tulla ja kõik koos süüa. Laps näeb, et söömine on tore sotsiaalne tegevus, kus saab jutustada ja naerda. Võtke söömiseks aega, ära tegele lapse söötmisega, ole abiks kui vaja, kuid keskendu enda toidule. Laps õpib väga kiiresti ümbritsevat matkima.

Sööge koos lastega

Mina oma lapsepõlvest ei mäleta ilusaid koosviibimisi toidulauas, seetõttu oskan ma neid täna oma perega väga hinnata. Tehke näiteks ka oma pere söögilaua reeglid, mis kehtivad kõigile, ka vanematele!

Meie perel on ka oma söömise reeglid:

  • me ei kasuta nutitelefone,
  • me ei vaata telekat (see on kinni),
  • me ei räägi tööjuttu (see kehtib meile mehega :D).

Mõtle, millised on Sinu pere reeglid ja miks mitte need ka kuhugi nähtavale kohale riputada, nii kinnistub paremini ja ei kipu meelest minema.

Toit on väga oluline ja suur osa meie elust, suhtu sellesse austuse ja teadlikkusega.

Loo autorid toitumisnõustaja ja kahe väikelapse ema Liina Davõdova ning Mariliis Lukk, kes on e-raamatu “Õnnelike perede 14 saladust” autor ning kahe väikelapse ema.

Kui soovid juba väiksest peast lapse toitumisharjumusi toetada, siis 15. septembril kell 15-16.30 on tulemas Pesapuu Perekeskuses näputoitumise loeng ning 29. septembril ka veebiloeng kell 13.00-14.30.

Allikad:

Isabelle Filliozat “Minu mõistus on otsas”

 “6 Montessori põhimõtet, mida lapsevanemana kasutada igapäevaelus.”

E-raamat “Õnneliku pere 14 saladust” (Autor Mariliis Lukk), kus räägime ka emotsionaalsest söömisest.

Pildid: Pexels

8 lihtsat viisi, kuidas toetada last lasteaeda või lastehoidu minekul. 

8 lihtsat viisi, kuidas toetada last lasteaeda või lastehoidu minekul.

5 minuti lugemine. Loo autor on kahe väikelapse ema Mariliis Lukk ning lugu on kirjutatud “Lastehoidu või lasteaeda – kuidas toetada lapse kohanemist muutustega veebinari” põhjal. 

Vanemad saavad väga palju ära teha juba enne seda, kui laps läheb lasteaeda. Näiteks käia eelnevalt lasteaiaga tutvumas või rääkida lapsele, et mis koht see lasteaed on ning mis teda seal ees ootab. Järgnevalt jagan Sinuga 8 lihtsat viisi, kuidas last toetada lasteaia ja -hoiu teekonnal, millest ning ka paljust muust rääkisime põhjalikumalt eelpoolnimetatud veebinaril. 

  • Püüa järgida sama päevakava, mis lasteaias. 

Suvi on küll puhkamise aeg, kuid mõnel lapsel võib lasteaiaga kohanemine võtta rohkem aega, eriti juhul kui teie päevakava ja graafik on totaalselt erinev lasteaias käimise päevakavast.  Jah, ärkama ei pea kell 7 nagu tavaliselt (sõltub teie pere ärkamisajast), kuid kui õhtune magamaminek venib väga pikale ning hommikune ärkamine väga pikale, siis on uuesti lasteaeda minnes lapsel keeruline harjuda ning see võib tekitada lisastressi. 

Soovitavalt harjutage igapäevaselt kasvõi 15 minutit varem magamaminekut teie tavalisest suve graafikust ning samuti proovige ärkamine tuua iga päevaga 15 minutit varasemaks. 

Toidu osas, kui Sinu lapsel on talumatust või allergiaid, siis uuri enne lasteaia personalilt, kuidas on võimalik lapsele sobivat toitu pakkuda. Keelduda nad eritoidust ei tohi, tuleb leida lahendus.

  • Rääkige lasteaiast alati positiivselt ja rõõmsalt. 

Sinu hääletoon ja see kuidas sa lasteaiast ning õpetajatest räägid on väga oluline. Lapsed tunnetavad meie ärevust ja muret, seega kui Sina muretsed ja näitad oma ebakindlust tugevalt välja, siis annab see lapsele signaali, et see on tõesti midagi, mida peab kartma ning laps võib samuti ärevaks muutuda. 

Me ei saa kõigile meeldida ja kõik inimesed ei meeldi ka meile. Kui Sul on selline suhe lasteaiaõpetajaga või on lasteaiaga erimeelsused, siis mõistlik on neid teemasid arutada nii, et laps ei kuuleks. Talle pole vaja lisatressi selle näol, et Sinul on mingi lahkheli õpetajaga või lasteaiaga. Proovi lahendada need teemad ainult täiskasvanud omavahel ning last mitte sellesse segada.

  • Looge positiivsed hommikud. 

Et hommikul ei oleks kiirustamist ega rahmeldamist, märksõnaks on positiivne start. Ma mõistan, et ajaline surve Sulle tekitab pinget ning tahaks, et kõik käiks nagu kellavärk – ärkamine, hambapesu, riidesse, sööma ja lasteaia poole sõit, kuid mida enam Sina kiirustad ja proovid nö. kontrolli alla saada, siis seda suurema tõenäosusega tekib lapsel tõrge ja vastupanu ning tulevad “ootamatud jonnihood.”

Soovituseks Sulle, et tee võimalikult palju toimetusi eelneval päeval ette ära. Nt. pane (lase lapsel valida) lasteaia riided välja, paki kott kokku ning pane hommikusöögi asjad valmis nii, et saad need hommikul lihtsalt võtta. 

Kõige olulisem on meie arvates see, et selleks ajaks kui lapsed ärkavad, peaksid Sinul olema kõik toimetused tehtud ning saad 100% keskenduda lapsele ja teile rõõmsa ja positiivse hommiku kujundamisele. See võib tähendada varem ärkamist, kuid asi on seda väärt ning ajaline võit suur. 

Anna endale ka aru, et päevad pole vennad ning kui ongi keeruline hommik, siis pahandamine ja tülid hommikul ei aita kedagi. Püüa jääda nii rahulikuks kui võimalik ning mõista last, et ka temal võis olla keeruline öö ja ehk ta ongi väsinud. 

Sama põhimõte kehtib tegelikult ka õhtute kohta – lapsele järgi minnes varu aega ja kannatust ning ole positiivne. 

 

  • Võimalusel tee lapsele nädala sees vabu või lühemaid lasteaiapäevi. 

Kas Sa oled märganud, et tegelikult on meie mudilased ja väikelapsed väga suure pinge all, sest nende “tööpäev” on pikem kui meie oma. Meie ju viime hommikul lapsed lasteaeda enne meid ja toome nad pärast meie enda tööpäeva. Meie traditsioonilise 8h tööpäeva asemel on meie pisikestel isegi 9 tunnised lasteaiapäevad. 

Saavad ju koolilapsed suvel ligi 3 kuud puhkust, lasteaialapsed kõigest 1 kuu. Jah, mõistan, et niikuinii on keeruline praegune süsteem, kus vanemad nii palju puhkust ei saa ja polegi lapsi kuhugi panna, kuid see on mõne teise korra teema.  Väikelapsele on ka suures grupis viibimine väga väsitav. 

  • Lapsele järgi minnes jälgi teadlikult oma meeleolu ja anna lapsele aega.

Väga kurvaks teeb mind, kui kuulen, kuidas vanemad tulevad oma paha tuju ja väsimusega lapsele järgi ning kiirustavad last tagant “õiendades” ja pragades ning ehk on isegi ühe silmaga telefoni piiludes. 

“Miks Sa nii aeglane oled?”

“Miks Sul juba riided seljas pole?” jne.

Mõnikord on tõesti nii, et endal on olnud väga keeruline ja väsitav päev ja kojuminekuga ka kiire, kuid lapse kuulamine ning mõistmine, et ka temal oli pikk ja väsitav päev aitab ka Sinul enda emotsioone hallata. 

Ning on täiesti okei ka enda tundeid peegeldada ning öeldagi, et “Kallis, mul oli täna väga raske päev ja olen nii väsinud ning soovin ruttu koos Sinuga koju puhkama minna. Mis Sa arvad, kas saame riided ruttu selga ja jookseme väravani võidu?” Nii hakkavad ka lapsed mõistma, et meil kõigil on paremaid ja halvemaid päevi ning kui jagame oma tundeid, siis saame teineteisele paremini toeks olla. 

Oma tunnetest rääkimine ning lapse tunnete mõistmiseks on imehea Thomas Gordoni “Tark lapsevanem. Kuidas luua ja säilitada oma lapsega terviklik suhe? raamat.”

  • Jalutage (võimalusel) lasteaiast koos koju, las laps räägib ennast tühjaks.

Pärast lasteaeda on lapse aeg. Ta on olnud terve päeva suures rühmas. Seal on olnud müra, lärmi ning tal on kindlasti mõtteid ja tundeid, mida ta soovib Sinuga jagada. Võimalusel jalutage rahulikult koju. Loomulikult on parim kuulamine silmast silma ja täiesti kohal olles, kuid kui teie teekond koju kulgeb autoga ja kodus kohe võimalust pole, siis on ka see hea koht jagamiseks. Kõrvaline müra ära ning räägi lapsega. 

Proovi vältida “kas” küsimusi ning eelista avatud küsimusi nagu näiteks: 

“Kellega Sa täna mängisid? Mida te mängisite?”

“Mis on lasteaias teistmoodi kui kodus?”

“Mis toitu täna pakuti?”

Kas küsimus, “Kuidas täna läks?” on selline, millele laps annab tavaliselt kas “jah” või  ”ei” vastuse. Proovi küsida näiteks, et “Mis oli täna kõige põnevam/väsitavam/naljakam tegevus lasteaias?”

Oluline on, et te oled lapse jaoks olemas kohe vahetult peale lasteaeda, et ta saaks vajadusel end “ventileerida” ja oma päeva Sinuga jagada.

Piilu ka Tark vanem lehele. Siit leiad väljaprinditava faili, kus on 15 abiküsimust vestluseks lasteaialapsega.

  • Anna lapsele aega pärast pikka “tööpäeva.”

Ära hakka kodus kohe toimetama, anna aega maandada. Arvesta sellega, et laps on olnud terve päeva keskkonnas, kus on reeglid teised ning rahvast palju. Ta on tõenäoliselt väsinud ning võib kodus, talle kõige turvalisemas keskkonnas, vanemate juuresolekul päeva jooksul kogunenud frustratsiooni välja elada. Meie peres on see väljendunud mingitel perioodidel pikkade, isegi tunniajaste hüsteeriahoogudena. Ole lapse jaoks olemas, paku talle mõistmist, armastust ja kallistusi.

Meie pere aitas väga palju Aletha J. Solter raamat “Nutt ja jonnihood. Kuidas aidata oma lapsel tunnetega toime tulla?”Sealsed näited võtsid ära minu hirmu, et lapsed ei tohi nutta. Muidugi võivad! Nutt maandab stressi ja on eriti väikelapsele oluline eneseväljendusviis.

Selleks ajaks, kui Sina järgi lähed, siis laspel võin kõht juba tühi olla. Vali järele minekuks valida kaasa tervislik snäkk, et kodus ei peaks hakkama kohe süüa tegema. Võimalusel tee toit varem või eelmisel päeval valmis. Oluline, et oleks tervislik toit kohe käepärast võtta. 

  • Võimalusel olge peale pikka lasteaiapäeva kodus. 

Eriti oluline on seda silmas pidada just siis, kui on lapsed, kes on alles alustanud lasteaia või -hoiu teed. Last ei ole mõistlik kohe ka lõpututesse huviringidesse panna, sest nii läheb tema päev veelgi pikemaks. 

Ning võimalusel tee pere ostud ilma lasteta. Oled ju kohanud kaubanduskeskuses pikali maas nutvaid lapsi. Seal võibki laps emotsionaalselt kokku kukkuda, sest tema jaoks on seal liiga palju müra ja oh kui palju värvilisi asju just lapse silmapiiril.

Kui laps soovib nutta, siis luba tal seda teha. Unusta ära iganenud “Poisid ei nuta” või “Nii suured tüdrukud enam ei nuta” õpetused. Need ei tööta, vaid suruvad lapse tunded alla ning laps tunneb, et teda ei mõisteta ning hakkabki oma tundeid ja emotsioone endas hoidma.

Soovitav on vältida ka veelgi enam last stimuleerivad tegevusi nagu näiteks teleka vaatamine ja nutiseadmed (neid ei tohiks minu arvates väikelapsele niikuinii üldse anda). Need tegevused “lükkavad” stressi edasi ja magamamineku aeg või kujuneda siis päevastressi väljaelamis ajaks. 

Väikelapsed ja digimaailm kohta saad kuulata rohkem tasuta podcastis “Lapsed digimaailmas – nende teadlik jälgimine ja juhendamine.”

Väga lihtsad nipid ju, kuid siiski hea meeldetuletuseks. Päevad pole vennad, seega ära ole endaga “karm” kui alati ei lähe nii nagu plaanisid ning ei saa alati kohal olla lapse jaoks. Oluline, et lapsel oleks turvaline keskkond ja isik, kellega olla kohe pärast lasteaeda. 

Kui soovid rohkem kuulda ja saada häid nõuandeid, kuidas last toetada lasteaia ja -hoiuga kohanemisel, siis kuula salvestatud veebinari pereterapeut ja nõustaja Õnne Aas-Udamiga. Veebinari saad soetada SIIT

Blogiloo autor on kahe väikelapse ema Mariliis Lukk ning lugu on kirjutatud “Lastehoidu või lasteaeda – kuidas toetada lapse kohanemist muutustega veebinari” põhjal. mille saad samuti endale soetada Pesapuu e-poest. Veebinaril räägime lisaks veel ka: 

  • Lasteaiaga kohanemise seosest lapse arenguga.
  • Mis on lapsele praeguses vanuses kõige olulisem?
  • Mida saab vanem teha, et lapsel oleks lasteaiaga kohanemine lihtsam?
  • Millised märgid viitavad lapse kohanemisraskustele ja kuidas neid leevendada?
  • Kuidas mõjutab muutustega kohanemist lapsevanema enesetunne?

Edukat lasteaiateed 🙂 

Mariliis Lukk (kahe väikelapse ema) ja Õnne Aas-Udam (loovterapeut, Gordoni Perekooli koolitaja ja psühholoog).

  • pildid Canvast.

????️ Lugu #11 Elyna Nevski „Lapsed digimaailmas – nende teadlik jälgimine ja juhendamine“

????️Lugu #11 Elyna Nevski „Lapsed digimaailmas – nende teadlik jälgimine ja juhendamine“

Väikelaste juurde jõudis Elyna läbi oma magistritöö „0-3-aastaste laste digimäng ning selle sotsiaalne vahendamine“ ning seekordses podcastis räägime koos Elynaga digimaailma ja nutiseadmete kasutamise plussidest ja miinustest. Kui soovid teada, kuidas oma lapsi tänapäevase kiire tehnoloogia ajal teadlikult toetada ja juhendada, siis oled just õigesse kohta sattunud, sest Elyna oskab rääkida teemast süvitsi ja väga põhjalikult. ????

Elyna on Tallinna Ülikoolis Haridustehnoloogia lektor ja samuti on ta ka üldhariduskoolis ning lasteaias haridustehnoloogia ja informaatika õpetaja.

*Lugu on lindistatud september 2019.

???? Räägime teemadest nagu

️ Väikelaste kogemus digimaailmaga

️ Vanemate juhendamine lapse arengut digimaailmas

️ Laste õpivõime nuti- ja sotsiaalmaailmas

️ Perekonnaliikmete jäljendamine ja meediakogemuse jagamine

️ Raamat vs nutiseade – kui tähtis on paus?

 

???? Ülevaade podcastist:

???? 2:13 Kuidas Elyna end ise tutvustab?

???? 3:15 Kuidas Elyna jõudis väikelaste juurde?

???? 5:55 Mis on tänane seis?

???? 8:05 Ekraan, lapse areng ja vanemate hoiak

???? 11:05 Reaalne õpivõime lastel – millal ja kuidas?

???? 17:35 Kus lubatakse lastel nutiseadmeid kõige rohkem kasutada ja millist 6 strateegiat lapsevanemad kasutavad?

???? 23:57 Elektroonilise ekraani sündroom

???? 28:20 Strateegia rakendamine raamatute puhul ja kiire videopildi muutumine 

???? 31:33 Taustal mängiv televiisor – segav faktor või mitte? Kas ka lastevanematel?

???? 33:00 Kas koolilapsel on ka vajalik piirata ekraaniaega?

???? 39:12 Lastevanemate hirmud ja arendavad rakendused – kas pigem lõks?

???? 40:30 Ekraani sinine valgus – kuidas mõjutab lapsi enne uinumist?

???? 44:00 Õdede/vendade roll digimaailmas

???? 48:40 Mis on lahendused/soovitused?

 

???? Kuula saadet otse Soundcloudist

???? Kuula saadet iTunesist

Mõnusat kuulamist 

8 munadepüha meisterdust lastega

7 minuti lugemine.

Munadepüha meisterdused!

Kevadkuudel, märtsis ja aprillis on Pesapuu Perekeskuse loovustunnid tavaliselt kevadpühade lainel. Kuna seekord loovus- ja meisterdamistundides lihavõtte meisterdusi pole võimalik teha, siis saame selle asemel kõik ise meisterda neid oma kodus, koos oma lastega.

Lihavõtted koputavad juba kohe-kohe uksele, seega jagan Sinuga kiireid ja lihtsaid mõtteid, mida saad lihavõttepühadel koos lastega meisterdada. Meie anname Sulle kätte juhised, kuid lastele meeldib meisterdada asju enda moodi ja lase lapse loovusel lennata. 

Enamus asju mida meisterdamiseks vaja on, leidub ka meie kõigi majapidamises. Taaskasuta kodus leiduvaid asju (nt. hommikuhelveste pakki saad papina ära kasutada, samuti tühjad wc-paberirullid). Veetke lastega koos üks ülivahva meisterdamise päev.

Munadepüha, lihavõtte meisterdused lastega

Tühjast WC-paberi rullist valmistatud jänku templid

Vahendid, mida vajad:

  • Tühjad WC-paberi rullid 4 tk  
  • Akrüülvärvid
  • Klammerdaja
  • Valge paber
  • Värvipintsel/vahtpintsel (selline, mis on pehme otsaga). 

Tegevus:

  1. Esialgu võtke tühi rull ja vajuta ava üks ots kokku, nii et see moodustaks kortsu. Peaks välja nägema nagu jänku kõrv. Tehke täpselt samamoodi ka teise tühja rulliga.   
  2. Aseta mõlemad rullid üksteise kõrvale nii, et need puutuksid omavahel kokku. Need kujutavad nüüd teie jänku kõrvasid. Asetage kolmas rull, ilma kortsutamata nende „kõrvade“ keskele alla nii, et see puudutaks mõlemat „kõrva“. Sellest saab teie jänku nägu.
  3. Võta klammerdaja ja klammerda need kolm rulli omavahel kokku.
  4. Kasuta mis tahes värvi värve (meie näitel on akrüülvärvid). Asetage „jänku“ värvi sisse ning tehke tempel valgele paberile. Kasutage erinevaid värve ja tehke nii palju jänkusid, kui ise soovite.   
  5. Kasutage veel ühte tühja rulli ning tehke sellega lihavõttemuna kujutis paberile. Korrake tegevust nii palju, kui ise soovite. 
  6. Maalige jänkudele suu, silmad, vurrud, nina ja lihavõttemunadele triipusid või täppe. Laske oma lapse kujutlusvõimel lennata. 

Fotod ja idee: natural beach living.

Tühjast WC-paberi rullist valmistatud jänku

Meisterduseks läheb vaja:

  • Tühi WC-paberi rull
  • Valge akrüülvärv
  • Väikesed kleebitavad silmad
  • Kohev käsitöötraat (šenilltraat)
  • Väikesed pom-pomid (pallid)
  • Valge ja värviline kartong
  • Liim
  • Must marker
  • Käärid

Tegevus:

  1. Värvige rullid valgeks.
  2. Joonistage jänku kõrvad valgele kartongile, seejärel joonistage väiksemad jänku kõrvad värvilisele kartongile. Lõigake kääridega kujundid välja. Liimige värviline osa valgele osale.
  3. Kleepige rullile kaks väikest silma.
  4. Keerake omavahel kokku kolm kohevat traati, seejärel liimige see rullile.
  5. Liimige väike pom-pom, koheva traadi keskele.
  6. Liimige kartongist valmistatud kõrvad wc-rulli sisemisele poolele. 
  7. Seejärel joonistage suu.

Ongi valmis! Saate kasutada seda näiteks lihavõttemuna hoidjana.
Allikas ja fotod siit

Lihavõttemunad, mis on värvitud kasutades riisi ja sulguvat plastikkotti

Meisterduseks läheb vaja:

  • Sulguv plastikkott
  • Riis
  • Toiduvärv
  • Lusikas
  • Keedumunad
  1. Vala umbes tassitäis riisi sulguvasse plastikkotti. Lisage 7-10 tilka toiduvärvi. Segage lusikaga läbi.
  2. Pane keedumuna plastikkotti, sulgege ning laske lastel neid raputada.

Valige endale meelepärased värvid. Värvige munad ühevärviliseks või mitmevärviliseks. Valmistage nii mitu erinevat riisi kotti, kui ise soovid.

Fotod Gäthlini erakogu. 

Liitu meie uudiskirjaga!

Habemeajamisvahuga värvitud munad

Läheb vaja:

  • Toiduvärve
  • Keedumunad
  • Küpsetusvorm
  • Habemeajamisvaht
  • Kõrs
  • Kindad (valikuline – vähem segadust)

Tegevus: 

  1. Pritsige habemeajamisvaht ühtlaselt küpsetusvormi.
  2. Lisage erinevatesse kohtadesse erinevad toiduvärvid.
  3. Segage kõrrega.
  4. Rullige muna ühelt küljelt teisele.
  5. Laske seista 10 minutit ja loputage kraani all puhtaks.

Lihtne viis munade värvimiseks!

Allikas ja fotod siit

Jäätisepulkadest valmistatud jänkud

Läheb vaja:

  • Jäätisepulgad (suuremad, väiksemad)
  • Väikesed kleebitavad silmad
  • Kohev käsitöötraat (šenilltraat)
  • Väikesed pom-pomid (pallid)
  • Must marker
  • Akrüülvärvid
  • Valge ja värviline kartong
  • Liim
  1. Värvige 5 jäätisepulka valgeks ja liimi nad kokku. Selleks liimige pulkade tagaküljele 1 väiksem pulk (või 2 väikest), see hoiab teisi pulki omavahel koos.
  2. Valmistage müts: võtke uus väike pulk ja värvige see teist tooni ning liimige see esiküljele, asetades see viltuse nurga alla.
  3. Värvige jänku mütsi ülemine osa sama värvi.
  4. Valmistage kõrvad sama värvi, mis müts: joonista ja lõika välja 2 valget kartongist kõrva ja 2 väiksemat värvilist kõrva sisu.
  5. Liimige värvilised osad valgete peale.
  6. Liimige kõrvad viltu asetatud pulga ülemisse ossa, keera ühe kõrva ots sissepoole.
  7. Liimige 2 kleebitavat silma, väikese pulga alumisse ossa.
  8. Keerake omavahel kokku kolm kohevat traati, seejärel liimige see pulkadele silmade alla.
  9. Liimige väike pom-pom, koheva traadi keskele.
  10. Joonistage markeriga suu.

Jäätisepulkadest valmistatud jänku on nüüd valmis! Valmistage mitu erinevat värvi jänkut.

Allikas ja fotod

Papptaldrikutest lihavõttejänese valmistamine

Läheb vaja:

  • Kartong (erinevad värvid)
  • Väikesed kleebitavad silmad
  • Kohev käsitöötraat (šenilltraat)
  • Väikesed pom-pomid (pallid)
  • Väikesed papptaldrikud
  • Liim
  • Must marker

Papptaldrikust jänku valmistamine

  1. Valmistage nina: Keerake omavahel kokku kolm kohevat traati.
  2. Liimige nina papptaldriku tagumisele küljel. Laske kuivada.
  3. Liimige väike pom-pom, koheva traadi keskele.
  4. Valmistage kõrvad: joonista ja lõika välja 2 valget kartongist kõrva ja 2 väiksemat värvilist kõrva sisu.
  5. Liimige värvilised osad valgete peale.
  6. Liimige kõrvad papptaldriku sisemisele küljele.
  7. Kleepige silmad papptaldrikule.
  8. Joonistage markeriga suu.

Allikas ja fotod

Salvrättidest lihavõttemuna

Läheb vaja:

  • Salvrätik (erinevad värvid)
  • Kartong/papp
  • Liim
  • Käärid
  • Pintsel
  1. Lõigake salvrättidest väikesed ruudud. Rullige pallideks.
  2. Lõigake kartong muna kujuliseks.
  3. Liimige salvräti pallid kartongi peale.

Allikas ja fotod

Kleepuva muna dekoratsioon (6-12 kuustele)

Läheb vaja:

  • Kartong/värviline paber
  • Käärid
  • Teip
  • Liimipaber
  1. Lõigake liimipaber muna kujuliseks (võite ka muu kuju sellest lõigata).
  2. Kasutage teipi ja kinnitage see seinale nii, et kleepuv pool on väljapoole.
  3. Lõigake kartongist/värvilisest paberist erinevaid kujundeid.
  4. Näidake oma mudilasele ette, kuidas ta need kujundid saab külge panna.

Allikas ja fotod.

 

Seotud lood: Teeme ise tibusid

Kuidas meisterdada lihavõttetibusid?

Õnnelike perede haljas

Mariliis

 

Vebinari kokkuvõte elustiiliettevõtja Merit Rajuga – julgus, vabadus, loovus.

Vebinari kokkuvõte elustiiliettevõtja Merit Rajuga.  Meritiga vestleb kahe väikelapse ema ja podcast “Õnnelikud vanemad, õnnelikud lapsed” saatejuht Mariliis Lukk. 7 minuti lugemine. 

Blogis saad kokkuvõtte vebinaril räägitud nendest teemadest: 

  1. Kuidas selles keerulises ja kaoses maailmas iseendaks jääda või hoopis iseennast leida?
  2. Kuidas naisena ja emana võtta ohjad enda majandusliku olukorra üle?
  3. 5 asja, mida me oma lastele ei tohiks öelda.

Kuidas selles keerulises ja kaoses maailmas iseendaks jääda või hoopis iseennast leida?

Praeguses hetke olukorras ei osanud, me ette aimata, et maailmas tekib kriis sellisel kujul. Olles shokis sellisest seisundist, ei oska inimesed kohe algul selle infoga midagi ära teha ja see kriisi olukord jõuab kohale paljudele alles hiljem. 

Loomulikult mõjutab see meid nii emotsionaalselt kui ka majanduslikult. Paljusid juba praegusel hetkel ja osale avaldab see mõju hiljem. Kuid selleks, et see ärev olukord meid igal tunnil ei saadaks ja püsivat ärevust ei tekitaks, siis jagame mõningaid mõtteid, kuidas ennast hoida. 

Meriti soovitused, mida me saaksime kiiresti teha, et (kriisist tulenevat) stressi vähendada. 

  • Võtke eriti just praegusel ajal aega iseenda ja oma mõtetega tegelemiseks. Proovige erinevaid hingamistehnikat ja mediatsiooni. See on oluline, sest meie immuunsus ja stressi tase on omavahel tugevalt seotud. 

Pesapuu Yin jooga veebitundide kohta leiad info SIIT

  • Jalutamine värskes õhus, eriti looduses mõjub ka hästi. Kellel pole võimalust enda koduaias jalutada, siis hetkel tasuks jalutada kohtades, mis pole rahvarohked. Jalutage vähemalt 1,5 h ja nautike looduses viibimist. 
  • Kui võimalust jalutamiseks ei ole (nt. oletegi haige ja karantiinis), siis meie aju on keeruline mehhanism aga hästi lihtne – vaadake looduspilte – sellega meie stressitase langeb ning see aitab.
  • Loe  vähem uudiseid. Jah, ole kursis hädavajaliku infoga (piirangud, ettevõtlus, töötamine jms), kuid me ei soovita surfata ja ise otsida eraldi uudiseid koroonast jms. negatiivsest. Nt. kui tunned, et pead vaatama, siis vaata kord päevas mingit kindlat uudistesaadet, et saada ülevaade homsestest piirangutest. 

Kuidas jõudis Merit arusaamani, et ta tahab olla sõltumatu naine, ka rahaliselt.

Mõned aastad tagasi jõudis Merit oma elus vaimse ja füüsilise läbipõlemiseni. Ta sai aru, et elab oma säästudest, ei ole kellegi peale loota, ei olnud tol eluetapil tervist. Puudusid ajaline, emotsionaalne ja rahalised ressursid, selleks, et midagi teha. Sarnane olukord on paljudel. 

Seal, kus sa otsustad, et sa oled sõltumatu naine, oled sa seda juba emotsionaalselt, aga materiaalse iseseisvuse saavutamine võtab aega. Meritil läks selleks kaks aastat. 

Kui Merit sai aru, et tervis ei ole lõputu ressurss, sai alguse uus teekond. Ta taipas, et ta peab oma tervise eest hoolitsema kohe ja 10 tunnised 7 päeva nädalas tööpäevad ei ole mõistlikud. Pidi mõtlema enda tervisest lähtuvalt ja rahaliselt sõltuvaid muid sissetuleku viise. Sellest kirjutab Merit ka oma  äsja ilmunud raamatus “Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni.”, mis ta enda jaoks välja mõtles. 

Küll aga mõtlemiseks Sulle mõned mõtted. 

  • Just kodused emad, kellel ei ole sissetulekut ongi kõige keerulisem juhtum. Selleks, et naised mõtleksid, et nad ei oleks sõltuvad tööandjast, riigist, meestest jne. Mingi seljatagune peab endal olema, kuna see annab rohkem valiku vabadust, see ei tähenda, et sa peaksid seda kasutama. Pane nt. emapalgast kasvõi natukenegi kõrvale. 
  • Iga inimene võiks tänases situatsioonis mõelda, mis on need tema oskused ja võimalused, mis võiksid lisaraha kuskilt anda ja hakata vaikselt tegelema. Kaardista enda jaoks ära, tegevused, mida Sa oskad. Nt. kes oskab käsitööd, kes raamatupidamist jne. 
  • Sa ei pea selleks kohe oma äri püsti panema, aga nt. teavita oma tuttavaid-sõpru-sugulasi, et tegeled sellega. Neil jääb meelde see ja saavad ise panustada või siis soovitada. 
  • Mariliisi soovitus, et vaata kellega ja mis teemal saaksid koostööd teha. Koostöös peitub suurim võlu ja jõud. Kui oled ise alustaja ja tahaksid oma toodet/teenust tutvustada, siis otsi oma valdkonnas neid, kes on juba tuntumad. Nt. Pesapuu reklaamib hea meelega tooteid/teenuseid, mis meie väärtustega kokku lähevad. Meil on juba ka päris suur jälgijaskond 🙂 
  • Nt. Merit teeb/on teinud tasuta videosid, et saada oskusi ja kogemusi juurde. 
  • Merit tegeleb juba ka 9 aastat oliivõli importimisega Kreekast – Eestisse. Ta ei ole seda teinud sellepärast, et sealt raha sisse tuleks vaid selleks, et ta saaks tarbida kvaliteetset toitu. Ja nii on see kasvanud ning paljud sõbrad-tuttavad tellivad temalt. Kusjuures praeguse kriisi ajal väga hea väike lisasissetuleku allikas. 

Liitu meie uudiskirjaga!

Rahaga seotud uskumused. 

Märka endas uskumusi, mis sul on raha seoses ja mõtle, kas need ikka teenivad Sind. Leia mõtteviisid, mis sind ei teeni ja saa nendest vabaks. Nagu näiteks mõtlemine, et mul ei ole kunagi raha olnud ja seda ei tule ka.

Mariliis on märganud uskumusi nagu: 

  • Ma ei ole raha väärt. 
  • Raha ei ole kunagi piisavalt. 
  • Raha ei tule minu juurde. 
  • Raha tuleb raskelt. 
  • Raha teenimine on nii keeruline. 
  • Ettevõtlus on raske. 
  • Ma ei taha nii paljude rahateemadega tegeleda. 
  • Rikkad on halvad inimesed. 

Märka Sinagi neid uskumusi, kirjuta üles ja vabasta need. Aitab mediteerimine ja on olemas ka palju kursusi veebis, mis aitavad sellega tegeleda. 

Raha kui väga võimas energia

Kui pidevalt mõelda raha teemale, eriti selle puudumisele/vähesusele, siis see ei tee meid kuidagi rõõmsaks, kuid tuleb mõelda, et raha on võimas energia. Me peame oskama sellest positiivselt mõelda ja seda positiivselt laadida ka siis, kui selle välja peame käima. Et annaksime rõõmuga ja võtaksime vastu rõõmuga.

Näiteks Mariliis on ettevõtjana nii palju ise tundnud ja palju ka kuulnud, et oi-oi, ma pean arveid tegema. Appi kui tüütu. Tegelikult peaks ettevõtja jaoks arvete tegemine olema rõõmsaim tegevus üldse 🙂 Seda tuleb teha hea energiaga – Sina pakud väärtust ja parimat teenust oma kliendile. 

Arvete maksmine peaks olema samuti laetud positiivse energia ja tänulikkuse tundega. Nt. olen tänulik, et minu laps saab käia selles vahvas huvikoolis kodukohas nagu inglise keele õpe. Et mul sellised ägedad ja professionaalsed koostööpartneid, keda kliendi armastavad jne. 

Merit ütleb, et kuskilt jäi kunagi meelde, et kui raha tuleb kontole või saad kuskilt sularaha, siis ütle alati “MINA OLEN RAHA MAGNET!” 🙂 

Millal alustada investeerimisega? 

Just praegu on õige aeg. Ma ei mõtle tänast olukorda, aga iga aeg on õige aeg. Kui Sina oled selle mõtteni jõudnud, siis see ongi õige aeg. 

Kogumisel summa ei ole tähtis, pigem on tähtis see, et sa kannad selle raha kuskile kogumiskontole, investeerid vms. Ootamatusi tuleb alati elus ette. Minimaalselt võiks ikkagi olemas olla 6-12 kuu raha (nö. meelerahufond), kuigi see on vähestel siiski kahjuks. 

Kuidas alustada investeerimisega? 

Alutsuseks loe raamatuid – eesti keeles Jaak Roosaare ja Kristi Saare suureks eeskujuks kindlasti. Ei pea alati ostma, saab ka laenutada. 

Eelpool mainitud Merit Raju  “Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni.” (soodukas kuni 3. aprillini). 

Robert Kiyosaki “Rikas isa, vaene isa.”

Otsi Facebookis gruppe nt. kinnisvarasse investeerimine, investeerimisraadio jne ja erinevaid rahateemalisi podcaste. 

Rääkisime ka Naisinvestorite Klubist ja selle asutajast Kristi Saarest. Sain Kristiga kokkuleppele, et tellides tema lehelt ükskõik mis tooteid (raamatud, koolitused, veebiseminarid), siis on Sulle PESAPUU koodiga ostukorvilt soodustus -12% kuni 30. aprillini. 🙂 

Vabad ja metsikud lapsed.

Raamatust “Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.”  lugedes on kirjas tsitaat- “Lapsevanemate sõnadel on suur kaal. Liiga suur, et neid teadmatult automaatselt puistada.” 

Tundub, et meil on hästi palju automatismi, lauseid, mida meile on lapsepõlvest kaasa antud, mille tähendustele ja pikemale mõjule me tihtipeale ei mõtle.

5 asja, mida me oma lastele ei tohiks öelda. (Merit Raju “Vaba ja metsik.”)

  1. Mis sul viga on? 

Merit räägib oma kogemusest, kus ta sai aru, et ta ei taha seda lauset enam kasutada. Ta kuulsis seda lauset kuskil Selveris järjekorras ja hakkas mõtlema, kas ta ise tahab, et keegi temalt seda küsiks, kui ta on endast väljas. 

Selline lause ei aita mitte kedagi. Ei last, kes on endast väljas ega ka Sind, kes selle olukorraga tegelema peab. Lihtsalt proovi sõnastada see lause teisiti. 

Selle asemel võid küsida: 

“Mis sul on?”

“Mis ma saan teha?”

“Mis sulle muret teeb?” 

“Kuidas/kas saan sind aidata?” 

Küll selle viimase lause puhul kasuta pigem suuremat puhul, sest üldiselt laps ootab, et sa teaksid kuidas sa saad teda aidata. Tihti peale lapsed, ei oskagi sulle midagi vastata.

Liitu meie uudiskirjaga!

2. Ära nuta. 

Lapse üks peamisi stressi maandamise viise on nutmine. Ta ei oska end teisiti väljendada. Ja kui meie vanematena ütleme lapsele pidevalt, et ära nuta, siis kuidas ta seda stressi siis maandab.  

Jah, kuigi on alguses suhteliselt ebamugav lapse nuttu paljudel taluda. Eriti kui laps nutab ja sa oled parasjagu kuskil kohvikus või avalikus kohas. Selleks on hea enda sisse vaadata ja küsida endalt, miks see sind segab.

Mariliis näiteks ei julgenud esimese lapsega käia alguses üldse kuskil avalikus kohas, sest kartsin, et beebi hakkab nutma. Enda sisse vaadates leidsin, et see oligi hirm, mis pärines minu lapsepõlvest. Siis ju ka kohe lohutati ja öeldi kogu aeg, et ära nuta. Nutt oli nagu tabu. 

Kui minu praegu 2- ja 4-aastane laps nt. kukkudes või õe-venna vahelises “kakluses” nutab, siis küsin, kus ta haiget sai. Kinnitan, et mõistan tema valu kasutades nt. lauset “See võis päris valus olla”, teeme valule pai jne. Nii ei suru ma lapse nutt maha, vaid mõistan teda ja üldiselt jääb väiksemate “hädade” korral nutt peaaegu et alati kohe järgi. 

Võid veel võrrelda, et kui Sa lööd oma suure varba nt. vastu diivani jalga ära ja no on jube valus ja keegi tuleb sind lohutama, et oi, pole hullu, küll läheb üle, ära nuta. No teeb ikka tigedaks küll ju, sest mul on ju valus 😀 

3. Sa oled rumal ja saamatu.

 See on otsene hinnang lapsele, mitte tema käitumisele. Väga tugevalt on see seotud enesehinnanguga. Kui lapsele öelda, et ta on rumal ja saamatu terve lapsepõlv, siis suureks saades ta nii arvabki ja juhindub oma elus sellest. Tulemuseks on tõenäoliselt väga madal enesehinnang, mitteadekvaatne käitumine jne. 

Me ei tohiks hinnata last, vaid peaksime hindama tema käitumist.

Mariliis kasutab oma peres selleks lauseid nagu: 

“Mulle ei sobi Sinu käitumine praegu.”

“Mind teeb kurvaks, et sa venda lõid. Me ei kasuta vägivalda. Venna sai haiget ja on samuti kurb.”

4. Ära jookse! Ära kuku! Ära roni! Ära…Ära…

Kõik oleneb ka lapsest muidugi, kas sa pead talle, seda ütlema või mitte. Kui lapse sisemised piirid on paigas, mida võib ja mida ei või, siis pole talle seda vaja öelda. Lapsed on nii erinevad – mõned on arglikumad, mõned väga julged. Sina pead muidugi vastutama ohtutuse eest, aga järgi, kas alati on vaja kasutada sõna “ära”. Ehk saab vähemaga hakkama 😉 

Võid kasutada ka sõna STOP või EI. Ütle seda natuke kõvema, kindla tooniga. Ära ütle seda sellisel toonil nagu sa tavaliselt räägid. Kasuta sõnu positiivses võtmes, et see ei oleks halb sõna vaid positiivses võtmes. Näiteks ära kasuta sõna ära kuku, vaid hoia kinni. Ära roni – selle asemel “ole ettevaatlik.”

Lapse pidev tagasihoidmine ja keelamine võib anda tulevikus sisehääleks mõtteviisi, et ei olegi vaja midagi proovida ja uusi asju kogeda. Inimene ei julgegi elada. 

5. Võrdlemine.

Võrdlemine on rõõmu varas. Tundmatu autor. 

On ju tuttavad laused “Vaata, Mari sõi kõik nii ilusti ära”, “Vennal on küll sall kaelas” jne.

Lapsele pidevate võrdluste toomine, kellegi teise lapsega tekitabki lõpuks selle, et  laps võrdleb ennast teistega. Küll juba koolieas ja hiljem sõbra või naabriga. Kellel on uhkem ja kallim auto ja ilusam ja suurem kodu. Seda pole vaja.

Vabakasvatus

Vabakasvatus – tundub, et täna on see sõna saanud hästi halva maigu, arvataksegi, et me last ei peagi üldse kasvatama kui räägime vabakasvatusest. Merit on oma lapsele öelnud, et mina olen emme ja teen oma emme tööd. Minu töö on, et ma pean hoidma, et sa oled terve, et kasvad arukaks ja tähendab mina ütlen, mis sa selga paned, mina ütlen millal magama ja sööma. Pean vastutama, et me õigeks ajaks kuskile jõuame. Jagage lapsega vastutused ära. Näiteks, et tema saab ülejäänud aja päevast vaadata, mida ta teeb. Kui lapsel kipub see meelest ära minema ja ta hakkab vaidlema, et ta ei lähe magama või sööma, siis tulebki öelda, et siin on see koht, kus ma pean tegema seda emme tööd. Kuna kasvatus on tähtis su enda lapse tervisele ja tulevikule.

Vebinari toimus 26. märtsil 2020. Kahjuks järelvaadata enam ei saa, kuid vebinare põnevate ja inspireerivate inimestega on tulemas jooksvalt veel. Jälgi Pesapuu Perekeskuse Facebooki ja kodulehte

Meritiga vestles ja kirja pani kahe väikelapse ema ja podcast “Õnnelikud vanemad, õnnelikud lapsed” saatejuht Mariliis Lukk.

Smuutide valmistamise Montessori mänguhommik

3 minuti lugemine. Kirjutas ja läbi viis Mariliis Lukk, kes on kahe väikelapse ema ja suur smuutitaja.

Smuutide valmistamise Montessori mänguhommik 

Meie toitumisharjumused on need, mis meie lapsed kindlasti üle võtavad. Kui ikka kord nädalas näiteks burgerit söömas käia võib üsna kindel olla, et nii teeb ka Sinu laps, kui ta suuremaks kasvab. Seetõttu on smuutide koos valmistamine kindlasti üks kasulik tegevus mitmes mõttes – koos tegemine, puuviljade pesemine, lõikamine noaga, puuviljade tundmaõppimine, koristamine jne.    

Mida laps õpib? 

Esiteks õpib ta üldse seda, kuidas söögitegemine käib – kätepesu, puuviljade pesemine, vajalike vahendite valmispanemine, noaga lõikamine, koristamine. 

Meie kasutame Pesapuus nuge, mis on nn. Montessori sõbralikud (ostetud Apelsinist). Banaani on lapsel kerge lõigata, pirn, kurk ja õun on hea pisut väiksemateks tükkideks teha. 

Tegevuse käigus tutvusta lapsele, milliseid erinevaid puu- ja juurvilju me smuutisse paneme. Las tal maitsa ja kirjeldada maitset, las ta katsub puuvilja ja kirjeldab seda. 

Seejärel kui puuviljad lõigatud pange puuviljad koos blenderisse. Lisa juurde AINULT  vett!

NB! Parima ja tervislikuma smuuti saad sa veega! Igasugune piimatoodetega koos “smuuti” tegemine ei anna kindlasti sellist tervislikku tulemust ja piimatoode rikub kogu hea ära. 

Mis teeb smuuti magusaks?

Banaan on alati see, mis annab smuutile kreemikuse ning magususe. Kui mingi maiste häirib, siis banaan on alati abiks. Avokaado teeb smuuti samuti kreemikaks. Pirn, datlid (leota enne natuke), viigimarjad, rosinad, melon on samuti abiks kreemikuse ja siidja smuuti tegemiseks. 

Kuidas lapsele rohkem rohelist smuutisse “sokutada”? 😉  

Minu kogemusel on nn. vanema põlvkonna reaktsioon rohelisse smuutisse olnud päris vastukäiv. Kuidagi väga hirmunud on nad olnud, kui oma rohelisest smuutist lapsele paar lonksu annan. Jah, spinatiga tuleb ettevaatlik olla, et seda liiga tihti ja palju ei tarbiks, kuid muus osas on hirm küll asjatu. Et kuidas saavad vitamiinid, puuviljasuhkur ja mineraalidega “roheline” kahjulik olla? (NB! Ma pole toitumisnõustaja ega arst, kõik puhtalt minu enda pere kogemus). Et kui teeb seedimise kiiremaks, siis mis selle halba on? 

Igal juhul kui puuviljasmuutisse lisada mõnikord natuke sellerit või avokaadot või Hiina kapsast ja porgandit, siis laps üldiselt ei saagi aru, et miskit muud ka peale puuviljade lisatud on. Ja lõpuks harjub ka selleri maitsega 😉 

Smuuti retseptid

Retsete oli mul aga väga raske kirja panna, sest kuna oleme juba aastaid iga päev smuutisid teinud, siis tegelikult teeme väga palju tunde järgi ja selle järgi, mis külmikus parajasti on. Küll aga enam ei puudu meie smuutidest praktiliselt kunagi seller. Maitsega harjumine võttis aega, aga soovitan vaikselt harjutada. See on nii-nii kasulik ja vajalik Sinu kehale – sisaldab palju mineraale, kasulikke soolasid, on väga puhastava toimega ja antibakteriaalne ning rikastab ka maohapet. 

 

Liitu meie uudiskirjaga!

 

Aga mõned retseptid Sulle allpool. Parimad retseptid leiad Boost Yourself lehelt.

Kollane smuuti 

1 apelsin 

1 banaan

1 suur õun

kooritud ½ tl kaneeli

1 klaas mandlipiima

1 porgand 

1 spl Crunchy segu

*Boost Yourself lehelt

Roheline smuuti 

1 peotäit spinatit

1 sellerivars

1 porgand 

1-2 banaani 

kurki

rebi natuke kale´i

vett

Mustika-vaarika magus smuuti 

1 peotäis mustikaid 

1 banaan

1 suur õun

1 peotäis vaarikaid

1 avokaado

astelpaju

vett

Mariliisi pere hommikurutiin (haiguste peletaja, immuunsuse tugevdaja). 

Alustuseks 1 klaasi pressitud sidruni mahl

30 min pärast värskelt pressitud sellerimahl (või kurgimahl)

30 min pärast smuuti (eelistatult võimalikult roheline). Immuunsuse tugevdamiseks lisa smuutisse ingverit ja küüslauku. 

Ja nii on, et apteeki me väga enam oma raha ei jäta 😉 

2.5aastane Simo sellerimahla mekkimas 🙂

Smuutihommiku pildigalerii

Kui oled alustamas smuutimaailmaga, siis soovitan liituda ka Boost Yourself tervisegrupiga Facebookis. Siit saad palju inspiratsiooni ja retsepte.  

Aitäh Boost Yourselfi Svenile, kes meile tasuta Crunchy supersegu kinkis 🙂 

 

Mõnusat smuutitamist 🙂 

Kahe väikelapse ema ja õnnelike perede haldjas

Mariliis Lukk

Mullikile jalutuskäik ja loovtegevus lihahaamriga

Värvid ja “splash” ning mullikile jalutuskäik. 

1 minuti lugemine. Autor kahe väikelapse ema ja Montessori huviline Mariliis Lukk.

Mullikile on tohutult vahva asi, mida saab lastega loovtegevmistes väga palju ära kasutada. Eriti tore on, et kuna tegemist on üldiselt pakendamisest tekkinud keskkonnakahjuliku ülejäägiga, siis saamegi pisutki appi tulla selles, et kasutame selle ülejäägi siis loovtegemistes ära. 

Lisaks leiad kodust kindlasti ühe lihahaamri ja vatipadjad ning värvid, millega saab teha vahvat loovtegevust. Hoiatusena, et värvi pritsib laiali, seega vali keskkond, kus värvi võib pritsida (nt. parim suvel õues murul või siis tuba, kus vähe asju ja pole ohtu, et seinad-laed pärast värvilised on).

Asjad, mida vajad: 

  1. Lihahaamer
  2. Värvid (soovitan pestavaid näpuvärve)
  3. Vatipadjad
  4. Paber
  5. Mullikile
  6. Kleeplinti/rahakumme
  7. Pintsleid. 
  8. Alustaldrikuid (kuhu panna värv). 

Tegevus: 

  1. Kata põrand paberiga. Soovitavalt mida suurem, seda parem, nii on pritsimise ruumi. 
  2. Pane lisaks aluspaberile põrandale ka valge paber, kuhu tehakse ühisjoonistus. 
  3. Tutvusta lapsele esimese tegevuse vahendeid – värvid, lihahaamer, vatitupsud. 
  4. Räägi lapsele, mida me tegema hakkame. 

Esimene tegevus – haamri ja vatipadjaga mustrite tegemine

Variant 1

  1. Pane ise erinevad värvid suurele valgele paberile. 
  2. Pane igale värvile peale vatipadi. 
  3. Lase lapsel arvata, mis värv on järgmine. 
  4. Las laps ise lööb lihahaamriga vastu vatipatja. 
  5. Uurige, milliseid mustrid tekkisid.
  6. Kui see tegevus on tehtud, siis võta vatipadjad ära ja lase maalil kuivada. 

Variant 2

  1. Las laps ise pigistab värvid suurele paberile. 
  2. Aita tal vatipadi panna värvi peale. 
  3. Muu tegevus on sama, mis variandis 1. 

Liitu meie uudiskirjaga!

Tegevus 2 – Jalutuskäik mullikilega

  1. Kata põrand valge paberiga (ära unusta aluskile).
  2. Lõika välja sobivas suuruses mullikile, mis sobiks lapse jalgade ümber. 
  3. Pane kile kinni nt. kleeplindiga.
  4. Las laps istub ja värvi lapse jalatallad soovitud värvi. 
  5. Kui värvid peal, palu lapsel valge paberi peal kõndida. (Ole ettevaatlik, võib libe olla!)
  6. Juhi tähelepanu erinevatele värvidele ja mustritele, mis tekivad. 

Kõikide tegevuste juures, kui laps soovib väiksemale paberile tegevust, siis tehke ka kindlasti see ära. Suur paberit on pärast keerulisem üles riputada. Meie lasime loovusel täiega lennata 🙂 

Kirja pani ja tundi viis läbi kahe väikelapse ema ja Montessori huviline

Mariliis Lukk

Õnnelike perede haldjas

Vahvlite küpsetamine lastega (Pesapuu mänguhommik)

Vahvlihommiku viis ja kirja pani kahe väikelapse ema, õnnelike perede haldjas Mariliis Lukk.

Vahvlite küpsetamine

Pesapuus alustasime Montessori mänguhommikutega 2020. aasta algusest ning minu soov on siduda see toidutegemisega. Eelistan küll pikemas perspektiivis pigem tervislikemaid töötube teha, kuid arvan, et mõnikord lastega koos ka nö. traditsiooniliste ja ehk pisut mitte väga tervislike asjade tegemine ei ole halb, kui laps selle tegevuse käigus õpib ise toitu tegema. 

Tegime koos vahvleid ja täiesti traditsioonilisi ja vana hea retro vahvlimasinaga. 

Vahendid, mida vajad vahvlite küpsetamiseks: 

  1. Vahvlimasinat. Parimad on retro vahvlimasinad, nt. Esta. Jube keeruline saada, aga vaata, ehk on mõnel tädil või vanaemal kappi seisma jäänud. 
  2. Pane masinale alla ajaleht või mingi suurem lõikelaud/alus. Kipuvad võid ajama välja. 
  3. Taldrikud. 
  4. Kaussi, lusikat. 
  5. Muna, piim, jahu, või. 

Keskkonna ettevalmistus

Pane vahendid madalale lauale nii, et laps need kätte saaks. 

Pane valmis ka väikese kannuga vesi ja klaas lapsele. Nii õpib laps ise valama. 

Lisaks pane valmis ka lapike, millega laps saab vajadusel kuivatada, puhastada. 

Laps õpib tegevuse käigus ise kasutama ja katsetama küpsetamiseks vajaminevaid töövahendeid ja tegevusi – lusikat, segamist, asju kaussi panema jne. 

Ja mis kõige parem uudis emmedele – lapsed õpivad ise ka koristama enda järgi, seepärast pane väike hari ja kühvel madalale, lapse kõrgusele, et laps saaks ise pärast enda järgi koristada. 

 

Vahvlitaina tegemine 

Alustage käte pesust (võimalusel lase lapsel ise pesta nii, et ta saab ise toolil olla).

Lapsega koos tehes anna talle vabadust. Tegevuse juures on oluline last suunata niipalju kui vaja ja niivähe kui võimalik. Nt. pane kaussi natuke rohkem jahu kui retseptis lubatud, arvestusega, et osa läheb kindlasti maha. 

Lase tal muna katki teha. Pole hullu kui mõned munakoore tükid sisse jäävad, saate need hiljem välja võtta. Lase tal lisada juurde suhkrut ja segada sulatatud või. Las ta lisab jahu ja piima vaheldumisi segades. Vahvlitaignaga on see lugu, et mul on retsepti järgi kogused küll olemas, kuid tegelikult lisan tunde järgi asju juurde 🙂 Vaatan, et ei jääks liiga vedel ega liiga paks. 

Vahvli retsepte

Mina olen Nami-Nami retsepti kasutanud, aga 3 korda vähema suhkruga. Päriselt, ma ei saa aru, miks sellise koguse juures peaks nii palju suhkrut panema. Üldiselt panengi maitse järgi suhkrut ja teen pigem vähem magusamad. 

100 g sulatatud võid (mida krõbedamaid soovid, seda rohkem peaks võid olema)

2 muna

30 g suhkrut (palmisuhkur, vahtrasiirup on palju paremad kui valge suhkur). 

1 tl vanillisuhkrut

5 dl piima

250-300 g nisujahu

Klopi muna tavalise ja vanillisuhkruga heledaks vahuks, sega juurde jahtunud sulavõi. Lisa vaheldumisi piim ja jahu, sega ühtlaseks. Lase vahvlitaignal vähemalt 30 minutit seista.

Küpseta vahvliraua abil krõbedad vahvlid. Iga 4-5 vahvli järel pinvahvliraudu sulavõiga pintseldada!

NB! Kui soovid vahvlituutusid või -torusid teha, siis pead seda tegema kahvli abil kohe peale küpsetamist!

Alternatiiv tavalistele nisujahust vahvlitele on kookosevahvlid. 

  • 2 suurt muna
  • 200g riisijahu
  • 125 ml kookospiima
  • 100g palmisuhkrut
  • veidi soola

Eralda munavalged kollasest. Sega kokku riisijahu, kookospiim, palmisuhkur ja munakollased. Vahusta munavalged soolaga tugevaks vahuks ja sega ettevaatlikult tainasse. Küpseta ja sööge koos lapsega. 

NB! Ära unusta lauale panemast kannu koos veega, et laps saaks ise valada. Mida väiksem laps, seda väiksem kann. Võid alustadagi näiteks kastmekannust. 

Pesapuus toimuvad Montessori mänguhommikud igakuiselt Peetris ning alates augustist 2020 ka Keilas (Haapsalu mnt 31, endine Hiirekese Perekeskus). Tule löö kaasa 🙂 Kui soovid ise mõnda töötuba läbi viia, võta palun ühendust õnnelike perede haldja Mariliisiga. 

P.S. Kui Sul on kuskil üle vahvliküpsetaja, siis ma väga sooviksin osta 😉 

Õnnelike perede haldjas

Mariliis Lukk

mariliis@pesapuuperekeskus.ee

+372 527 0882

Võtame aasta kokku

5 minuti lugemine. Autor Mariliis Lukk, kahe väikelapse ema, ettevõtja, naine.

Aasta lõpp on kokkuvõtte tegemise aeg – vaadatakse möödunule aastale “otsa” ja tehakse uue aasta plaane. 

Nagu ühes finantsteemalises FB foorumis kirjutati, et inimesed jagaksid, kus nad olid 10 aastat tagasi. Emaks olemisele mõeldes ma nii pikka ajajärku isiklikult ei võtaks (sest 10 aastat tagasi ma ei mõelnudki laste saamise peale :P), kuid võtsin küll korraks aja maha ning mõtlesin, milline olin ma enne laste saamist. 

Võta see hetk, peatu, mõtle ja jaga ka teiste lapsevanematega. 

Milline olid Sa enne laste sündi?

Mida lapsed, lapsevanemaks olemine on Sulle õpetanud?

Milline lapsevanem tahaksid Sina olla aasta, viie või kümne pärast?

 

5 aastat tagasi jäin ma lapseootele ja augustis 2016 sündis meie esimene laps, tütar. 

Enne laste saamist teadsin ma lastekasvatusest kõike.

Vaatasin kõrvalt, kuidas kaubanduskeskustes olid lapsed pikali maas ja karjusid ning nende vanemad piinlikkusest või vihast maa alla vajumas. Mõtlesin: minu lapsed küll kunagi nii ei tee. Nii kasvatamatud lapsed ikka. Appi ma ei või. 

Lennureisil karjuva lapse läheduses olemine tähendas vanematele kaasa tundvaid pilke kui ka sisemist kirumist, et no kuidas ta ei suuda oma last vaigistada. 

Eriti eredalt meenub, kuidas mehe õe tollal 6 aastane laps oli täielik energiapomm ja kuidas mingit mängu mängides või palju šokolaadi süües kaotas laps enesekontrolli. Ja mina ikka vangutasin pead ja mõtlesin (ja ka ütlesin), et oioi, no kuidas ikka nii saab. 

Kuidas lapsed löövad oma vanemad või teisi lapsi. Eks ikka oli minu peas tol korral – kasvatamatus. 

Kuidas ma arvasin, et kõik hobid ja enese eest hoolitsemine jääb ning saan teha “karjääri” samas tempos nagu soovin (jaa okei, saab küll, aga ikkagi on emana sellel kõigel oma hind). 

Liitu meie uudiskirjaga!

Kuidas ma päriselt ei kujutanud ette, mida tunneb ema, kes pole paar aastat maganud. Arvasin, et nad ise pole oma aega hästi planeerinud.  

Kuidas ma imestasin ja andsin hinnanguid kui mõned paarid läksid lahku aasta paar pärast lapse (laste) sündi. Et pole ju võimalik, et üks pisike ime ei hoia ja ei lähenda paare. Lapse saamine on tundus isegi hea mõttena suhte “parandamiseks”. 

Miks ta küll trenni ei tee ja oma kehavormi uuesti ei taasta? Miks ta igast jama sööb? Miks tal üldse nii suured isud on? Appi!!! 😀

Unistused olid ilusad!

Kuidas ma mitte kunagi ei vihasta nende peale, ei tõsta häält ometi oma lapse peale, kuidas nad teevad kõike nii nagu mina soovin, kuidas nad magavad nii nagu mina tahan, et nad magaksid (st. öösel), jäävad magama täiesti ise ja väga ruttu ning nad söövad kõike, mida ma neile teen jne. 

Tänaseks on mul kaks imearmast last ja ma olen neile tänulik, et nad pole mitte ligilähedalegi olnud sellised nagu ma “unistasin” ja arvasin õige olevat. 

Sest siis ei oleks mul täna võimalust kasvada ja arendeda iga päev. 

Mul ei oleks võimalust märgata (ja vabastada, lahti saada) iga päev endas mingit harjumust või omadust, mis mind enam ei teeni.   

Mul ei oleks võimalust olnud saada suurepäraseks logistikuks ja parimaks ajaplaneerijaks 😀 (pikk tee veel minna, algus tehtud). 

Ja ükskõik kui raske ka poleks, olen saanud tunda tõelist, tingimusteta armastust. Uppuda nendesse hallikas-rohekas silmadesse ja näha naeratust, mis on lapse suul iga päev.

Liitu meie uudiskirjaga!

Milline lapsevanem tahaksin ma olla aasta, viie või kümne pärast?

Aasta pärast tahaksin olla lapsevanem, kes suudab oma lapsed õhtuti magama panna nii, et ma ise ei ärrituks mitte hetkekski. Ma ei tea, kas see on võimalik :D, aga usun, et tehes endaga piisavalt tööd see on võimalik. 

Viie ja kümne aasta pärast otseselt vahet pole. Nad ei pea olema koolis viielised ja enam ei pea akadeemilist võimekust olulisemaks omaduseks elus (enne lapsi arvasin nii). Mida aga tean, et soovin oma lastele kaasa anda väärused ja oskused elus nagu koostöö, suhtlemine, looduse ja iseendaga kooskõlas olemine, harmoonia, vabadus, (iseenda) armastamine, andestamine ja avatus jne. Kuidas see kõik õnnestub, seda näitab elu ja aeg. Mina annan endast parima ja kasvan iga päev. 

Rahulikku jõuluaega, palju armastust ja ilusaid koosolemise hetki uude aastasse! 

Õnnelike perede haldjas 

Mariliis Lukk, kahe väikelapse ema, ettevõtja, naine