Laps muudab kõike ja kuidas sellega hakkama saada?

6 minuti lugemine. Autor ühe lapse ema Annika Soomaa, Pesapuu Pereklubi rõõmsate klientide haldjas.

Kui ma 2016 aasta sügisel lapseootele jäin, siis ma ausalt ei osanud ette kujutada, milliseks muutub minu elu peale lapse sündi. 

Raseduse ajal käisime koos abikaasaga kõikvõimalikes perekooli loengutes, kus valmistati ette sünnituseks ja räägiti vastsündinu hooldusest, aga keegi ei rääkinud oma näidetest, millised tunded Sind valdavad ja mis päriselt kodus toimuma hakkab.

Räägin Sulle oma näite põhjal ausalt ja otse, mida ma tundsin alates hetkest, mil laps mu rinnale asetati.

Kui ma olin sünnitusega ühele poole saanud ja ämmaemand pani mu vastsündinud tütre minu kõhule, siis ma vaatasin oma last ning mõtlesin:

“Vaene laps, ta on ju nii inetu! Krimpsus, paistes silmadega ja nii tilluke!”

Puudutada ma teda ammugi ei julgenud, sest ta nuttis. Oeh, ta nuttis lakkamatult ja nii valjusti, et see lihtsalt halvas mind.

Error: Contact form not found.

Terve laps nutab päevas vähemalt 3 tundi

Hmm.. no okei, aga päriselt see nutt.. Minu jaoks oli see niii väljakannatamatu, et see ajas mind lihtsalt hulluks. Olen mitmeid ja mitmeid raamatuid lugenud ja ma saan sellest aru, et nutt ongi beebi suhtlemise viis – ükskõik, millised tunded või mured teda vaevavad, siis nutt on viis selle väljendamiseks, aga ausalt, kui Su laps on õhtul juba 4 tundi järjest nutnud, siis ühel hetkel käib ikka asi üle jõu. Lisaks on minu lapsel veel väga vali hääl.

Elame kortermaja esimesel korrusel, olles noor ema ja niigi raskustes oma emotsioonidega toime tulekul, kohtasin ühel päeval neljandal korrusel elavat meest, kes ütles mulle: “Küll Sinu laps nutab nõudliku häälega.” Mis Sa arvad, kuidas ma ennast siis tundsin? Loomulikult läksin koju ja mu maailm varises lihtsalt kokku, nutsin koos beebiga ligi tunni.

Aga mis mul selles osas soovitada on?

  • Kuula nt YouTube vahendusel beebi nuttu, et Sa sellega harjuksid;
  • Püüa ise rahulikuks jääda (usu mind, ma tean KUI raske see on);
  • Hoia last enda lähedal, et ta tunneks Sinu hingamist ja südamelööke, need on talle juba tuttavad ja rahustavad teda;
  • Nahk-naha kontakt;
  • Kui tunned, et Sa enam ei jaksa, anna laps oma partnerile hoida ja mine tõmba teises toas hinge.

Ma luban Sulle, et lapsed ei nuta igavesti! Ausalt. Minul kasvab kodus 1a9k aastane vägagi rõõmus tüdruk, kes tänaseks hetkeks naerab kordades rohkem kui nutab!

Ema rolliga kohanemine, kadedus abikaasa suhtes

Teine oluline suur muutus, millega oli minul väga raske kohaneda oli koju jäämine ja ainult lapse eest hoolitsemine. Olin ju selleks 9 kuud ette valmistanud, aga kui see aeg kohale jõudis, siis olin nagu puuga pähe saanud.

Enne olin ma Annika, kellel oli palju sõpru, kellel oli hea karjäär, kes käis kontserditel ja teatris ning nüüd olin ma järsku ainult ema.

Lastetud sõbrad kadusid kuidagi vaikselt ära ja ma jäingi ainult lapsega koju. Mis mind eriti ärritas, oli see, et mees sai tööl käia ja tema tutvusringkond ju ei kahanenud selle võrra, tema elu läks täpselt sama moodi edasi, minu oma jäi aga justkui seisma ja mina kadusin rutiini sisse.

  • Harjuta kohe algusest saadik endale aega võtma – kasvõi 30 minuti kaupa päevas;
  • Jaga partneriga vastutust;
  • Tugisüsteemi olemasolul kaasa neid kohe alguses ning anna last neile hoida. Ja palun, usalda neid!

Ära tee seda viga, mis mina – kui mu laps oli aastane, olin ma selleks ajaks temast eemal olnud täpselt 5 korda, maksimum 2h korraga. Lisaks oli mul tunne, et ma olen kadunud, kadunud kuskile kaugele ja hakkasin taas ennast otsima.

Emotsioonidega toimetulek, samastumine

Emotsioonid… Mind üllatas, et inimest võib vallata nii palju emotsioone korraga – suur rõõm, õnnetunne, kurvameelsus, segadus jne. Arusaamatul põhjusel võid nutta lohutamatult ning oled kurb elu õnnelikumal ajal. Mul oli nii suure elumuutusega väga raske kohaneda ning püüdsin saada selgust, mis mind vaevab. Ühest küljest olin ma õnnelik, et meil laps oli, aga teisest küljest oli temaga alguses nii keeruline toime tulla.

Lisaks oli minu jaoks väga raske lapsega kuskile minna, kuna pelgasin väga, et ta hakkab avalikus kohas nutma ja mis inimesed siis minust arvavad. Kõik emotsioonid võtsid minust võimust ning ma ei osanud sellega kuidagi toime tulla. 

Mind aitas paljuski lapsega trenni minek (kogusin hooaja alguses muidugi 2 kuud selleks julgust), kuna seal nägin teisi emasid, kellel olid täpselt samad mured – küll ei olnud nende laps maganud või terve jalutuskäigu nuttis jne. Mõistsin, et ma ei ole ainuke, kellel need hirmud ja mured on. Kõike seda läbi elades sain aru, et nii lihtne on hinnanguid anda, teadmata, mida see inimene tegelikult läbi elab. Kui oled oma emotsioonidega ummikus ja püüad meeleheitlikult nutvat last magama saada ja keegi mainib Sulle, et nägi Sind karjuva lapsega jalutamas, siis ikka jookseb kõik kokku ja tunned, et ei jaksa ja ei oska.

  • Palu abi kohe, kui tunned, et  Sul on keeruline oma emotsioonidest aru saada;
  • Selle asemel, et kellegile öelda, et ma nägin Sind nutva lapsega, mine parem ja kallista seda inimest, ilmselt on tal seda hetkel rohkem vaja kui kellegi hinnangut. Meil kõigil on raske, aga oluline on mõista, et abi ei ole kaugel!

Olen rõõmus, kui kasvõi üks lapsevanem tunneb sellest loost lohutust ning saab jõudu, et edasi minna. Veel võid lugeda Marianne nõudandeid nutva beebi lohutamiseks.

Kui tunned, et sõbra tugi kulub marjaks ära, siis vaata tunniplaanist meie vahvaid tegemisi ja tule tundi.

Kasutatud pilt.

Õnnetus ei hüüa tulles…või siiski? Õnnetuste ennetamine!

4 minuti lugemine. Autor kahe väikelapse ema Annika Soomaa. Viimati täiendatud 03.03.2020.

Kahe väikelapse ema kogemus 

Päev enne  Pesapuu Perekeskuse esmaabi koolitust lugesin lugu kaheaastasest Hispaania poisist, kes kukkus ainult 25cm läbimõõduga 100m sügavusse kaevu ja mu süda jättis lööke vahele. Tema päästeoperatsioon võttis aega 2 nädalat, mil lõpuks ta elutu keha üles toodi. Antud juhul õnnetus hüüdis tulles, kuna kaev, kuhu väike poiss kukkus, oli sugulaste maale rajatud ebaseaduslikult ning oli märgistamata.

Mul on endal kodus 1a8k tütar, kellega õnneks midagi hullu juhtunud ei ole. Kui ta oli 5 kuune ja lisatoitu hakkas saama, pesin köögis tal käsi ning korraga pani ta oma pisikese nimetissõrme vastu just keenud veekannu. Sellist nuttu ei ole ma varem kuulnud, kogu see lugu lihtsalt halvas mind. Õnneks pistsin ruttu ta näpu jaheda vee alla ja panin Burnshield kreemi peale ja tänaseks tal armi ei ole.

Peale seda ma teda enam köögis ei pese ja veekeedukannu lükkasin kraanikausist heaga kaugemale.

Teine suurem juhtumine, mis mul meeles, tema kiige pealt kukkumine.

Kiigel purunes üks nöör, kiik kukkus ümber, laps pea alaspidi ja peaga vastu metallposti, seejärel prantsatas ta maha. Olin kohutavas paanikas, laps nuttis. Haarasin ta sülle ja jooksin koju. Kodus vaatasin ta üle, peas oli väike kriim ja laps enam nii väga ei nutnud, ise nutsin kohutavast paanikast.

Error: Contact form not found.

Aga mis ma siis tegin?

Helistasin mehele, kes palus jälgida, et tütar ei oksendaks ja soovitas muhule külma peale panna. Kirjutasin sõbrannale, kelle laps oli just hiljuti kõrgelt kukkunud ja haiglasse läinud – tema soovitas ka last jälgida, silmi kontrollida ja maha rahuneda. Kui tütrega oleks midagi tõsisemat lahti olnud, oleksin ma väärtuslikud minutid kaotanud teistega rääkides ja mitte kiirabi kutsudes! Õnneks mu tütar pääses nendest õnnetustest ainult ehmatusega, kuid minule jäävad need ilmselt igaveseks meelde ja olen südamest tänulik, et nii läks. See ajendas ka mind koolitusele minema, et endas kindel olla.

Tegelikkuses eks ongi nii, et kui oskame ohtu märgata ja hinnata, saame seda ka ennetada, sest kui õnnetust ei ole, ei pea ka esmaabi andma!

Andrus Lehtmetsa loeng ei olnud tavapärane esmaabi loeng, kus õpitakse haavu siduma, erinevaid situatsioone lahendama.

Andrus pani meid lapsevanematena mõtlema sellele, mida saame täna ära teha, et me tulevikus midagi kahetsema ei peaks.

 

Kui koolitaja paneb Sind hoopis mõtlema õnnetuste ennetamistele? 

Esmakordse lapsevanemana oli see info mulle väga oluline, kuna tõesti, kui Sul varasemalt lastega kokkupuudet ei ole, siis ei kujuta ka ette, kui uudishimulikud lapsed on.

Ehk et kogu majapidamine tuleb muuta turvaliseks:

  • Et laps ei saaks kaela tõmmata omale kuuma kohvitassi või lillepotti.
  • Et laps ei saaks näppe või banaani pista pistikupessa.
  • Et laps ei kukuks aknalauale ronides aknast välja.
  • Et laps ei saaks ligi pere ravimikarbile või kodukeemiale.
  • Et laps ei paneks koera/kassi krõbinaid ninna jne.

Majapidamise turvalisuse osas ei tohi ka allahindlust teha ning pidevalt tuleb lapse kasvades turvalisust suurendada. Näiteks tuli minu laps ühel päeval minu juurde, pesapall käes. Palusin lapsel näidata kuidas ta selle kätte sai. Kuna ta on juba nii pikk, siis ta näpuga tõmbas suure metallist küünlajala kummuti äärele lähemale ja võttis sealt pealt palli, pärast pani palli tagasi ja lükkas küünlajala vastu seina.

Tookord naersin, et vaata kui kaval laps – peale esmaabi koolitust aga tõstsin küünlajala kõrgemale, kuna sain aru, mis siis juhtub, kui ta selle kummuti pealt endale pähe tõmbab.

Miks ma selle peale enne ei mõelnud, et ohtusid tuleb lapse kasvades pidevalt ümber hinnata?

Koolitusel osalemine oli heaks sisemiseks äratuskellaks, mis ei luba ennast kunagi lõdvaks lasta ja tuletab pidevalt meelde, et meie vastutada on meie lapsed, meie peame neile ohutult maailma avastamist õpetama ja selles osas ei tohi me ennast hetkekski lõdvaks lasta.

Kogu koolituse läbiv mõte oli, et toimi täna nii, et sa aastate pärast ei peaks midagi kahetsema – ehk et õpeta oma last ohtusid nägema ja neid hindama, ole ise olemas ja pidevalt valvas.

Lisaks muule saime koolituse lõpus ka praktiseerida kunstliku hingamise tegemist nii väikelapse, suurema lapse kui ka täiskasvanu peal – seda olen erinevatel koolitustel ka teinud, kuid aeg-ajalt on hea meelde tuletada, kui raske see tegelikult on ning ma siiralt loodan, et ma ei pea kedagi mitte kunagi elustama!

Kui ka Sina tunned, et Sinu teadmised vajavad värskendust, hoia silm peal meie kodulehel ning näeme järgmisel esmaabi koolitusel Viimsi Huvikeskuses 27. septembril  2020 ning Pesapuu Perekeskuses 13. septembril 2020 (Peetri Keskus, Küti tee 4) või osale hoopis järelvaadatavatel esmaabi veebikoolitustel. 

Kasutatud allikad:

Julen, kaheaastane Hispaania poiss, leiti pärast kaht nädalat puurkaevu sügavusest surnuna

Kasutatud pilt

Loe veel meie blogist:

5 kuune beebi koljuluu murruga. Kristella kukkumise lugu. 

Pooled lastega seotud traumadest juhtuvad kodus. Millised ohud peituvad Sinu kodus?

Mina päästan ELU! – Mr. Beani esmaabi andmas. 

TO-DO või TO-BE nimekiri?

2 minuti lugemine. Autor Mariliis Lukk, kahe väikelapse ema ja Pesapuu Pereklubi üks asutajatest.

KUIDAS ALUSTAD SINA oma päeva armas lapsevanem?

Minul on see tavaliselt must-do (peab tegema) nimekiri – tuba koristada, nõud pesta, pesu triikida, süüa teha, lastega õue jne. Märkasin ühel hetkel, et see ei tööta ja kõik tegevused muutusid juba vastumeelseks. Õnneks on mul Facebooki sõbrad ning inspireerituna ühe oma tuttava Facebooki postitusest…

Error: Contact form not found.

 

Mis siis kui teeks vahelduseks DO-DO (vaja teha) nimekirjade asemel TO-BE (kes olla) nimekirju?

  • Kui jätaks ühel päeval stressamata sellepärast, et põrandad on liiga mustad või mustapesu kast ajab üle ääre?
  • Kui oleks selle asemel hoopis täiesti teadlikult ja kohal oma lastega? Kui vaataks silma neile ja ütleks kui olulised nad meile on.
  • Kui naeraks koos kaaslasega südamest selle üle, kui väsinud me tegelikult emmede-issidena oleme ja kui väga tahaks magada.

Ma ei jõua võib-olla kõiki “vajalikke” toimetusi teha, kuid ma luban, et TÄNA OLEN TÄNULIK. ARMASTAV, HOOLIV. TEADLIKULT HETKES. MÄNGULINE. Lihtsalt ÕNNELIK!

Milline SINA TÄNA OLED? Toetame ja inspireerime teineteist, seega jaga julgelt teiste emmede-issidega ka Facebooki kommentaarides oma TO-BE lubadusi. PS – on tõestatud, et teistele väljaöeldud lubadused täituvad suurema tõenäosusega.

Õhtul kui Sa oled lõpuks lapsed tuttu saanud, siis võta see 5 minutit ainult iseendale ja mõtle korraks, kuidas Sul lubaduste täitmine läks?

  • Kas TO-BE lubaduste täitmine läks lihtsalt?
  • Kas nimekirja järgides olid teadlikum ja andsid endast parima olla see, kes soovid olla?

DO-DO nimekirju ei tasuks siiski täitsa ära unustada ja tule vahepeal lapsega trenni ka 🙂 Meil on väga vahvad ujumis- ja võimlemistunnid erinevates kohtades Tallinnas ja Harjumaal. Vali endale tunniplaanist sobiv asukoht 🙂