fbpx

6 Montessori põhimõtet, mida lapsevanemana kasutada igapäevaelus.

Tegemist on 24. aprill 2020 salvestatud vebinari “Kuidas ma jõudsin Montessorini?” kokkuvõttega ning lõpus on ka vebinaril küsitud küsimuste vastused. 

Külas on Montessori emme Krisli Lilum Lepvalts ja temaga vestleb veebinaril kahe väikelapse ema ja podcast “Õnnelikud vanemad, õnnelikud lapsed” saatejuht Mariliis Lukk. 8 minuti lugemine.

Blogist saad kokkuvõtte vebinaril räägitud teemadest:

1) Kuidas jõudis Krisli Montessorini?

2) Milliseid põhimõtteid kasutada lapsevanemana lähtudes Montessori pedagoogikast?

3) Kuidas Montessori järgi tunnustatakse?

4) Kuidas lapsi koostööle meelitada, kui ta ei soovi seda teha?

5) Montessori mänguasjadest lähemalt.

Krisli on hariduselt pedagoog, kahe poisi (4aastase ja 1,5 aastase) ema ning suur Montessori meetodi austaja ja praktiseerija.

Kuidas jõudis Krisli Montessorini?

Krisli on kahe poisi (4aastase ja 1,5 aastase) ema ja hariduselt pedagoog. Krisli on töötanud õpetajana, kuid ta pole kunagi pidanud ennast traditsiooniliseks õpetajaks.  Lisaks aine õpetamisele on talle oluline olnud  lastega arutlemine elulistel teemadel. 

Maria Montessori eesmärk ei olnud lapsi valmistada ette kooliks, vaid valmistada ette eluks. 

Teekond Montessorini on toimunud samm-samm haaval alates õpingutest Tallinna Ülikoolis kuni täna kodus selle meetodi uurimiseni ja praktiseerimiseni. Sügavam huvi tekkis pärast oma esimese lapse sündi. Sealt edasi loodi Eesti Montessori Ühing, mille juhatuse liikmeks Krisli hetkel ka on. Nii on Krisli aegamööda aina rohkem end selles vallas harinud ja neid teadmisi oma lastega kodus rakendanud.  

Montessori teekond on pidev enesearengu protsess. 

Mariliis räägib, et tema jaoks kõige põnevamaks asjaks Montessori juures ongi keskkonna ettevalmistamine. Varem arvasin, et on olemas ainult Montessori mänguasjad, kuid mänguhommikuid Pesapuus korraldama hakates sain aru ja nägin, et mänguasjad on vaid üks pisike osa sellest suurest ja põnevast süsteemist.

Kui ta nägin kuidas 1,5 aastased toovad ise klaasi ja valavad ise vett sisse, siis ta mõtles, et appi kui lahe, et nii väiksed lapsed on nii iseseisvad. 

Meid on ju kasvatatud nii, et sa oled jalus, kuid tänapäeval on see teistpidi ja me peame sellega omamoodi ära harjuma. 

Milliseid põhimõtteid kasutada lapsevanemana lähtudes Montessori pedagoogikast?

1. Üks esimesi teemasid, mille puhul ma teadlikumaks muutusin oli kiitmine.

Esimese lapse puhul, värske emana on lapse iga liigutus, uus saavutus imeline ja suurepärane. Seega on ka kiitus: “Nii tubli” kerge tulema. Samas kui igal sammul korrutada “Sa oled tubli” kaotab see oma jõu. Tegelikult, kui laps jõuab uue oskuseni, ta kordab seda ja saavutab teatud vilumuse. Kui ta on kogenud eduelamust ja oskuse omandanud  (läbi paljude korduste) siis just see eduelamus ongi talle piisav kiitus. 

Soovitusi, mida öelda kiitmise asemel:

  • Ma näen, et sa pingutasid.
  • Mulle meeldis see mis sa tegid, ma märkasin seda.
  • Nüüd tuleb see sul juba paremini välja.

Ka piisab lihtsalt peegeldades tema tegevust. Olulisem on sõnade sisuline tagasiside. Lihtsalt tubli öeldes on lapsel raske eristada, mille eest ta siis tubli oli.  

 Kui sa lapsega kunsti teed ja kui laps joonistab rohelist päikest, siis sul ei ole vaja öelda, et päike on kollane ning palun joonista kollane päike. Sa piirad sellega lapse loovust. 

Lapse loovuse toetamine veebiloneg

Veel häid näiteid kiitmise asendamisest on „Montessori väikelaps“ raamatus olemas, kui ka Thomas Gordoni raamatus „Tark lapsevanem“, kus on sellest räägitud pisut teise nurga alt. Tasub uurida 😉 

2. Mitte olla mugav.

Olete perega just söönud ja hästi mugav on kohe koristada laud ära, sest tegelikult on sul nüüd kiire. Tahaksid lihtsalt puhata.

Või näiteks Sa näed, et laps hakkab trepist üles minema ja automaatselt võtad ta kohe sülle. Võta aga münikord endale see aeg ja lase tal sealt trepist ise üles minna. Mugav on laps kaenlasse võtta ja kiirelt ülesse minna.

Mugav on last panna kinni nt lamamistooli (mida sovitame kasutada üldse pigem harva, sest laps on loodud liikuma). Sellised tänapäeva mugavusesemed piiravad last ja tema arengut. Kui see on vajalik lapse turvalisuse tagamiseks ja vaid lühiajaliselt siis küll, aga siiski mitte sellega liiale minna.

Oma mugavusest ja oma plaanidest tuleb vahel loobuda.

Kui laps näitab üles initsiatiivi, siis oleks hea sellega kaasa minna, et mitte lapse motivatsiooni ära rikkuda. Näiteks kui laps tahab aknaid pesta, siis lase tal seda teha. Loo sobiv keskkond talle toimetamiseks. Ise vaata kõrvalt ja naudi, kuidas lapsed toimetavad ja Sinu abistamisest rõõmu tunnevad. Kui hetkel pole võimalik, siis leppige kokku aeg, millal seda teete. Pea lubadusest kinni!

3. Lapse keskendumise toetamine on üks oluline punkt Montessori järgi.

Kui laps on võtnud endale mingi tegevuse, ta keskendub ja toimetab, siis me ei lähe rääkima, et kuule söögiaeg on tule sööma. 

Mariliis räägib, et kui nad Montessori mänguhommikutega alustasid, siis oli selline situatsioon, kus kaneelisaiade tegemise mänguhommikul istusid lapsed laudade taga ja lapsevanemad seisid ning vaatasid kõrvalt kuidas, lapsed toimetavad. Lapsed olid keskendunud ja ei vajanud vanemate tähelepanu ning lapsevanematel tekkis kohe see hetk, kus nad tahtsid omavahel lobiseda. Lapsed keskendusid, aga tuba täitus lapsevanemate jutuvadaga ja see ei aidanud kuidagi keskendumisele kaasa. Kujuta ise ette kui teed midagi väga teadlikult ja keskendunult ja äkki keegi hakkab tohutult jutustama kohe sinu kõrval. No ikka segab küll, eks 🙂 See on see hetk, kus vaikus peaks olema selleks, et laps saaks keskenduda oma tegevusele. 

Lapse iseseisvuse toetamine veebiloeng

4. Võta endale aega jälgida.

Lase lapsel ise toimetada, jälgi teda teadlikult, vaata kuidas ta toimetab ja ära mine teda segama. 

Ära mine talle pakkuma uusi tegevusi, las ta tuleb ise sinu juurde. Ta teeb seda kui tal hakkab igav või tahab midagi muud teha.

Kohalolek on väga oluline lapse jaoks. Mingil ajaperioodil tahavad meie lapsed, et me teeksime kõiki asju nendega koos. Piisab sellest, kui sa istud lapse kõrval, sa ei peagi temaga näiteks koos joonistama, vaid lihtsalt võta pliiats kätte ja ole tema jaoks olemas.

Teadlikult märgata ka loodust ja ilu enda ümber, siis õpivad lapsed ka seda märkama.

Laps ja loodus veebiloeng Pesapuus

5. Anna oma lapsele võimalus ise mõelda ja ise otsustada.

Tihti vanematena me tahame, et laps ise koristaks enda järelt asjad ära, kuid ega ka alati  Montessori peredes lapsed seda iga kord teha ei taha ja ei tee, sest neil pole tuju.

Anna oma lapsele võimalus tulla ise selle peale, et ta tahab koristada. Ükshetk ta teeb seda. On oluline, et sa ei ole pahane tema peale, kui ta seda ei tee. See on hästi oluline. Me tahame, et meie lapsed suudaksid iseseisvalt mõelda ning oluline on, et see ei oleks käsk. Hoolitse siis ka selle eest, et koristusvahendid – nt. väike hari ja kühvel oleksid lapsele kättesaadavas kohas, mitte kuskil peidus kapis, kus laps neid ei näe 

Mõtle, kas soovid, et laps mõtleb ja otsustab ise või keegi teine ütleb talle seda ning siis ta teeb seda. Me tahame kasvatada ju iseseisvaid lapsi.

6. Mitte kiirustada ja kohe reageerida.

Mõtle, miks laps seda teeb. Näiteks kui laps koguaeg ronib diivani peale ja  teile see aga üldse ei meeldi. Tegelikult on tal füüsiline vajadus seda teha.  Sellisel juhul ei ole mõtet teda keelata, sest ta teeb seda ikkagi, mitte pahatahtlikult.  Või ole ise loovam ja tehke kodus ise mingi põnev takistusrada, mis aitab lapsel turvaliselt ronida ja turnida. 

Laps ja toimetused köögis veebiloeng

Kuulaja küsimused. 
Kuidas Montessori järgi tunnustatakse?

Anna lapsele positiivset tagasisidet. Kui laps mingi tegevuse kallal tegutseb, midagi uut avastab ja see tal õnnestub, siis tegelikult see eduelamus ongi talle preemia, neil ei ole tegelikult rohkem vaja.  

Me ise mõtleme, et me peaksime lapsi tunnustama ja ütlema neile kui tublid nad on. Mida laps tegelikult vajab, on meie hellust ja armastust. 

Oluline on märkamine, märgata neid heategusid, mis lapsed teevad. Näiteks: “Aitäh, et sa oma õe peale mõtlesid ja aitasid teda.”

P.S. Mariliisi 4 aastane hakkas just hiljuti tänama abi eest, kui me teda aitame. Küsib abi ja siis ütleb “Aitäh emme, et Sa mind aitasid.” Oleme selles osas proovinud eeskujuks olla.

Kuidas lapsi koostööle meelitada, kui ta ei soovi seda teha?

Sundida ei saa, kõige paremini mõjub eeskuju. Võibolla lihtsalt arutada ja uurida lapse käest, miks ta ei soovi koostööd teha, mis on selle põhjuseks. Tal võib olla soov seda mingi teine päev teha, ole järjepidev ja näita oma eeskuju. Võib-olla on ta hetkel väsinud või on kõht tühi. 

Ära pahanda väikelapse peale, kui ta just täna Sinuga koostööd ei tee. Ole lihtsale eeskujuks. Näiteks paku, et mina panen pooled asjad mänguasja kasti ja sina paned teise poole ning täna teda abi eest.

Montessori ja piiride seadmine. 

Montessori on konkreetsete ja selgete piiridega.

Ühelt poolt laps saab vabaduse toimetamiseks ja tegemiseks, aga see vabadus on ettevalmistatud keskkonnas. Sa ise lood selle keskkonna ja pakud talle neid valikuid. Tema teeb valikud  vastavalt oma huvidest.  Keskkonna loomisel on jällegi mõeldud lapse huvide/ vajaduste peale. Laps annab ise meile märku, mis on tema vajadused, soovid ja huvid. Ole kannatlik ja märka. 

Soovitused lugemiseks, kus on rohkem juttu piiride seadmisest:

Simone Davies “Montessori väikelaps”

Thomas Gordon raamat „Tark lapsevanem“(Mariliisi soovitus, ei ole otseselt Montessori). 

Jesper Juul raamat: „Minu piirid – sinu piirid“ (Mariliisi soovitus, ei ole otseselt Montessori). 

Piiride teema uurimiseks soovitame: Eesti Montessori Ühingu lehelt Kristi Chapuis videoloengut „Vabadus ja distsipliin“

Montessori mänguasjad

Mariliis räägib, et kui ta koos Krisliga Pesapuusse mänguasju ostma hakkas, siis nad vaatasid, et mänguasjad oleksid Montessori sõbralikud.  Eelarve oli küll piiratud ja oleks palju rohkem soovinud, kuid tänaseks on Pesapuu mänguasjad palju kiita saanud. Need on kasutusel väikelaste sünnipäevadel ja rendime mänguasju välja, sest alati ei pea uut ostma. Montessori mänguasjad on ostes muidu päris kallid ja ega tegelikult kõike koju vaja polegi osta. Montessorisõbralike ja puidust mänguasjade ja muude vahendite rentimise kohta vaata lähemalt SIIT.

Krisli räägib, mis on Montessori mänguasjade tunnus ja miks nad on siis teistsugused nö. tavamänguasjadest.

Mina jagaksin Montessori asjad kaheks:

  1. Montessori vahendid. 
  2. Montessorist inspireeritud mänguasjad. 

Oluline on vahendi puhul see, et see oleks lihtne, et tal oleks üks eesmärk, mida lapsele pakkuda. Näiteks kui on näiteks nupupusle millel on kolm erineva suurusega ringi, seal laps õpib erinevaid suurusi tajuma. Tavaliselt tahetakse, et mänguasjal oleks mitu erinevat funktsiooni – numbrid, loomad ja värvid on peal. Liigne müra  tekitab aga lapses stressi ja segadust. Ühe lihtsa asjaga kui see talle huvi pakub võib ta väga pikalt tegutseda, kuniks ta saavutab vilumuse ja ka siis ta kordab tegevust, et kinnistada uut oskust.  

Mida vähem mänguasju on kodus mängimiseks välja pandud, seda parem.

Kui on liialt palju mänguasju korraga väljas, siis laps ei suuda valida. Lihtsalt jälgi millised mänguasjad teda rohkem kõnetavad ja vaheta need mänguasjad välja mille vastu ta huvi ei tunne. 

Montessori mänguasjade puhul on hea, et kõik viimsed kui pisidetailid on läbimõeldud. 

!Hea nipp! – Laps võtab CD plaadid näiteks riiulist välja. Võibolla esimene reaktsioon oleks lapsega pahandamine, aga selle asemel suuna teda. Las ta tegutseb ja kui piisavalt plaate on välja võetud,  võid neid  talle järjest tagasi anda ning ta paneb ise lõpuks need tagasi riiulisse.  Lapsevanematel, tuleb olla lihtsalt leidlik ja vahel sõltub ka sellest kui huvitavaks me ise tegevuse suudame teha. 

Millised on Montessori lasteraamatud?

Raamatud peavad olema realistlikud ja päris eluga seotud. Näiteks krokodill ei räägi ja elevandid ei hüppa diivanil ja karud ei käi poes ja lambad ei sõida bussiga 🙂 Kuid väga palju lasteraamatuid just sellised on. Need loovad lapsele aga ebarealistliku ülevaate maailmast ja laps satub segadusse. Montessori lasteraamatutest saad hea ülevaate Facebook grupis Montessori ja lapsest lähtuv õppimine. Raamatualbumid on seal väga hästi lapse vanuse järgi organiseeritud.

Lugemiseks, kuulamiseks, enesetäiendamiseks. 

Veebinare põnevate ja inspireerivate inimestega on tulemas jooksvalt veel. Jälgi Pesapuu Perekeskuse Facebooki, kodulehte ja Instagrami.

Veebinari saad vaadata Õnnelikud vanemad, õnnelikud lapsed YouTube kanalist:

 

Menüü