Mina päästan ELU!

Viimati täiendatud 03.03.2020

MINA PÄÄSTAN ELU! 

Mr. Bean on naerutanud aastakümneid inimesi oma tobenaljakate lugude ja äpardustega. Kas oled näinud teda esmaabi andmas? Kui ei ole, siis vaata videot Mr. Bean esmaabi andmas. 

Kas siin on tegemist kohatu naljaga või ei, seda otsustab igaüks ise. Mõte, mis ma soovin Sulle edasi anda, on aga see, et jättes kõrvale kogu koomilisuse, kas sina tead, kuidas meest aidata? Mida teha esimesena? Kuidas teha kunstlikku hingamist? 

Vaata järgi ja peatu korraks. Kui täna peaks Sinu silme all juhtuma õnnetus, kas Sa oskad päästa kellegi elu? Kas sa tead, kuhu helistada? Kas Sinu lapsega koos olevad kõige lähedasemad teavad, kuidas esmaabi anda? Mida teha õnnetuse korral? Sealhulgas ka Sinu vanavanemad, lapsehoidjad, sõbrannad jt. 

Error: Contact form not found.

Kui Sa tunned, et soovid paremini osata kui Mr. Bean, siis esmaabi koolitus väikelaste vanematele on sobiv koht, kus neid teadmisi täiendada. Hoia silm peal meie kodulehel ning näeme järgmisel esmaabi koolitusel Viimsi Huvikeskuses 22. märtsil 2020 ning Pesapuu Perekeskuses 15. märtsil 2020 (Peetri Keskus, Küti tee 4). 

Loe lisaks meie blogist:

5 kuune beebi koljuluu murruga. Kristella kukkumise lugu. 

Pooled lastega seotud traumadest juhtuvad kodus. Millised ohud peituvad Sinu kodus?

Õnnetus ei hüüa tulles. Või siiski?

Väikelaste vanemate esmaabi koolitaja Uljana Šatalov

4. minuti lugemine. Mariliis Lukk tutvustab Uljana Šatalovi.

Mulle meenub, kuidas  aastaid tagasi ütles üks noor neiu, et miks ta peab koolis igast jama õppima. Selle asemel võiks koolis hoopis esmaabi õpetada. Tol korral ma muigasin selle jutu peale. Täna, olles kahe väikelapse ema, ütlen, et tal on õigus. Meile, lapsevanematele, ei õpetata seda koolis, kuid minu hinnangul peaks!

Kas Sina tead, mida pead tegema siis, kui laps on ümber ajanud kannu kuuma veega ja saanud põletuse või kui ta on pistnud suhu midagi, mis takistab tal hingamist? Kui küsida, kas lapsevanematele on vaja teha väikelapse esmaabi koolitust, siis ma ütlen kindlalt – JAH. Uljana ongi see Pesapuu haldjas, kelle esmaabi koolitus on mõeldud just väikelaste vanematele ja ta annab ka nõu, kuidas ohtlikke olukordi ennetada.

Save one life and you’re a hero, save one hundred lives and you’re a nurse“. Author unknown

Uljana Šatalov tutvustab end nii – olen meditsiiniõde and this is very much all about me ????

Kust ma tulen?

Alustasin meditsiiniõpinguid ja praktiseerimist ammu, veel NSVL-i  ajal. Olen olnud osaline Eesti meditsiinis ja aidanud seda arendada ja muuta kaasaegseks ning näinud seejuures nii pisaraid kui ka verd…  Olen uhke, et elan ja töötan Eesti Vabariigis.

Eelmisel sajandil lõpetasin meditsiinikooli velskri erialal, hiljem sain Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaasaegse õe hariduse ning sujuvalt jätkasin intensiivraviõe-spetsialisti õppes. Vahepeal omandasin bakalaureusekraadi sotsioloogias, seoses suure töökoormusega jäi lõpetamata andragoogika magistriõpe.

Error: Contact form not found.

Minu töökogemus on päris suur, olen saanud oma teadmisi ja oskusi kasutada erinevalt: erakorralises meditsiinis, intensiivõenduses ja anesteesias. Lisaks olen esimene õde Eestis, kes võeti tööle Häirekeskusesse valvemeedikuna – enne mind töötasid seal ainult arstid. Lõpuks teadvustasin endale, et mu lemmiksuund on erakorraline meditsiin – seda ma tunnen, oskan, tean ja armastan.  Jäin tööle reanimobiili ja hakkasin oma kogemusi ja teadmisi üha rohkem teistega jagama. Praegu pühendan ennast koolitaja-instruktori tööle.

Miks?

Olen nõus, et teatud eluperioodil on aeg kive loopida ning on aeg kive korjata… Nüüd on tulnud minu jaoks aeg mitte ainult harida ennast, vaid õppida koos õpilastega, jagada oma eelnevaid teadmisi, oskusi ja kogemusi ning rakendada ülikoolis saadud teadmisi ja oskusi andragoogilise lähenemisega. Koolitajana on minu huviorbiidis  esmaabi, taaselustamine kliinilisest surmast, raske trauma, suure õnnetuse lahendamine, erinevad simulatsioonid ning sellega seotud koolituste, ürituste ja võistluste organiseerimine.

Olen tegelenud täiskasvanute koolitustega üle 15 aasta, sellessse aega jäävad koolitused erakorralise meditsiini alal, tööd lektor-instruktori, praktikajuhendaja ja mentorina. Oskan kasutada kaasaegset aparatuuri ning õpetada teistele, kuidas neid kasutada.  Oskan hoida auditooriumi huvi ja tähelepanu ning juhendada õpiprotsessi, arvestan sihtrühmaga, olen paindlik ja innovaatiline lektor. Seetõttu usun, et olen hea koolitaja ja seda väites tuginen testide tulemustele ning õppurite ja kolleegide tagasisidele.

Mul on kogemusi ka ingliskeelsete ürituste organiseerimises (loengud, seminarid ja esmaabialased praktilised harjutused).

Kui saan teada, et tänu koolitusele on kasvõi üks elu veel päästetud, s.t esmaabi oli õigesti antud ja minu tudengil tuli meelde koolitusel kõlanu ja harjutatu ning ta sai seda rakendada enne kiirabi saabumist, siis on minu koolitaja-instruktori missioon täidetud!

Error: Contact form not found.

Minu teenistuskäik:

07.2017–praegu    SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, reanimobiiliosakond, õde

02.2012–07.2017    SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, reanimobiiliosakonna ja väikesaarte üksuse õendusjuht

2006–praegu     SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla koolitus- ja kiirabikeskuse lektor-instruktor

2008–praegu         Eesti Sisekaitseakadeemia, lektor-instruktor

05.2015–01.06.2016   SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, katastroofmeditsiiniosakonna koordinaatori kt

2008–praegu         Eldred OÜ, õde-brigaadijuht ja koordinaator

08.2011–02.2012    SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, anesteesiaosakond, anesteesiaõde 05.2011–02.2012    SA ITKH, anesteesia- ja intensiivraviosakond, intensiivraviõde

05.2010–11.2011    Häirekeskus, analüüsi- ja järelevalve talituse peaspetsialist

01.2006–05.2011    Tallinna Kiirabi koolituskeskuse lektor-instruktor

05.2003–05.2011    Tallinna Kiirabi, õde-brigaadijuht

05.2008–05.2010   SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kiirabiosakond, õde-brigaadijuht

09.1999–12.2002 Disney Cruise Lines, M/S Disney Wonder, Housekeeping Supervisor

03.1992–08.1996 Tallinna Kiirabi, velsker kardioloogilises brigaadis, II kat alates 1994.a

03.1990–12.1991 Lõsva Keskhaigla, kirurgia osakond, abiõde

Kohtume Uljanaga juba 27. oktoobril Viimsi Huvikeskuses ning 30. novembril Pesapuu Perekeskuses (Küti tee 4, Peetri). 

Täpsema info koolituse kohta leiad siit!

9 põhjust, miks oma lapsele juba varakult laulma hakata

6 minuti lugemine. Autor muusik Mari Meentalo.

Meil kõigil on alati ja igal pool kaasas vanim muusikainstrument maailmas – hääl. Igaühel on see eriline ja just temale omane ning olenemata sellest, kas peame viisi või mitte, oleme me kõik musikaalsed.

Lapsed kogevad juba väga varakult palju erinevaid helisid, kuid tänapäeval siiski pigem passiivselt mitmete elektrooniliste vidinate kaudu. Samas muusika kuulamine ei toeta lapse arengut nii, nagu teeb seda aktiivne muusika tegemine.

Huvitaval kombel on loote kõige arenenumaks meeleks emaüsas kuulmine: 18-nädalane loode tajub juba erinevaid vibratsioone (ka väliseid helisid, mis kanduvad tema kuulmiskeskuseni lootevee kaudu) ning 23. nädalaks on tema kuulmiselundid välja arenenud. Seega juba teisel trimestril hakkab arenev kõhubeebi kuulama ja järk-järgult sõnu ning erinevaid helisid meelde jätma.

Just oma lapsele lauldes on sul võimalik väga varakult luua temaga tugev side ning soodustada edasist kognitiivset, keelelist ja emotsionaalset arengut. Oma ema hääl on lapsele kõige lähem ja tuttavam heli, mistõttu seda, kas sa pead viisi või ei, pole vaja karta.

Sinu laps hindab koolitatud häälest hoopis kõrgemalt just vahetut suhtlust, mis läbi laulmise talle osaks saab. 

9 põhjust, miks hakata oma lapsele võimalikult vara ette laulma ja muusikaga tutvust tegema

  1. Nagu mainitud, on loote kuulmine tema kõige arenenum meel enne sündi. Läbi laulmise ja kõhubeebiga suhtlemise saad juba väga varakult luua taga tugeva positiivse sideme, mis lapse sündides aina tugevamaks muutub. 
  2. Laulmine soodustab kõne arengut, kuna laulud (helikõrgused, rütmid jms) on nüansirikkamad kui tavakõne. Muusika ja keele puhul on aktiivsed samad ajupiirkonnad ning juba lühikest aega muusikaga tegelemine suurendab märgatavalt vasakpoolse ajupoolkera verevarustust. Sellest tingituna loome me kiiremaid ja efektiivsemaid ühendusi ka kõne puhul. Läbi laulude võimaldame lapsel omandada ka sõnavara, mida sa tavakõnes ei pruugi kasutada.
  3. Korduvad meloodialiinid on rahustavad mitte ainult sinu beebile, vaid ka sulle. Vanemate rahvalaulude ja enamike hällilaulude meloodiad on väga lihtsad ja korduvad. Neid on lapsel kerge meelde jätta ning korrates aitavad mantratele sarnaselt rahuneda nii sul kui tal. Pidev kordamine loob lapsele turvatunde, kuna meloodia või sõnad on talle varasemast tuttavad – ta teab, mis järgmisena tuleb. Just tuttava laulu kuulmisel suudab laps stressiolukorras kiiremini rahuneda.
  4. Nii laulmisel kui üleüldse muusikal on tugev mõju vererõhule, südame löögisagedusele ja hingamisele ning see suudab maandada ärevust. Laulmine (ja sellega seotud hingamine) viib kehasse rohkem hapnikku, mis omakorda tõstab endorfiinide taset, aitab sul paremini uinuda, avab hingamisteed ning kannab ühtlasi endorfiine ka läbi platsenta sinu kõhubeebile.  Laulmine on seetõttu ka suureks abiks sünnitusjärgse depressiooni ennetamisel ja leevendamisel.
  5. Mida rohkem sa oma häält kasutad, seda kindlamini julged ka end muudes olukordades väljendada ja vajadusel enda ning lapse eest välja astuda.
  6. Kuna laulud on sinuga alati ja igal pool kaasas, on laulude edasiandmine oma lapsele üks lihtsamaid, kuid samas vägevamaid ja meeldejäävamaid mälestusi, mida temaga jagada. Enamik meist mäletab ka täiskasvanueas erinevaid laule ja laulukatkeid, mida meie emad kunagi meile laulsid, rääkimata sellest, et juba vastsündinud beebi tunneb ära laule, mida oled talle ootusajal laulnud.
  7. Läbi lapsele laulmise saab beebi vajalikku stimulatsiooni, mis aitab tema tähelepanu köita ning seda hoida. Seejuures pole oluline ei tempo, helistik ega esituse professionaalsus, et oma lapsega läbi laulu suhelda. Arvatakse, et imikuid köidab just lapsevanema isikupärane hääl, mis julgustab teda silma vaatama ja läbi pilgu enda soove ning vajadusi väljendama.
  8. Võimalikult varakult last muusikaga tuttavaks tehes ning sellega järjepidevalt tegeledes mõjutame me tema aju ehitust. Tihe muusikaga tegelemine loob ajus uusi protsesse, millel on erinevates eluetappides tugevad positiivsed mõjud nii loomingulisusele, maailmatunnetusele kui õpioskusele. Muusikal on potentsiaali soodustada laste oskusi tuvastada, oletada ja reageerida erinevatele mustritele, mis soodustab üleüldist hakkamasaamist tänapäeva keerukas maailmas.
  9. Muusikal on võime inimesi ühendada ning see algab juba väga varakult. Kui inimesed laulavad ja liiguvad koos, nt kui ema hüpitab last süles, tunnevad nad omavahel tugevamat sidet ning on hiljem suurema tõenäosusega üksteisel abiks ja teevad efektiivsemalt koostööd. See kehtib ka võõraste inimeste puhul, kui tehakse samu asju järjepidevalt koos, nt muusikatundides laulumängudest osa võtmine.

Suures tuhinas oma beebile lauldes ei tohiks aga ära unustada seda, et lapse puhul on tegemist maailma alles avastava inimesega, kelle meeled on väga vastuvõtlikud ja tundlikud. Seetõttu võiks eelistada enda häält salvestatud muusikale.

Kõige parem on alustuseks õppida iseenda häält julgemini kasutama, alul ümisedes lihtsaid meloodiaid, neid palju korrates ning seejärel liikudes tasapisi keerulisemate laulude ja üks hetk ka salvestatud muusika juurde.

Artikli autor Mari Meentalo on vagabundihingega muusik, kelle suur kirg ja kutsumus on urbanistika ja pärimusmuusika ning ta tegutseb muusikakollektiivis OOPUS, mille žanri võib liigitada live-elektroonilise pärimuse ja folktroonika alla.  

Pesapuu Perekeskus toimuvad FOLGITUNNID folkmuusiku Astrid Nõlvaku juhendamisel ning kui soovid meie tundidega liituda, leiad täpsema info meie kodulehelt. 

Kasutatud allikad:

Podcast lugu #5 Õnne Aas-Udam “Piiride seadmine last kahjustamata.””

Podcast “Õnnelikud vanemad, õnnelikud lapsed “Lugu 5 Õnne Aas-Udam “Udam “Piiride seadmine last kahjustamata.”

„Ükski inimene ei saa elada ilma teiste inimesteta“ /Dalai-laama, s. 1935/. …nii lihtne ja samas nii keeruline see ongi, – sest enamasti ei oska me öelda teisele, mida me vajame, mis meid rõõmustab või kurvastab…

Õnne Aas-Udam on kunstiterapeut, Gordoni perekooli koolitaja, PREP paarisuhtekoolitaja ning psühholoogiline nõustaja ning Õnne aitab inimestel õppida uuesti suhtlema seeläbi aidates inimestel luua täisväärtuslikumad ja õnnelikumad suhted  🙂 

Saates räägime teemadest: 

  • Kuidas tulla toime tunnetega, kui saadad lapse lasteaeda? 
  • Lapse lasteaiaga kohanemine.
  • Vanema ja lapse tunded lasteaeda minnes. Kuidas nende tunnetega toime tulla? 
  • Piiride seadmine last kahjustamata. 
  • Laste omavahelised tülid. Kas ja kuidas neid lahendada? 
  • Iseenda hoidmine.
  • Kuidas paarisuhet hoida? Kuidas leida aega? 
  • Erinevad koolitused, kust saada abi, kui suhted on juba katki ja/või vanemad lahus. 
  • Kuidas säästa lapsi lahkuminekust tekkivatest traumadest?

????Kuula saadet otse Soundcloudist

????Kuula saadet iTunes kaudu.

????Pesapuu kodulehelt.

Kasulikud viited: 

https://perejakodu.delfi.ee/lasteaialaps/miks-laps-tegelikult-nutab-kui-vanem-ta-lasteaeda-viib?id=75597233

Tugevate tunnetega toimetuleku kaardid: https://www.vianaturale.ee/epood/tugevate-tunnetega-toimetuleku-kaardid

Õnne tutvustus: 

http://www.sinamina.ee/public/Onne_Aas-Udam.pdf

Folgitundidesse registreerunute meelespea

Hea lapsevanem! Siin on Sulle väike meelespea, kuidas folgitunniks valmistuda.

Kuidas folgitunniks valmistuda?

  • Vali endale mugavad, kehalist liikumist võimaldavad riided. Lapsele on samamoodi vajalikud kerged riided. 
  • Võta kaasa mähkimislina või tekike ning soovi korral beebi lemmiklelu või kaisuloom.
  • Vahetult enne tundi tuleks last toita. Kui selleks on vajadus, siis võib julgelt toita ka tunni ajal. Palun arvesta, et alati ei pea laps tervet tundi vastu, eriti esimestel kordadel. Sellest pole aga midagi ning oluline on jääda ise rahulikuks.
  • Palun tule kohale vähemalt 10 minutit varem, et saaksid rahulikult riietuda ja ka beebi tunniks ette valmistada.
  • Palun räägi kodus lapsele, ka beebile :), et enne toimub laulutund ning pärast seda on väike mänguaeg. 

Folgitundide kodukord.

  • Kui Sinu laps kaasa ei tee, siis jää ise rahulikuks ning ära sunni teda. Laps jälgib kõrvalt ja jätab kõik meelde 🙂 Juhul kui ta siiski on rahutu, siis palun minge korraks eemale, et teised saaksid tundi jätkata. 
  • Palun austa ja hoia ennast ning teisi emmesid ja beebisid – ära tule haigena või haige lapsega tundi. 
  • Puudutud korra eest  osalustasu tagastada pole võimalik, kuid saad selle koha soovi korral anda oma sõbrale 🙂

Error: Contact form not found.

Kuidas tulla folgitundisesse?

  • Folgitunnid toimuvad alates 10.09.19 Mängutoas Luff (Vana-Tartu mnt 18) ja alates novembri lõpust Pesapuu Perekeskuses, Küti tee 4, Peetris. 
  • Autoga tulijana saad parkida kohe Luffi ees olevasse tasuta parklasse. 
  • Vankri saad panna kohe välisukse juurde. Ära jäta väärisesemeid vankrisse. Pesapuu Perekeskus ja Luff vankrite ega vara eest ei vastuta. 

Folgitunnid toimuvad: 

⏰MILLAL? Alates 10.09.19

Kell 10:00 – 10:45  6kuused beebid – 2aastased lapsed

Kell 11:15 2-6aastased lapsed.

???? KUS? 

Alates 10.09.19 Mängutoas Luff (Vana-Tartu mnt 18) ja alates novembri lõpust Pesapuu Perekeskuses, Küti tee 4, Peetris.

????KUIDAS BRONEERIDA? 

Tundides osalemine on kuutasu alusel, kuid üksikud vabad kohad paneme müüki kodulehele. Pileti ostmiseks:

1)    Loo endale konto Pesapuu Perekeskuse lehel (juhul kui Sul seda veel pole).

2)    Osta endale sobiv pilet e-poest. NB! Jälgi piletite kehtivusaegu!

3) BRONEERI endale koht tunnis, klikates sobivale tunnile broneerimise lehel. 

P.S. Broneeringut saab tühistada hiljemalt 2h enne tunni algust. Hiljem broneeringut tühistada ei saa ja tunni osalustasu tagastada ei ole võimalik. Palun jälgi ostes piletite kehtivusaegu!

Täpsema kirjelduse tundi registreerimise ja pileti ostmisprotsessi kohta leiad siit.

 

Kaasa võta loomulikult hea tuju ja rõõmus meel:)

Juhul kui Sa soovid veel lisainfot või miski jäi segaseks, siis võta julgelt ühendust õnnelike perede haldjaga

Mariliis Lukk

+372 527 0882

mariliis@pesapuuperekeskus.ee

Oled südamest oodatud 🙂